RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS 1-19-8262 16. aprill 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Juhan Sarv Kriminaalasi H.B süüdistuses KarS § 195 lg 2 p 1 järgi Tallinna Ringkonnak

) § 12 lg 4) ja mis ei ole määruskaebe korras vaidlustatav (

§ 385p 1).

Kinnise kohtuistungi menetlusandmeid ei ole lubatud avaldada (

§ 12lg 4).

Määruskaebus

2. jaanuaril 2020 esitas menetlusvälise isiku AS-i Ekspress Meedia esindaja vandeadvokaat Oliver Nääs määruskaebuse Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a määruse peale, taotledes selle määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist menetluse kinniseks kuulutamist puudutavas osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
5. Määruskaebuse esitaja osutas sellele, et
6. detsembrist 2018, mil jõustus

§ 12

lg 2 uus redaktsioon ja kaotas kehtivuse

§ 385

p 1, saab määruskaebuse esitada ka kohtuistungi avalikkuse piiramise, sh kohtuistungi kinniseks kuulutamise määruse peale. Kaebaja hinnangul piirab maakohtu määrus tema subjektiivseid õigusi ajakirjandusvabaduse kasutamisel, kuna maakohtu määruse tõttu pole tal võimalik saada informatsiooni sellise kriminaalasja kohta, mille vastu on avalikkusel oluline huvi. 8. Maakohtu 21. oktoobri 2019. a määruses pole põhjendusi selle kohta, miks kuulutati kohtuistung kinniseks. Seega on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 1 p 7 mõttes.

Kohtul on kohtuistungi ja menetlusdokumentide avalikkuse piiramisel küll kaalutlusõigus, kuid see ei saa olla kohtu suvaotsus. Ei ole võimalik aru saada, miks maakohus kohtuistungi avalikkust piiras. Ringkonnakohtu määrus

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a määrusega jäeti AS-i Ekspress Meedia määruskaebus läbi vaatamata.
4. Ringkonnakohus märkis, et määruskaebusest nähtuvalt on AS-i Ekspress Meedia eesmärk ajakirjanike juurdepääs kriminaalasja nr 1-19-8262 kohtutoimikule. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb vaidlustada kohtu otsustus, millega keelduti kriminaaltoimikule juurdepääsu lubamisest. Vaidlustatud määrus sellist otsustust ei sisalda.
5. Harju Maakohtu
6. oktoobri
7. a määrus on asja arutamist ettevalmistav korralduslik määrus, millega kohus määras muu hulgas, et kriminaalasja arutatakse kinnisel kohtuistungil. Maakohtu otsustus kohtuistungi avalikkuse piiramise kohta ei arvesta

§ 12

lg-t 2, mille kohaselt peab otsustus kohtuistungi avalikkuse piiramise kohta olema tehtud põhistatud määrusega. Samas kehtib kohtuistungi avalikkuse põhimõtte piirang

§ 11lg-st 3 tulenevalt kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni.

Seega tuleneb viidatud õigusnormist, et avalikkuse põhimõtte piirang kehtis maksimaalselt

1. novembrini 2019, mil maakohus kuulutas kohtuotsuse.
2. AS Ekspress Meedia ei olnud kriminaalasjas nr 1-19-8262 kohtumenetluse pool. Kaebuse esitaja eesmärk on tutvuda kriminaalasja kohtutoimikuga, mitte võtta osa kinniseks kuulutatud kohtuistungist. Menetlusvälise isiku õigust tutvuda toimikuga ei ole Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a määrusega piiratud. Sellekohase otsustuse tegi maakohus ringkonnakohtu hinnangul
5. detsembril 2019 vastuses ajakirjaniku teabenõudele. Seega ei teeni Harju Maakohtu 2

§ 384lg 1 tähenduses ja kaebus jääb läbi vaatamata.

1. Pärast kriminaalasja lõpplahendi jõustumist ei saa kohtu varasemaid menetlusotsustusi määruskaebusmenetluses vaidlustada. Määruskaebuse menetlemine on õiguslikult lubamatu, kuna läheb vastuollu arusaamaga, et pärast seadusjõustunud kohtuotsust saabub kriminaalasjas õigusrahu. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus
2. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse AS-i Ekspress Meedia esindaja O. Nääs, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Määruskaebuse esitaja põhiväited on järgmised.
3. Menetlusvälise isiku eesmärk on tutvuda seadusega lubatud ulatuses kriminaalasja materjalidega. Seni on Harju Maakohus tuginenud nendele materjalidele ligipääsu võimaldamata jättes asjaolule, et kohtuistung kuulutati kinniseks. Seetõttu on kohtuistungi kinniseks kuulutamise määrusel otsene mõju määruskaebuse esitaja õigustele.
4. Harju Maakohtu
5. detsembri
6. a vastuses teabenõudele on tuginetud sellele, et kinnise kohtuistungi menetlusandmeid ei ole lubatud avaldada (

§ 12lg 4).

Seega on vale ringkonnakohtu seisukoht, et kohtuistungi avalikkuse piiramisel oli kõnealusel juhul õiguslik mõju maksimaalselt

1. novembrini
2. See määrus takistab ka praegu ajakirjanike juurdepääsu kriminaalasja materjalidele. Ringkonnakohtu seisukoht, et Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a määrus ei piira AS-i Ekspress Meedia õigust toimikuga tutvuda, on vastuolus Harju Maakohtu
5. detsembri
6. a vastuses toodud põhjendusega, mis rajanes täiel määral asjaolul, et istung on kuulutatud kinniseks. Olukorras, kus tuvastatakse, et kohtuistung kuulutati kinniseks õigusvastaselt, ei ole Harju Maakohtul enam võimalik piirata juurdepääsu kriminaalasja materjalidele sel põhjusel, et kohtuistung kuulutati kinniseks.
7. Väär on ka ringkonnakohtu seisukoht, et pärast kriminaalasja lõpplahendi jõustumist ei saa enam selles menetluses tehtud menetlusotsustusi määruskaebe korras vaidlustada. Riigikohtu praktika kohaselt saab näiteks vahistuse põhjendatust hinnata ka pärast uue määrusega vahistamistähtaja pikendamist. Kaebeõiguse olemasolu ei mõjuta asjaolu, millises menetlusstaadiumis on kriminaalasi. 18.

§ 384

lg 1 järgi on ajakirjaniku kaebeõiguse olemasolu ilmne, kuna kohtuistungi kinniseks kuulutamise määrusel on otsene mõju kaebaja õigusele kajastada päevakohaseid sündmusi. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10 lg 1 kohaldamisalas on ka ajakirjanike õigus informatsioonile. See tähendab, et riigil on positiivne kohustus tagada juurdepääs teabele. Ajakirjanike õigus informatsioonile on samuti põhiseaduse § 45 kaitsealas. 19. Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise ja õiguse edasiarendamise seisukohalt. Kohtuistungi avalikkuse põhimõtte piirangu vaidlustamise kohta pole kohtupraktikat. Kui praktika liigub selles suunas, et käesolevas asjas ei ole määruskaebuse esitajal

§ 384

lg 1 kohaselt kaebeõigust, tekib olukord, kus kriminaalasja materjalidega tutvumise vaidlus tuleb lahendada halduskohtumenetluses. Sellisel juhul peab halduskohus 3

§ 385p 16 välistab määruskaebuse esitamise Harju Maakohtu 21.

oktoobri

1. a määruse peale. Lisaks ei saa määruskaebust esitada pärast kohtuasjas tehtud lõpplahendi jõustumist.
2. Kaitsja ei nõustu määruskaebuse esitajaga selleski, nagu rikuks toimikuga tutvumise võimaluse puudumine AS-i Ekspress Meedia õigusi. Praegusel juhul kaaluvad teiste isikute õigused menetlusvälise isiku väljendus- ja sõnavabaduse üles. Kohtutoimikus on konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamisega kaasneks isikute põhiõiguste intensiivne riive ja kaitseõiguse rikkumine, samuti õigusemõistmise mõjutamine. Kohtuistungi avalikkuse piiramine oli selles asjas põhjendatud, kaitsmaks tunnistajate terviseandmeid. Samuti oli kohtuistungi avalikkuse piiramine vajalik põhjusel, et see kriminaalmenetlus on otseses puutumuses Austrias poolelioleva kriminaalmenetlusega. Määruskaebust täiendav seisukoht
3. Riigikohtule esitatud täiendavas kirjalikus seisukohas selgitab AS-i Ekspress Meedia esindaja, et ta taotles nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule esitatud määruskaebuses asja madalama astme kohtule uueks arutamiseks saatmist seetõttu, et maakohtu määruses oli tegemist

§ 339

lg 1 p-s 7 nimetatud rikkumisega, mis

§ 341

lg 2 kohaselt toob automaatselt kaasa kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. Samas kinnitab määruskaebuse esitaja, et tema jaoks ei ole oluline asja uus arutamine maakohtus, vaid eelkõige hinnangu andmine maakohtu otsustusele kuulutada kohtumenetlus kinniseks. Määruskaebuse esitaja huve rahuldaks ka lõpplahend, millega kõrgema astme kohus annaks hinnangu kohtumenetluse kinniseks kuulutamise seaduslikkusele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 25.

§ 390lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires.

Seega tuleb Riigikohtul siinses menetluses leida vastus küsimusele, kas Tallinna Ringkonnakohus toimis õigesti, kui jättis AS-i Ekspress Meedia määruskaebuse Harju Maakohtu

1. oktoobri
2. a määruse peale kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Kolleegium ei otsusta praegu, kas Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a määrus on õigusvastane, ega hinda, kas juurdepääsu käesoleva kriminaalasja kohtutoimikule on piiratud põhjendatult.
5. Ehkki ringkonnakohtu osa argumentidega ei saa nõustuda, peab kohtu järeldus AS-i Ekspress Meedia määruskaebeõiguse puudumise kohta paika. Seega on seaduslik ka vaidlustatud kohtumääruse resolutsioon. 4

§ 384lg 1 järgi õigust seda maakohtu määrust vaidlustada.

Seejärel osutab Riigikohus sellele, millises korras saab isik pärast kriminaalmenetluse lõppu taotleda juurdepääsu kriminaalasja kohtutoimikule (III). Lõpuks võtab kolleegium kokku määruskaebemenetluse tulemuse (IV) ja lahendab määruskaebemenetluse kulu hüvitamise taotlused (V). I

1. Riigikohus ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a määrus ei saa olla määruskaebemenetluse objekt, kuna on tehtud kriminaalasjas, milles kohtuotsus on jõustunud.
4. On tõsi, et kõnealust määrust pole enam võimalik tühistada, sest määruse kehtivus (õiguslik toime) on lõppenud. Seda seetõttu, et kohtuistung, mille korraldamist määrus reguleeris, on toimunud. Määruse kehtivuse lõpp ei välista aga selle vaidlustamist määruskaebemenetluses, sest isikul võib olla õigustatud huvi ka kehtivuse kaotanud kohtumääruse seaduslikkuse kontrollimise vastu. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus kehtivuse kaotanud kohtulahend ei vasta seadusele, pole edasikaebust lahendaval kohtul võimalik seda kohtulahendit tühistada. Asjaolu, et kohtulahendi tühistamine pole lahendi kehtivuse lõppemise tõttu enam võimalik, ei võta edasikaebust läbi vaatavalt kohtult pädevust teha kindlaks kohtulahendi õigusvastasus. Seega asudes seisukohale, et vaidlustatud kohtulahend, mis on kehtivuse kaotanud, ei vasta seadusele, tuleb kaebust lahendaval kohtul piirduda kohtulahendi õigusvastasuse tuvastamisega. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. veebruari
6. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 47 ja
7. juuni
8. a määrus asjas nr 3-1-1-52-15, p 39)
9. Nii on Riigikohus kontrollinud näiteks vara arestimise määruse õiguspärasust ka pärast seda, kui samas kriminaalasjas on jõustunud kohtuotsus või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, millega on vara arest lõpetatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. novembri
11. a määrus nr 1-19-4291/19, p 11 ja viidatud määrus asjas nr 3-1-1-52-15, p 39). Jälitustoiminguks loa andmise määruste puhul on aga tavapärane, et neid vaidlustatakse alles pärast kehtivuse lõppu, s.o siis, kui jälitustoimingute tegemiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud. Ometigi on kohus õigustatud ja kohustatud (kehtivuse kaotanud) jälitustoimingu loa andmise määruse peale esitatud nõuetekohase määruskaebuse sisuliselt läbi vaatama ja vajadusel sedastama, et määrus ei vastanud tegemise ajal seadusest tulenevatele nõuetele, s.t oli õigusvastane (vt viidatud määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 47). Ka vahistamismäärusi on praktikas õigusvastaseks tunnistatud pärast nende kehtivuse lõppu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. märtsi
13. a määrus nr 1-18-8222/47, p 21).
14. Seega ei välista Harju Maakohtu
15. novembri
16. a otsuse jõustumine ega
17. oktoobri
18. a määruse kehtivuse lõpp iseenesest viimati nimetatud kohtulahendi vaidlustamist.
19. Määruskaebuse esitamist Harju Maakohtu
20. oktoobri
21. a määruse vaidlustatud osa peale ei takista ka

§ 385p 16.

Selle sätte kohaselt ei saa määruskaebust esitada kohtu alla andmise määruse peale. Riigikohus on selgitanud, et osutatud edasikaebepiirang hõlmab vaid keeldu vaidlustada määruskaebemenetluses maakohtu otsustusi, millega kontrollitakse kohtu alla andmise eeldusi (õige kohtualluvus, süüdistusakti nõuetelevastavus ja menetlust välistavate asjaolude puudumine). Kui aga kohtu alla andmise määrus sisaldab selliste küsimuste lahendust, mis pole käsitatavad kohtu alla andmise eelduste tuvastamisena, tuleb igal üksikjuhul kontrollida, kas seda otsustust saab määruskaebemenetluses vaidlustada. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. juuni 2018. a määrus nr 1-17-1205/147, p-d 20–21) Alates 17. detsembrist 2018, mil jõustus 5

§ 12

lg 2 praegune redaktsioon ja tunnistati kehtetuks

§ 385

p 1, on kohtuistungi avalikkuse piiramise määrus määruskaebemenetluses vaidlustatav. Seda ka juhul, kui kohtu otsustus kohtuistungi avalikkuse piiramise kohta kajastub kohtu alla andmise määruses. II 33. Asjaolu, et kohtumäärus on põhimõtteliselt määruskaebe korras vaidlustatav, ei tähenda aga seda, et kaebuse määruse peale saaks esitada igaüks.

§ 384

lg 1 kohaselt on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Osutatud sättest tuleneb kolleegiumi arvates ka tingimus, mille kohaselt ei saa määruskaebust esitada isik, kelle määruskaebusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik sellise kaebusega saavutada.

1. AS Ekspress Meedia on kriminaalasjas nr 1-19-8262 menetlusväline isik. Määruskaebuse esitaja väitel piirab Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a määrus tema kui ajakirjandusettevõtja õigust informatsioonile, sõna- ja väljendusvabadust. Seda põhjusel, et maakohtu määruses sisalduv otsustus kuulutada kohtuistung kinniseks takistab jätkuvalt määruskaebuse esitaja juurdepääsu kriminaalasja kohtutoimikule. Seejuures viitab kaebuse esitaja Harju Maakohtu
4. detsembri
5. a kirjale (vt käesoleva määruse punkt 5) ja selgitab, et tema eesmärk piirdub sooviga saavutada juurdepääs kriminaalasja materjalidele.
6. Riigikohus leiab ringkonnakohtuga nõustuvalt, et Harju Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsustus kuulutada kohtuistung kinniseks ei võta määruskaebuse esitajalt õigust taotleda pärast kohtumenetluse lõppu tutvumist kriminaalasja materjalidega. Teisalt ei garanteeriks kohtuistungi kinniseks kuulutamise õigusvastaseks tunnistamine määruskaebuse esitaja juurdepääsu kohtutoimikule. Järelikult ei piira Harju Maakohtu
9. oktoobri
10. a määrus määruskaebuse esitaja õigust, mida ta kaitsta soovib. Maakohtu määrust vaidlustades pole AS-il Ekspress Meedia võimalik oma eesmärki saavutada ja järelikult pole tal ka määruskaebeõigust. Kolleegium põhjendab seda seisukohta järgmiselt.
11. Harju Maakohtu
12. oktoobri
13. a määrusega otsustati lisaks H.B kohtu alla andmisele, kohtusse kutsutavate isikute ringile ja kohtuistungi ajale ning kohale ka see, et asja arutatakse kinnisel istungil. Erinevalt Harju Maakohtu
14. detsembri
15. a kirjas märgitust leiab kolleegium, et kriminaalasja arutamine kinnisel kohtuistungil ei tähenda automaatselt seda, et isikul pole ka pärast kriminaalmenetluse lõppu võimalik kriminaalasja kohtutoimikuga tutvuda. Sellist kohtuistungi kinniseks kuulutamise automaatset õiguslikku tagajärge seadus ette ei näe.

§ 12

lg 4 sätestab üksnes, et kinnisel kohtuistungil hoiatab kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid, et kinnisel kohtuistungil arutatut ning seal käsitletud dokumente ei ole lubatud avaldada ulatuses, mis on vajalik sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse või huvi kaitseks. Viidatud säte ei keela kohtul pärast kriminaalmenetluse lõppu uuesti otsustada, kas anda mõnele isikule luba kohtutoimiku või selle osaga tutvuda. 37. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 59 lg 3 teine lause ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 89 lg 2 kolmas lause näevad ette, et menetlusväline isik ei või ka pärast seda, kui asjas on menetlus jõustunud lahendiga lõppenud, tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga. Kriminaalmenetluse seadustikus sellist normi pole. Olukorras, kus menetlusväline isik soovib pärast kriminaalmenetluse lõppu tutvuda kohtutoimikuga kriminaalasjas, mida arutati kinnisel kohtuistungil, ei saa TsMS § 59 lg 3 ls-s 2 ja HKMS § 89 lg 2 ls-s 3 sätestatud reeglist juhinduda ka analoogia korras. Nimelt tuleb silmas pidada, et kinnine menetlus on laiem mõiste kui kinnine kohtuistung. TsMS § 38 lg 1 ja HKMS § 77 lg 1 võimaldavad kohtul kuulutada tsiviilvõi halduskohtumenetluse kinniseks kas tervikuna või üksnes mingis osas. Menetluse osalisel 6

§ 12

lg-s 1 ette nähtud otsustus kohtuistungi kinniseks kuulutamise kohta ei hõlma kogu menetluse kinniseks kuulutamist. Lisaks ei pruugi isegi kogu kinnisel kohtuistungil käsitletu olla selline, mille avaldamist oleks tarvis piirata: ka

§ 12

lg 4 keelab istungil käsitletud teabe avaldamise üksnes ulatuses, milles see on vajalik sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud õiguse või huvi kaitseks. Seega ei lahenda kohus kohtuistungi kinniseks kuulutamisel küsimust, kas kellelgi on pärast kriminaalmenetluse lõppu õigus kriminaalasja kohtutoimikuga tutvuda. Põhjused, miks kohus kuulutab kohtuistungi kinniseks, küll võivad, kuid ei pruugi olla asjakohased toimikuga tutvumisele menetlusjärgsete piirangute seadmisel. Nende põhjuste kaal võib ka ajas väheneda või sootuks ära langeda. Seepärast tuleb pärast kriminaalmenetluse lõppu kohtutoimikuga tutvumiseks esitatud taotlus lahendada – olenemata asjaolust, kas kohtuistung oli kinnine või mitte – iseseisvalt, kontrollides, kas taotluse lahendamise ajal on alus keelduda isikule kohtutoimikut tervikuna või osaliselt tutvustamast. Vajaduse korral tuleb kohtul seejuures kaaluda, kas tutvumistaotluse esitaja õigustatud huvi toimikuga tutvuda kaalub üles need õigused ja huvid, mis räägivad toimikule juurdepääsu võimaldamise vastu. Pärast kriminaalmenetluse lõppu ei saa kohtutoimikuga tutvumiseks loa andmisest keelduda aga üksnes põhjusel, et kriminaalasjas peetud kohtuistung oli kinnine. III 39. Erinevalt TsMS § 59 lg-test 2–5 ja 6 ning HKMS §-st 89 ei näe kriminaalmenetluse seadustik ette menetlusvälise isiku toimikuga tutvumise korda. 40. Käsitledes isiku õigust tutvuda lõpetatud kriminaalmenetluses tema enda kohta kogutud andmetega, asus Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et kriminaalmenetluse seadustikus on kriminaaltoimiku tutvustamine pärast kriminaalmenetluse lõpetamist reguleeritud vaid

§ 206lg-s 3 sätestatud juhul.

Sellest ei saa aga järeldada, et teistel isikutel peale kannatanu ei võiks samasugune õigus tekkida mõne muu seaduse alusel. Andmesubjektile juurdepääsu võimaldamine lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud isikuandmetele ei ole olemuslikult kriminaalmenetluslik menetlustoiming. Seetõttu ei ole kriminaaltoimiku tutvustamisest keeldumist pärast kriminaalmenetluse lõpetamist võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse seadustiku alusel. Andmesubjekt võib juhul, kui isikuandmete vastutav või volitatud töötleja keeldub võimaldamast talle juurdepääsu lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud isikuandmetele, esitada kaebuse halduskohtule. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-1-1-116-04, p-d 20–21)
3. Ka Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on sõltuvalt sisust avalik teave ja/või isikuandmed, millele kriminaalmenetluse seadustiku eriregulatsiooni puudumisel laienevad vastavalt avaliku teabe seadus ja isikuandmete kaitse seadus (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. novembri
5. a määrus asjas nr 3-3-1-58-16, p 8 ja
6. juuni
7. a määrus asjas nr 3-3-1-84-15, p-d 18–24). Pärast kriminaalmenetluse lõppu on halduskohus pädev lahendama vaidlusi toimikuga tutvumise ja koopiate saamise üle (materiaalne haldusülesanne) sõltuvalt taotletavatest andmetest kas isikuandmete kaitse seaduse või avaliku teabe seaduse alusel (erandjuhtudel ka arhiiviseaduse alusel) (vt viidatud määrus asjas nr 3-3-1-58-16, p 9). 7

§ 1601lg 2) sisalduvate andmete puhul on vastutav töötleja isikuandmete kaitse seaduse mõttes ja teabevaldaja Av

TS § 5 lg 1 p 1 tähenduses maakohus. Menetledes osutatud seaduste alusel esitatud toimikuga tutvumise taotlust, tegutseb maakohus kui kohtuasutus (kohtute seaduse (KS) § 7 lg 1) haldusorganina (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1), täites materiaalselt haldusülesannet, mitte õigusemõistmise funktsiooni (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-58-16, p 9). Seega tuleb maakohtul kohtutoimikuga tutvumise taotluse laekumisel toimetada haldusmenetlus, kontrollides, kas taotluse esitajal on õigus toimikuga tervikuna või osaliselt tutvuda.
3. HMS § 8 lg 2 sätestab, et haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on leidnud, et otsustamine selle üle, millisel füüsilisel isikul on haldusorgani nimel õigus tegutseda, on enamasti haldusorgani sisepädevuses (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. veebruari
5. a otsus asjas nr 3-3-1-88-10, p 17). Kui tegemist ei ole üksikisikust koosneva haldusorganiga, võib haldusorgani nimel tegutsemiseks volitada iga isikut, kes kuulub haldusorgani organisatsioonilisse struktuuri (Riigikohtu halduskolleegiumi
6. juuni
7. a otsus nr 3-16-586/29, p 15).
8. Maakohtu sisepädevuse jaotamise pädevus on tulenevalt KS § 12 lg-st 2 kohtu esimehel, välja arvatud kohtudirektori pädevusse kuuluvates küsimustes (KS § 125 lg 1). Kolleegium leiab, et kuna kohtutoimikuga tutvumiseks loa andmine on väga tihedalt seotud kohtu õigusemõistmise alase tegevusega, kuulub see kohtu esimehe, mitte direktori vastutusvaldkonda. Järelikult tuleb maakohtule esitatud taotlus kohtutoimikuga tutvumiseks lahendada üldjuhul kohtu esimehel või tema poolt selleks volitatud isikul, kelleks võib olla ka kõnealust kriminaalasja lahendanud kohtunik. Siiski võib toimiku tutvustamiseks olla nõutav kohtu esimehe enda otsustus. Nii lubab AvTS § 38 lg 4 vaid asutuse juhil otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele. AvTS § 35 lg 1 p 1 kohaselt tuleb üldjuhul tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ka kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teave. Seega teabenõude (AvTS § 6), milles taotletakse juurdepääsu lõppenud kriminaalmenetluse kohtutoimikule, peab lahendama kohtu esimees. Kaaludes, kas lubada toimikuga tutvuda isikul, 8

§ 384

lg 1 kohaselt õigust maakohtu kõneks oleva määruse peale määruskaebust esitada ja ringkonnakohus jättis määruskaebuse õigesti

§ 390lg 1 ja § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

49. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a määruse muutmata ja AS-i Ekspress Meedia määruskaebuse rahuldamata. V
3. Nii AS-i Ekspress Meedia esindaja kui ka H.B kaitsja esitasid Riigikohtule taotluse oma esindataval või kaitsealusel Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulu – valitud esindajale või kaitsjale õigusteenuse eest makstud tasu – hüvitamiseks. 51.

§ 187

lg 2 esimene lause sätestab, et kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Kuna Riigikohus jätab AS-i Ekspress Meedia määruskaebuse rahuldamata, tuleb viimasel kanda ka määruskaebemenetluse kulu.

1. Esmalt tähendab see seda, et AS-i Ekspress Meedia kulu – lepingulisele esindajale õigusteenuse eest makstud tasu – jääb menetlusvälise isiku enda kanda.
2. H.B kaitsja palub hüvitada oma kaitsealusele 1929 eurot 60 senti. Sellises summas on LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS esitanud seoses AS-i Ekspress Meedia määruskaebuse menetlemisega H.B-le õigusteenuse arve. Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt kulus kaitsjal kohtuasja materjalidega tutvumiseks ja AS-i Ekspress Meedia määruskaebusele vastuse koostamiseks kokku 10 tundi ja 3 minutit. Õigusteenuse tunnihind oli 160 eurot, millele lisandus käibemaks. 9

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-1-1-38-16, p 74). H.B kaitsja taotluses märgitud õigusteenuse tasu suurus ei vasta kolleegiumi hinnangul käesoleva määruskaebemenetluse mahule ja keerukusele ega kaitsja vastuse põhjendatuse tasemele. Määruskaebuse lahendamise seisukohalt oluliste materjalide maht ja nendega tutvumiseks tarvilik ajakulu on tagasihoidlik. Lisaks on suur osa kaitsja vastusest pühendatud selle põhjendamisele, miks tuleb käesoleva kriminaalasja avalikkuse piiramist pidada põhjendatuks. Riigikohtus toimuva määruskaebemenetluse esemeks on aga vaid küsimus AS-i Ekspress Meedia määruskaebeõigusest. Määruskaebuse vastuse need väited, mis puudutavad AS-i Ekspress Meedia määruskaebeõigust, rajanevad põhiliselt ringkonnakohtu määruses nimetatud argumentide ülekordamisel. Kaitsja on küll lisanud viite

§ 385

p-le 16, kuid nagu kolleegium eespoo l selgitas, pole see olemasoleva kohtupraktika valguses asjakohane. Neil põhjustel loeb kolleegium H.B poolt Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses kaitsjale makstud tasu mõistlikuks suuruseks – ja seega ka süüdimõistetul tekkinud määruskaebemenetluse kuluks – 500 eurot. See summa tuleb

§ 187lg 2 esimese lause alusel AS-ilt Ekspress Meedia H.B kasuks välja mõista. Saale Laos Hannes Kiris Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 10