Obsah (4)

§ 146§ 147§ 160§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. august 2018. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-8439 Hagi es

) § 146 lg 1 kohaselt 3 aastat. Arvestades, et kostja palus hagejal arvutile järgi tulla

1. a märtsis, aegus hageja nõue
2. a märtsis. Hageja saamata jäänud tulu nõude puhul on tegemist lepingurikkumisest lähtuva kahjunõudega. Seega kohaldub ka saamata jäänud tulu nõudele

§ 146

lõikest 1 lähtuv 3-aastane aegumistähtaeg.

§ 147

lõigetest 1 ja 2 tulenevalt algas vastava nõude aegumistähtaeg 2013.a märtsis, kui selgus hageja väidetava kahjunõude lõplik suurus, ning seega aegus vastav nõue

§ 146lg 1 alusel 2016.a märtsikuus.

Kuna hageja põhinõue on aegunud, siis on aegunud ka viivisenõue. KOHTU SEISUKOHT

1. Kostja on taotlenud hageja nõude osas aegumise kohta vaheotsuse tegemist. Kohus on kostja taotluse rahuldanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. 2/5
2. Selleks, et hinnata hageja nõuete aegumist, tuleb esmalt määratleda, millised võivad olla hageja nõuete esitamise õiguslikud alused.
3. Kohus käsitleb esmalt hageja nõuet arvuti eest saadud kindlustushüvitise 2599 euro saamiseks. Kostja on tuginenud sellele, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja pidi saadud kindlustushüvitise eest ostma uue arvuti ja andma selle hagejale üle. Hageja on vastava kokkuleppe olemasolu kinnitanud (nt
4. detsembri
5. a menetlusdokumendis). Sellest lähtudes saab olla tegemist tehingulise nõudega, mille aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 ja § 147 lg 1 kohaselt kolm aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest.

Seega tuleb aegumistähtaja alguse kindlaksmääramiseks kindlaks teha, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks, st millal oli hagejal õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (

§ 147lg 2).

Arvestades asjaolu, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja hagejale üle andma arvuti, aga hageja nõuab kostjalt arvuti hinda, saab hageja nõuet pidada kahju hüvitamise nõudeks täitmise asemel VÕS § 115 mõttes. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda täiendavat tähtaega määramata mh VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel. Praegusel juhul on hageja väitel kostja rikkunud kokkuleppest tulenevat põhikohustust anda üle arvuti, mida saab pidada VÕS § 116 lg 2 p-s 1 nimetatud oluliseks lepingurikkumiseks. Kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest nähtub, et hageja on soovinud kostjalt andmeid ostetud arvuti kohta, millest kostja on

1. märtsi
2. a e-kirjaga keeldunud. Hageja on käsitlenud sisuliselt seda lepingu rikkumisena. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Seega ei ole selle kohustuse täitmise tähtpäev kindlaks määratud. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Nõude aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks. (vt nt Riigikohtu
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-168-10, p 13). Seega hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema mõistliku aja möödumisel
5. märtsist
6. Kohtu hinnangul võib sellise rahalise kohustuse täitmiseks mõistlikuks tähtajaks pidada kahte nädalat. Seega muutus nõue sissenõutavaks
7. aprillil 2012 ning kolmeaastane aegumistähtaeg möödus
8. aprillil
9. Kohtu hinnangul saab esitatud asjaoludel hageja nõude alternatiivseks õiguslikuks aluseks olla VÕS § 463 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 75 lg
10. Praegusel juhul võib hageja esitatud asjaoludest järeldada, et kostja oli sõlminud kindlustuslepingu, mille alusel oli kindlustatud ka hageja arvuti ning kindlustusjuhtumi toimumisel maksti kindlustushüvitis kostjale. VÕS 463 lg-te 1 ja 2 alusel võivad kindlustusandjalt täitmist nõuda nii kindlustusvõtja kui ka kolmas isik, kellega seotud kindlustusrisk on kindlustatud. Seega on tegemist solidaarvõlausaldajatega VÕS § 73 lg 1 mõttes. VÕS § 75 lg 1 kohaselt peab võlgnikult kohustuse täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja tasuma teistele võlausaldajatele neile kuuluvad osad. VÕS § 75 lg 2 kohaselt lõpeb teiste solidaarvõlausaldajate nõude aegumistähtaeg kohustuse täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja vastu ajal, mil oleks aegunud solidaarvõlausaldajate nõue võlgniku vastu, kuid mitte enne kuue kuu möödumist päevast, mil võlgnik täidab kohustuse. Seega tuleb aegumise hindamiseks vaadata, millal aegunuks poolte kindlustushüvitise saamise nõue kindlustusandja vastu. VÕS § 475 lg 1 kohaselt on kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg 3/5 hakkab kulgema kalendriaasta, mil nõue muutub sissenõutavaks, lõpust. Arvestades esitatud asjaolusid, mille üle pooled ei vaidle ja mille kohaselt toimus kindlustusjuhtum
11. jaanuaril 2012 ning kindlustushüvitis maksti kostjale välja ajavahemikus
12. veebruarist 2012 kuni
13. märtsini 2012, võib järeldada, et aegumistähtaeg hakkas kulgema
14. a lõpust ja möödus seega
15. a lõpus.
16. Hageja teine nõue on saamata jäänud tulu nõue. Hageja leiab, et tal jäi tulu saamata, kuna tal ei olnud tema tööks vajalikku arvutit. Kohtu hinnangul on tegemist samuti VÕS § 115 järgse kahju hüvitamise nõudega tulenevalt sellest, et kostja rikkus poolte kokkulepet anda hagejale üle uus arvuti. Tegemist on samuti tehingulise nõudega, mille aegumistähtaeg tuleneb

§ 146lg-st 1 ja § 147 lg-st 1.

Sarnaselt eelmises punktis märgituga hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema mõistliku aja möödumisel kohustuse rikkumise ajast, st

1. märtsist 2012, so
2. aprillil
3. Kuigi hageja nõuab saamata jäänud tulu ajavahemiku eest
4. märtsist 2012 kuni
5. märtsini 2013, algab kohtu hinnangul terve nõude aegumine samal ajal. Nimelt kui kahju tekib ka tulevikus või selle tagajärjed edaspidi korduvad, tuleb lähtuda kahju ühtsuse printsiibist. See tähendab, et kohe, kui osa kahjuhüvitisest saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma ka edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue (vt Riigikohtu
6. mai
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 29;
8. jaanuari
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12, p 12;
10. märtsi
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-199-13, p 12). Seega möödus hageja saamata jäänud tulu aegumistähtaeg
12. aprillil
14. Hageja on tuginenud asjaolule, et tema nõuete aegumine oli peatunud, kuna ta esitas kostja vastu kriminaalasjas tsiviilhagi. Hageja on
15. jaanuari
16. a menetlusdokumendis leidnud, et aegumine peatus alates
17. juunist 2012, mil hageja esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuurile avalduse kostja kriminaalvastutusele võtmiseks ning märkis, et soovib kostjalt kahju hüvitamist, ning aegumine algas uuesti
18. septembrist 2014, mil jõustus kriminaalmenetluse lõpetamise määrus.

§ 160

lg 1 alusel peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

§ 160

lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Avaldusena

§ 160

lg 2 p 4 mõttes on käsitatav ka kriminaalasja kohtueelses menetluses uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu esitatud tsiviilhagi (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-58-07, p 10;
3. detsembri
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1106-12, p 42;
5. juuni
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-12, p 12). Kohus märgib, et hageja ei ole kohtule esitanud enda
7. juuni
8. a avaldust kriminaalmenetluse algatamiseks kostja vastu. Hageja on sellele oma
9. juuni
10. a menetlusdokumendi lisana 2 küll viidanud, kuid esitanud selle asemel Riigiprokuratuuri
11. septembri
12. a kirja materjalide saatmisest kriminaalasja kohtueelse menetluse korraldamiseks. Sellest kirjast ei nähtu, et hageja oleks esitanud eelnevalt kriminaalasjas tsiviilhagi. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et ta esitas kriminaalasja kohtueelses menetluses
13. juunil 2012 tsiviilhagi, mis peatas praeguses menetluses esitatud hagi aegumise. Samas on hageja esitanud
14. detsembri
15. a menetlusdokumendi lisana enda
16. augustil 2014 kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi, milles palub kostjalt välja mõista mh arvuti hind 2599 eurot, viivis ja saamata jäänud tulu 15 000 eurot. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et hageja esitas tsiviilhagi kriminaalasjas nimetatud nõuetes alles
17. augustil 2014, mitte
18. juunil
19. Seega nimetatud nõude aegumine peatus
20. augustil
21. Aegumise peatumine lõppes

§ 160lg 3 kohaselt 25.

septembril 2014, kui Tartu Ringkonnakohtu määrusega kriminaalasjas nr 1-14-7633 jõustus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalasja lõpetamise määrus osas, mis puudutas arvuti eest 4/5 saadud kindlustushüvitisega seotud kuriteoepisoodi. Seega oli nõuete aegumine peatunud 42 päeva. Arvestades eespool toodud aegumistähtaegade pikkust ja möödumist, oli seega vastuhagi esitamise ajaks 1. mail 2016 hageja nõuded aegunud. Seega tuleb hagi jätta

§ 142lg 1 kohaselt rahuldamata. 10. Kohus leiab, et Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulude suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 5/5