200 eurot Menetlusalune isik V.M, isikukood XXX, XXX kodakondsus, elukoht XXX, XXX RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 133-135, § 155, § 156 kohus OTSUSTAS: Jätta V.M-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi IV väärteomenetleja Triinu Õrase 05.11.2021 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 244021004291 sisuliselt rahuldamata.
lg 2 alusel määrata V.M-ile määratud rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o summas 200 eurot, tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. VTMS 204 lg 3 kohaselt rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja ehk 30 päeva jooksul alates päevast, mis kohtuotsus on kohtus avalikult teatavaks tehtud ( 15.12.2021). Kohtuotsuse ärakirjad edastada V.M’le ja PPA Ida prefektuurile. 1/7 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele avalikult teatavaks tehtud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku vandeadvokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (või kättesaadavusest) ehk hiljemalt 24.12.
lg 1 järgi, milleks on päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest. Menetlusalune isik andis ütlusi kiirmenetluses: „Kuna olin armukade oma naise peale, sest ta elab oma eksmehega koos, siis tegin vale väljakutse aadressile XXX linn ning ütlesin, et olen kuulnud, et seal aadressil on pomm. Tunnistan oma süüd ja olen rikkumisega nõus.“ Kergendava asjaoluna on juhindudes
Menetlusalusele isikule määrati karistuseks rahatrahv summas 200 eurot. 05.11.2021 esitas V.M kaebuse väärteoasja otsusele nr 244021004291. Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja nõus maksma 200 eurot, kuna ta ei tööta ja tal ei ole raha maksta. Kaebuse esitaja soovib karistuse asendada arestiga. Kaebuses kinnitas menetlusalune isik, et ta soovib kirjalikku lahendamist oma kaebusele. Ta ei taotlenud tõendite uurimist kohtuistungil. 25.11.2021 esitas kohtuväline menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning nõusoleku väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt kuulub menetlusaluse isiku kaebus rahatrahvi asendamiseks arestiga rahuldamisele. Vastavalt VTMS § 132 lg 2 alusel maakohus võib oma otsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt, tehes uue otsuse, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Karistusena aresti kohaldamine on iseenesest kõige karmim karistuse liik väärteomenetluses, kuna see riivab menetlusaluse isiku põhiõigust vabadusele. Kuid nagu menetlusalune isik oma kaebuses selgitab, ei ole ta võimeline määratud karistust - rahatrahvi tasuma, kuna ei tööta ja seega ta soovib määratud rahatrahvi asemel kanda karistusena aresti. Kohtuvälise menetleja seisukohast sellises olukorras karistuse muutmine ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda, kuna isik on ise enda olukorda arvesse võttes kinnitanud raskema karistusliigi sobivust. Lisaks nimetatule, rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse 2/7 otsus VTMS § 203 lõikes 2 sätestatud korras täitmisele. See tähendab, et täitemenetluse juures lisandub määratud karistusele omakorda veel kohtutäituri tasu, mis tegelikkuses, vaatamata sellele, et tegemist ei ole karistusliku kogumina, raskendab menetlusaluse isiku olukorda. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on juhindutud
56 lg 1. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 järgi on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 1200 eurot (300 trahviühikut) või arest. Karistuse määramisel on kergendava asjaoluna arvestatud menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku ülestunnistust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse määr - rahatrahv summas 200 eurot (sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksem määr) on vastavuses nii teo raskusega kui ka isiku süüga, määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvidega. Lähtuvalt nimetatud asjaoludest on kohtuväline menetleja nõus esitatud kaebusega ning palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus märatud karistuse osas ning teha uus otsus, mõistes isikule karistusena 5 (viis) päeva aresti. Antud aresti määr on proportsionaalne kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahviga
lg 2 mõistes - rahatrahvi kümnele trahviühikule (40 eurot) vastab üks päev aresti. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas kinnitanud, et nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja on kaebuses kirjutanud, et soovib kirjalikku vastust oma kaebusele. Kohus on seisukohal, et kuna kaebuse esitaja ei ole palunud asja lahendamist kohtuistungil ja on väljendanud soovi saada kirjalik vastust, siis on võimalik tõlgendada kaebuse esitaja väljendatut kui temapoolset soovi lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Seega on mõlemad kohtumenetluse pooled nõus väärteoasja lahendamisega VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses. Kohus märgib, et kaebuse lahendamisel ei ole kohus seotud esitatud kaebusega taotlusega ega kohtuvälise menetleja seisukohtadega. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt VTMS § 133 selgitab kohus kaebuse lahendamiseks välja järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on 3/7 toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel; 9) kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid; 10) kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt. Kohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega ja uuritud tõenditega kogumis leiab, et on usaldusväärselt leidnud tõendamist, et V.M pani 03.09.2021 kell 18:14 toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo helistades Soome Häirekeskusesse, mis ühendati Eesti Häirekeskuse numbriga 112, ja teavitas, et tema oli teada saanud J. M.’i käest, et aadressil XXX on pomm.
lg 1 järgi on kvalifitseeritud päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalitluste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamine. Tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et V.M põhjustas teadvalt eritalitlusele vale väljakutse ja väljasõidu, kus sündmusele reageerisid päästeamet, politsei ja muud eritalitused, kuigi aadressi kontrollimisel oli kõik korras. Tõendina on menetlusaluse isiku ütöused. Menetlusalune isik on andnud kiirmenetluse otsuses ütlusi, kus ta on tunnistanud oma süüd ja teadvalt vale väljakutse tegemist aadressile XXX. Ta selgitas, et isiklikel põhjustel tegi väljakutse oma naise aadressile, justkui seal oleks pomm pandud. Kohtul ei ole alust kahelda menetlusaluse isiku ütlustes. Politsei- ja Piirivalveametile esitatud kirjas on V.M samuti tunnistanud Häirekeskusesse helistamist ja teatamist, et aadressil XXX linn on pomm ning lisab, et mingit pommi seal ei olnud. Menetlusalune isik lisab, et tegu oli tehtud armukadeduse pärast. V.M-i poolt toime pandud tegu on tõendatud ka asitõendi vaatlusprotokolliga, mis on tehtud Häirekeskusele tehtud kõnest, kus helistajaks on V.M. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud teo objektiivne külg, et V.M on toime pannud
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo ehk teinud vale väljakutse, mille tulemusena saadeti sündmuskohale olukorda kontrollima päästeamet, politsei, kiirabi ja muud eritalitlused.
Kohus märgib, et
lg 1 järgi tegu on karistatav alles siis, kui tegu on toime pandud eesmärgiga teha vale väljakutse. Sellele osutab süüteo definitsioonis kasutatav sõna „teadvalt“ vale väljakutse.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. V.M on seadnud oma tegevuse eesmärgiks eritalitluste sündmuskohale mineku, et häirida korteris elavate inimeste elu. V.M teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu ehk eritalitluste sündmuskohale tulemine saabub, kuna häirekeskuse töötajatel ei ole võimalik väljakutset tehes tuvastada, et isik valetab. Tulenevalt asjaolust, et pommi olemasolu kortermajas võib olla ohtlik kortermajasja selle lähiümbruses viibivatele isikutele kui ka isikutele varale, siis oli V.M-il põhjust eeldada, et tema väljakutsesse suhtutakse tõsiselt ja sellele reageeritakse koheselt. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul V.M
lg 1 järgi kvalifitseeritav teo toime pannud kavatsetult
Kohus ei ole tuvastanud isiku õigusvastasust välistavaid asjaolusid
-u
Ta on süüvõimeline, sest on süüdiv ja täiskasvanu,
Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. Kohus leiab, et 4/7 kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetluse põhimõtteid. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetleja selles, et V.M pani toime süüteokoosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, realiseerides oma teoga
KARISTUS Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 sätestab vastutuse päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest ning karistusena on ette nähtud rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut või arest. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.
lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada väärteo eest rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Seega peaks V.M-i määratav rahatrahv jääma vahemikku, mis on seadusest tulenevalt 3-300 trahviühikut. Sanktsiooni keskmiseks määraks on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja kohaldas V.M-i suhtes trahvimäära, mis jääb tunduvalt alla sanktsioonimäära keskmist, määrates karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses ehk üks kolmandik keskmisest määrast. Kohus peab hindama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et karistust raskendavaid asjaolusid
Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses välja toonud ja arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku ülestunnistust
Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et puhtsüdamlik ülestunnistus on V.M-i puhul karistust kergendavaks asjaoluks, kuna ta on oma tegu tunnistanud. Isik on seletanud, et temapoolse teo toimepanemise ajendiks oli armukadedus ja selline motiiv teo toimepanemiseks ei ole kohtu hinnangul küll tegu õigustav, kuid on eluliselt usutav. Kohtul ei ole põhjust kahelda isiku ülestunnistuse puhtsüdamlikkuses, seega kohus arvestab nagu ka kohtuväline menetleja puhtsüdamlikku ülestunnistust
Kohtuväline menetleja hindas süü suurust alla keskmist. See on nähtav määratud karistuse suurusest – üks kolmandik sanktsiooni keskmisest määrast. Tulenevalt V.M-i väärteo toimepanemise kavatsetusest, ei saa kohus kaebuse esitaja süüd väikeseks pidada. Seega ei näe kohus põhjust karistust kergendada. Teisalt on kohtu hinnangul V.M-i tegu hõlmanud asjatult mitme eritalituse väljakutsumist, mis suurendab tema süüd – ta algul helistas välisriigi häirekeskusesse, kes tegeles asjaolude täpsustamisega ja suunas kõne Eesti häirekeskusesse. Samas tegemist on üheepisoodilise süüteoga, sel juhul on süü suurus väiksem, kui seda oleks mitmeepisoodilise süüteo puhul. Eeltoodust tulenevalt jääb V.M-i süü kohtu hinnangul alla keskmäära. Karistuse määramisel peab kohus arvestama lisaks süüle ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, et mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Üldpreventiivsetel kaalutlustel on isikule karistuse määramine piisavaks meetmeks näitamaks ühiskonnale, et õigusvastase teo toimepanemist ei kiideta heaks. Kohus kontrollis, et karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad 5/7 kaebuse esitajal varasemad kehtivad karistused nii väärteo- kui ka kriminaalkorras. Seega on tegemist pigem üksiku teoga. Eripreventiivsetel kaalutlustel peaks olema rahatrahv piisavaks, et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja on isikule määranud karistuseks rahatrahvi, mis on teise võimaliku karistusliigiga ( arest) võrreldes leebem. Menetlusalune isik on kaebuses palunud talle määratud karistuse asendamist arestiga. Põhjuseks on kaebuse esitaja toonud, et ta ei tööta ja tal ei ole rahalisi vahendeid rahatrahvi tasumiseks. Kohus on seisukohal, et rahatrahvi asendamine arestiga käesoleval hetkel praeguses menetlusetapis ei ole võimalik. Rahatrahvi asendamine VTMS § 211 lg 1 alusel on võimalik, kui rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Samuti eeldab asenduskaristuse määramine TMS § 201 lg 1 tulenevalt, et kohtutäitur teatab hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik rahatrahvi asendamine arestiga praeguses menetlusetapis, kuna rahatrahvi tasumiseks määratud tähtaeg ei ole saabunud. Tegemist on üldse veel jõustumata karistusotsusega. Sisuliselt menetlusalune isik taotleb, et talle oleks mõistetud rangem karistus, arest, sest tema jaoks, on see tegelikult kergem karistus, võrreldes 200-eurose rahatrahviga. Kohus ei saa sellega nõustuda, sest sel juhul oleks karistuste liikide raskuste suhe saanud moonutatud. Rahatrahv ei ole põhimõtteliselt arestist kergem karistus, sest rahatrahv kitsendab isikut ainult majanduslikult, aresti puhul võetakse isikult vabadus. Selline mõttekäik on kohtu arvates kinnitatud
lg 2 sättega, et vangistust võib mõista alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kuigi arest ei ole vangistus, on mõlemad karistuse liigid, mille sisu on isikult vabaduse võtmine teatud ajaks, aresti puhul kuni 30 päeva. Arvestades isiku süü suurust (alla keskmise), kergendava asjaolu esinemist, raskendavate asjaolude puudumist ja kaebaja isikut (ei ole kordagi millegi eest karistatud) ei ole isiku karistamine arestiga põhjendatud. Määratud rahatrahv summa 200 eurot on proportsionaalne isiku süü suurusele ja kaebaja isikule. Rahatrahvi suurus 200 eurot on alampalga määrast rohkem kui kaks korda vähem. Selline rahatrahv peab olema jõukohane ka töövõimetule isikule või isikule, kes teeb juhutöid ja kelle sissetulek ei ole püsiv. Käesoleva kiirmenetluse otsuse peale tehtud kaebuse lahendamisel on maakohtul võimalik kohtuotsusega VTMS § 132 kohaselt jõuda kolmele erinevale lahendusele: 1) jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata; 2) tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda; 3) tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Eelnevalt on kohus selgitanud, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamise aluseks olevaid asjaolusid ei esine. Kohtuväline menetleja on määranud isikule rahatrahvi, mis kergemaks karistusliigiks kui arest. Seega olenemata isiku soovist kanda pigem aresti kui tasuda rahatrahvi oleks tegemist menetlusaluse isiku olukorra raskendamisega õiguslikkus mõttes. Aresti kohaldamisel on tegemist isiku põhiõiguslikku vabadust piirava karistusega ja tegemist on rangeima karistusliigiga, mida väärteo toimepanemise eest on võimalik rakendada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul 6/7 õiguslikku alust, millest tulenevalt oleks võimalik isikule määratud rahatrahvi asendamine arestiga. Sellises olukorras peab kohus põhjendatuks rakendada seadusest tulenevaid võimalusi, mis kergendaksid isiku olukorda rahatrahvi täitmisel.
lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Rahatrahvi ositi tasumise eelduseks on mõjuv põhjus ning Riigikohus on lahendis 3-1-1-2-06 p 12 öelnud, et mõjuvaks põhjuseks on eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. V.M on kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuses öelnud, et ta ei käi tööl ja tal ei ole rahalisi vahendeid trahvi tasumiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist mõjuva põhjusega ning rahatrahvi ositi tasumise kohaldamine on põhjendatud.
lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus leiab, et on põhjendatud V.M-ile määratud 50 trahviühiku, s.o 200 euro, tasumine ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Selle ajal kestel on isikul võimalik leida endale kas ajutist tööd. KOHTU MEETMED Eeltoodust lähtuvalt tuleb V.M-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 05.11.2021 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244021004291 jätta sisuliselt rahuldamata. V.M-il tuleb lubada tasuda rahatrahv 50 trahviühikut summas 200 eurot ositi 6 kuu jooksul
/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.