KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-5828 Tsiviilasi B

) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank ASis või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. 3 Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused 1. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on 4 menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Bondora AS esitas 16.04.2025 hagiavalduse X vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 9169.64 eurot, millest 8 391.81 eurot on põhivõlg, 645.01 eurot on intress, 122.82 eurot on haldustasu, 10 eurot on sissenõudmiskulu, viivis hagiavalduse esitamiseni summas 4903.70 eurot, viivis põhinõudelt 321.88 eurolt alates hagiavalduse esitamisest VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni, viivis põhinõudelt 8847.76 eurot alates hagiavalduse esitamisest 31.62% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni, riigilõiv 980 eurot, õigusabikulud ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 26.03.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr BL2674238 ja 31.08.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr BL
2. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja lepingud 24.07.2023 üles. Harju Maakohus võttis 02.09.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 02.09.2025 kohtumäärus on toimetatud kostjale kätte

§ 3111lg 3 alusel 05.09.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 25.09.2025 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele, seoses 02.09.2025 kohtunõudega. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on kohus väljunud selgitamiskohustuse piiridest ja asunud kostja eest esitama sisulisi vastuväiteid hageja nõudele, mis on ilmselges vastuolus

nõuetega.

§ 4

lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 5 2 I lause kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

§ 5

lg 2 I lause kohaselt pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 5

lg II lause kohaselt hagiasjas selgitab kohus ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. 01.10.2025 esitas hageja vastuse 02.09.2025 kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega. 02.12.2025 määras kohus hagejale tähtaja nõude ümberarvestuse ja lepingute ülesütlemisega seotud asjaolude täpsustamiseks. 16.12.2025 hageja selgitas nõude ümberarvestust ning oli seisukohal, et uuesti määratud maksete korral on lepingud üles öeldud. 04.02.2026 määras kohus hagejale tähtaja nõude ümberarvestuse täpsustamiseks ning selgitas täiendavalt tagasimaksete määramise põhimõtteid. 25.02.2026 esitas hageja uue nõude ümberarvestuse ning tulevase nõude täitmise hagi. Vastuväite lahendamine kohtu tegevuse kohta 3. 25.09.2025 esitas hageja vastuväite kohtu tegevuse peale. Hageja toob välja, et

§ 4

lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 I lause kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

§ 5

lg 2 I lause kohaselt pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 5

lg II lause kohaselt hagiasjas selgitab kohus ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. Käesoleval juhul on kohus väljunud selgitamiskohustuse piiridest ja asunud kostja eest esitama sisulisi vastuväiteid hageja nõudele, mis on ilmselges vastuolus

nõuetega. Seejuures juhib hageja kohtu tähelepanu

§ 23

p-le 7, mille kohaselt kohtunik ei või tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama, kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Olukorras, kus kohus piirdu hagi menetlemisel poolte esitatud asjaolude ja taotlustega, vaid asub üheselt mõistetavalt üht poolt menetluses aitama ning esitab nõude osas vastuväiteid ja seda olukorras, kus kostja pole haginõude osas mittemingisugust arvamust avaldanud, on tegemist muu asjaoluga, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses

§ 23p 7 tähenduses.

4. Hageja esitatud hagiavalduse puhul on tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Hagejale on korduvalt selgitatud, et kohtul on omal algatusel kohustus kontrollida tarbijakaitseks direktiividega 6 ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hagiavalduse õiguslikku põhjendatuse kontrollimise käigus tuleb kohtul kontrollida ka lepingu kehtivust. Seega on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest ning sel põhjusel on oluline, et hagiavalduses oleks välja toodud ka kõik asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada lepingu kehtivust. Kohus selgitab, et selleks, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue oleks õiguslikult perspektiivikas, peavad olema täidetud järgmised seadusest tulenevad nõuded, mida kohus kontrollib omal algatusel (vt Riigikohtu 24.11.2023 lahend tsiviilasjas 2-2113098), kas:

§ 444lg 3).

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

1. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: - krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); - krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); - leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; - tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); 7 - tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); - lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; - lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); - krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; - viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; - kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); - kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; - lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; - tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);
2. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja küll selgitab, mida ta on krediidivõimelisuse hindamiseks teinud, kuid hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid andmete kogumise kohta ega konkreetseid andmeid, mille põhjal jõuti järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
3. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Kuivõrd lepingu nr BL2674238 alusel sai kostja laenu 500 eurot ja lepingu nr BL3000749 alusel 7700 eurot ning on teinud hagejale tagasimakseid vastavalt 178.12 eurot ja 1785.30 eurot, mis on arvestatud laenude põhisumma katteks, on tasumata BL2674238 alusel põhiosa summas 321.88 eurot ja lepingu nr BL3000749 põhiosa summas 5914.70 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud. 8
4. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja on seisukohal, et käesolevaks hetkeks on kostjaga sõlmitud laenulepingud kehtivalt üles öeldud, kuna kostja on ka uuesti määratud maksete korral võlgnevuses enama kui kolme järjestikkuse osamaksega ning seega on ka uuesti määratud maksete puhul täidetud VÕS § 416 eeldused. Hageja saatis 25.02.2026 kostjale e-kirjaga uue ülesütlemisavalduse. Hageja hinnangul on ülesütlemishoiatus ja ülesütlemisavaldus kostjale edastatud nõuetekohaselt. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ütles lepingud 24.07.2023 üles. Arvestades kostja tehtud tagasimakseid ei olnud kostja nõude ümberarvestuste korral 24.07.2023 seisuga makseviivituses. Hageja on küll hagimenetluse käigus 25.02.2026 saatnud kostjale e-kirjaga uue ülesütlemisavalduse, kuid kohtu hinnangul ei vasta 25.02.2026 ülesütlemisavaldus VÕS § 416 sätestatud tingimustele. Hageja ei andnud kostjale vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja saatis ülesütlemisavalduse 25.02.2026 ning märkis oma avalduses, et ütleb laenulepingud nr BL2674238 ja BL3000749 pikaajalise võla tõttu üles alates 25.02.2026 ehk avalduse saatmisega samal kuupäeval. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et ümberarvestuse kohaselt ei olnud lepingud kehtivalt üles öeldud.
5. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 20.03.2023 täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Samuti ei ole kostja reageerinud kohtueelsetele maksemeeldetuletustele ega ühelgi muul moel väljendanud, et kohustuste täitmata jätmine oleks tingitud ajutistest raskustest vmt. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingu BL2674238 alusel põhivõlg muutunud sissenõutavaks summas 228.39 eurot ja intress summas 19.31 eurot (periood 18.12.202318.03.2026) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 104.95 eurot ja intress 1.23 eurot (periood 20.04.202618.03.2027). Kohtuotse tegemise seisuga on lepingu BL3000749 alusel põhivõlg muutunud sissenõutavaks summas 3742.66 eurot ja intress summas 397.27 eurot (periood 18.10.2023 - 18.03.2026) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 2298.38 eurot ja intress summas 37.41 eurot (periood 20.04.2026 - 18.08.2027). 9

1. Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid, sh haldustasu. Kuna lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue summas 10 eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust BL2674238 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 228.39 eurot, intress 19.31 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 104.95 eurot ja intress 1.23 eurot ning lepingust BL3000749 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 3742.66 eurot, intress 397.27 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 2298.38 eurot ja intress 37.41 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 2017.43 eurot, intressi 189.79 eurot, haldustasu 122.82 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivise 4903.70 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Hageja nõude suuruseks oli 14 073.34 eurot. Kohus rahuldas hagi, summas 6829.60 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 49%. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 51% ulatuses hageja kanda ning 49% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks on 25.02.2026 menetluskulude nimekirja kohaselt tasutud riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulud 1028 eurot. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 980 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Enamtasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal kohtule esitada vastav taotlus. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 10090 eurot (km-ta), mida kohus peab põhjendatuks. Kohus leiab, et kohtule seisukohtade koostamise ajakulu on ülepaisutatud, mistõttu on kogu põhjendatud ajakulu 13 tunni ja 41 minuti asemel kokku 10 tundi. Seega on põhjendatud esindaja kulu (100 + (9 x 90)) 910 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (980 + 910) 1890 eurot, millest kostja kanda jääb 49% ehk 926.10 eurot.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude 10 kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 11