2-16-8439/110

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. august 2018. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-8439 Hagi ese B.S-i hagi P.G vastu 468 392 euro saamiseks Tsiviilasja hind 468 392 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B.S; isikukood XXX; elukoht Prantsusmaa; e-post XXX, Kostja P.G; isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX, xxx, Tartumaa Kostja esindaja advokaat Alo Noormets; e-post Menetlus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata B.S-i hagi P.G vastu 468 392 euro saamiseks.

2.Jätta menetluskulud B.S-i kanda.

3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD 1. B.S (hageja) esitas 1. mail 2016 Tartu Maakohtule P.G (kostja) vastu vastuhagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 491 630 eurot, sh arvuti Power Mac G4 eest saadud kindlustushüvitise 2599 eurot, uue arvuti ostmise kulu 2636 eurot, saamata jäänud tulu 465 000 eurot, viivise 1395 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 20 000 eurot.

2.Tartu Maakohus eraldas 30. mai 2016. a määrusega hageja vastuhagi menetlusse eraldi tsiviilasjana. Kohus jättis 15. septembri 2016. a ja 5. oktoobri 2016. a määrustega hageja nõuded osaliselt menetlusse võtmata. Kohus võttis menetlusse hageja nõuded kokku 468 392 euro saamiseks, sh kindlustushüvitise 2599 eurot, saamata jäänud tulu 465 000 eurot ja viivise 793 euro saamiseks 3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Y. C. P.G-ga 21. detsembril 2010 kinnistute võlaõigusliku müügilepingu, mille kohaselt said hageja 28. detsembrist 2010 kostjale kuuluva talu otsese valduse. Hageja paigutas sinna oma vallasvara, sh arvuti. Kostja oli talu ja selles oleva vara kindlustanud. 25. jaanuaril 2012 toimus talus elektririke, millega sai kahjustada hageja arvuti. Arvutit ei olnud võimalik parandada.

Kindlustusandja kandis kostjale ajavahemikus 17. veebruar 2012 kuni 20. märts 2012 üle kokku 3157,57 eurot, sh hagejale kuulunud arvuti eest 2599 eurot. Kostja seda hüvitist hagejale edasi ei kandnud. Samuti ei andnud kostja hagejale nõuetekohast uut arvutit. Kahjustatud arvuti oli hageja tööriist, mille abil hageja tegeles kunsti ja disaini loomisega. Ilma arvutita ei olnud see võimalik. Kuna kostja hoidis 25. jaanuarist 2012 kuni 19. aprillini 2012 ebaseaduslikult kostja arvutit, ei olnud hagejal võimalik kasutada arvutit oma töös ja tal jäi saamata tulu kahe tellimuse eest kokku 15 000 eurot. Kuivõrd hageja oleks saanud teha ühe nädala jooksul 2-4 maali, mille väärtus on vahemikus 1000-6000 eurot, siis jäi hagejal ajavahemikul 26. märtsist 2012 kuni 15. märtsini 2013, mil hageja ostis endale uue arvuti saamata 450 000 eurot. Hageja leiab, et nõuete aegumine oli peatunud seoses kriminaalasjas kostja vastu tsiviilhagi esitamisega.

4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja palub kohaldada hageja nõude suhtes aegumist ning teha selles osas vaheotsus. Pooltel oli kokkulepe, et kostja ostab hagejale kindlustushüvitise eest uue arvuti. Hageja mingil põhjusel kostja ostetud arvutile järgi ei tulnud, vaatamata sellele, et kostja seda palus. Sellega sattus kostja vastuvõtuviivitusse. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Tegemist on tehingulise nõudega, mille aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt 3 aastat. Arvestades, et kostja palus hagejal arvutile järgi tulla 2012. a märtsis, aegus hageja nõue 2015. a märtsis. Hageja saamata jäänud tulu nõude puhul on tegemist lepingurikkumisest lähtuva kahjunõudega. Seega kohaldub ka saamata jäänud tulu nõudele TsÜS § 146 lõikest 1 lähtuv 3-aastane aegumistähtaeg. TsÜS § 147 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt algas vastava nõude aegumistähtaeg 2013.a märtsis, kui selgus hageja väidetava kahjunõude lõplik suurus, ning seega aegus vastav nõue TsÜS § 146 lg 1 alusel 2016.a märtsikuus. Kuna hageja põhinõue on aegunud, siis on aegunud ka viivisenõue.

KOHTU SEISUKOHT 5. Kostja on taotlenud hageja nõude osas aegumise kohta vaheotsuse tegemist. Kohus on kostja taotluse rahuldanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust.

2/5 6. Selleks, et hinnata hageja nõuete aegumist, tuleb esmalt määratleda, millised võivad olla hageja nõuete esitamise õiguslikud alused.

7.Kohus käsitleb esmalt hageja nõuet arvuti eest saadud kindlustushüvitise 2599 euro saamiseks. Kostja on tuginenud sellele, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja pidi saadud kindlustushüvitise eest ostma uue arvuti ja andma selle hagejale üle.

Hageja on vastava kokkuleppe olemasolu kinnitanud (nt 5. detsembri 2017. a menetlusdokumendis). Sellest lähtudes saab olla tegemist tehingulise nõudega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 kohaselt kolm aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega tuleb aegumistähtaja alguse kindlaksmääramiseks kindlaks teha, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks, st millal oli hagejal õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Arvestades asjaolu, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja hagejale üle andma arvuti, aga hageja nõuab kostjalt arvuti hinda, saab hageja nõuet pidada kahju hüvitamise nõudeks täitmise asemel VÕS § 115 mõttes. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda täiendavat tähtaega määramata mh VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel. Praegusel juhul on hageja väitel kostja rikkunud kokkuleppest tulenevat põhikohustust anda üle arvuti, mida saab pidada VÕS § 116 lg 2 p-s 1 nimetatud oluliseks lepingurikkumiseks. Kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest nähtub, et hageja on soovinud kostjalt andmeid ostetud arvuti kohta, millest kostja on 26. märtsi 2012. a e-kirjaga keeldunud. Hageja on käsitlenud sisuliselt seda lepingu rikkumisena. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Seega ei ole selle kohustuse täitmise tähtpäev kindlaks määratud. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Nõude aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks. (vt nt Riigikohtu 17. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-168-10, p 13). Seega hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema mõistliku aja möödumisel 26. märtsist 2012. Kohtu hinnangul võib sellise rahalise kohustuse täitmiseks mõistlikuks tähtajaks pidada kahte nädalat. Seega muutus nõue sissenõutavaks 10. aprillil 2012 ning kolmeaastane aegumistähtaeg möödus 10. aprillil 2015.

Kohtu hinnangul saab esitatud asjaoludel hageja nõude alternatiivseks õiguslikuks aluseks olla VÕS § 463 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 75 lg 1. Praegusel juhul võib hageja esitatud asjaoludest järeldada, et kostja oli sõlminud kindlustuslepingu, mille alusel oli kindlustatud ka hageja arvuti ning kindlustusjuhtumi toimumisel maksti kindlustushüvitis kostjale. VÕS 463 lg-te 1 ja 2 alusel võivad kindlustusandjalt täitmist nõuda nii kindlustusvõtja kui ka kolmas isik, kellega seotud kindlustusrisk on kindlustatud. Seega on tegemist solidaarvõlausaldajatega VÕS § 73 lg 1 mõttes. VÕS § 75 lg 1 kohaselt peab võlgnikult kohustuse täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja tasuma teistele võlausaldajatele neile kuuluvad osad. VÕS § 75 lg 2 kohaselt lõpeb teiste solidaarvõlausaldajate nõude aegumistähtaeg kohustuse täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja vastu ajal, mil oleks aegunud solidaarvõlausaldajate nõue võlgniku vastu, kuid mitte enne kuue kuu möödumist päevast, mil võlgnik täidab kohustuse. Seega tuleb aegumise hindamiseks vaadata, millal aegunuks poolte kindlustushüvitise saamise nõue kindlustusandja vastu. VÕS § 475 lg 1 kohaselt on kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg 3/5 hakkab kulgema kalendriaasta, mil nõue muutub sissenõutavaks, lõpust. Arvestades esitatud asjaolusid, mille üle pooled ei vaidle ja mille kohaselt toimus kindlustusjuhtum 25. jaanuaril 2012 ning kindlustushüvitis maksti kostjale välja ajavahemikus 17. veebruarist 2012 kuni 20. märtsini 2012, võib järeldada, et aegumistähtaeg hakkas kulgema 2012. a lõpust ja möödus seega 2015. a lõpus.

8.Hageja teine nõue on saamata jäänud tulu nõue. Hageja leiab, et tal jäi tulu saamata, kuna tal ei olnud tema tööks vajalikku arvutit. Kohtu hinnangul on tegemist samuti VÕS § 115 järgse kahju hüvitamise nõudega tulenevalt sellest, et kostja rikkus poolte kokkulepet anda hagejale üle uus arvuti. Tegemist on samuti tehingulise nõudega, mille aegumistähtaeg tuleneb TsÜS § 146 lg-st 1 ja § 147 lg-st 1. Sarnaselt eelmises punktis märgituga hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema mõistliku aja möödumisel kohustuse rikkumise ajast, st 26. märtsist 2012, so 10. aprillil 2012. Kuigi hageja nõuab saamata jäänud tulu ajavahemiku eest 26. märtsist 2012 kuni 15. märtsini 2013, algab kohtu hinnangul terve nõude aegumine samal ajal. Nimelt kui kahju tekib ka tulevikus või selle tagajärjed edaspidi korduvad, tuleb lähtuda kahju ühtsuse printsiibist. See tähendab, et kohe, kui osa kahjuhüvitisest saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma ka edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue (vt Riigikohtu 3. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 29; 30. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12, p 12; 10. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-199-13, p 12). Seega möödus hageja saamata jäänud tulu aegumistähtaeg 10. aprillil 2015.

9.Hageja on tuginenud asjaolule, et tema nõuete aegumine oli peatunud, kuna ta esitas kostja vastu kriminaalasjas tsiviilhagi. Hageja on 21. jaanuari 2018. a menetlusdokumendis leidnud, et aegumine peatus alates 28. juunist 2012, mil hageja esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuurile avalduse kostja kriminaalvastutusele võtmiseks ning märkis, et soovib kostjalt kahju hüvitamist, ning aegumine algas uuesti 25. septembrist 2014, mil jõustus kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. TsÜS § 160 lg 1 alusel peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Avaldusena TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes on käsitatav ka kriminaalasja kohtueelses menetluses uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu esitatud tsiviilhagi (vt Riigikohtu 26. novembri 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-58-07, p 10; 4. detsembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1106-12, p 42; 19. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-12, p 12). Kohus märgib, et hageja ei ole kohtule esitanud enda 28. juuni 2012. a avaldust kriminaalmenetluse algatamiseks kostja vastu. Hageja on sellele oma 28. juuni 2018. a menetlusdokumendi lisana 2 küll viidanud, kuid esitanud selle asemel Riigiprokuratuuri 24. septembri 2012. a kirja materjalide saatmisest kriminaalasja kohtueelse menetluse korraldamiseks.

Sellest kirjast ei nähtu, et hageja oleks esitanud eelnevalt kriminaalasjas tsiviilhagi.

Seega ei ole tõendatud hageja väide, et ta esitas kriminaalasja kohtueelses menetluses 28. juunil 2012 tsiviilhagi, mis peatas praeguses menetluses esitatud hagi aegumise.

Samas on hageja esitanud 5. detsembri 2017. a menetlusdokumendi lisana enda 14. augustil 2014 kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi, milles palub kostjalt välja mõista mh arvuti hind 2599 eurot, viivis ja saamata jäänud tulu 15 000 eurot. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et hageja esitas tsiviilhagi kriminaalasjas nimetatud nõuetes alles 14. augustil 2014, mitte 28. juunil 2012. Seega nimetatud nõude aegumine peatus 14. augustil 2014. Aegumise peatumine lõppes TsÜS § 160 lg 3 kohaselt 25. septembril 2014, kui Tartu Ringkonnakohtu määrusega kriminaalasjas nr 1-14-7633 jõustus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalasja lõpetamise määrus osas, mis puudutas arvuti eest 4/5 saadud kindlustushüvitisega seotud kuriteoepisoodi. Seega oli nõuete aegumine peatunud 42 päeva. Arvestades eespool toodud aegumistähtaegade pikkust ja möödumist, oli seega vastuhagi esitamise ajaks 1. mail 2016 hageja nõuded aegunud.

Seega tuleb hagi jätta TsÜS § 142 lg 1 kohaselt rahuldamata.

10.Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulude suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 5/5

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.