← Eesti

4-25-811/8

Obsah (6)§ 190§ 17§ 114§ 199§ 118§ 147

4-25-811 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2025, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-811 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harj

) §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. R.T esitas
  2. veebruaril 2025 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna
  3. jaanuari
  4. a otsusele väärteoasjas nr 2302,24,
  5. Kaebuse esitaja soovib kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.
  6. Harju Maakohus jättis
  7. märtsi 2025 määrusega kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebus oli esitatud peale kaebetähtaja möödumist. Kaebuses kaebetähtaja ennistamist ei taotletud. Maakohus selgitas, et asjaolu, et isik läks otsusele järgi alles
  8. veebruaril 2025 ei mõjuta kaebetähtaja algust ja lõppu.

§ 114lg 4 kohaselt on kaebuse esitamiseks 15 päeva, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 1

(3)4-25-811 Maakohus tutvudes väärteotoimikuga märkis sedagi, et väärteoprotokollist nähtuvalt tutvustati isikule väärteoprotokolli
  1. detsembril
  2. a ja protokollis on märgitud kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise ajaks
  3. jaanuar
  4. Seega oli kaebuse esitanud isikule tehtud teatavaks, et otsus on kohtuvälise menetleja juures alates
  5. jaanuaril 2025 kättesaadav. Menetlusalune isik on väärteoprotokolliga tutvumist kinnitanud
  6. detsembril
  7. oma allkirjaga ja palunud saata otsuse e-postiga. (protokollis antud e-posti aadress XXX). Kohtuväline menetleja tegi otsuse väärteoasjas
  8. jaanuaril 2025, seega oli otsus menetleja juures
  9. jaanuaril 2025 reaalselt olemas ja kättesaadav.
  10. R.T esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles leiab, et tema kaebus tuleb menetlusse võtta, kuna tema ja tema auto ei ole osalenud selles rikkumises. Ka kaebetähtaega ei ole ta ületanud, sest politseiotsusel on selgelt kirjas, millal ta otsuse kätte sai. Palub ennistada kohtu lahend, kuna ta on nõrgem osapool ning ei osalenud politsei poolt süüdistatavas intsidendis. Märgib, et on advokaati tahtnud, kuid talle pole võimaldatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  11. Ringkonnakohus märgib esmalt, et määruskaebemenetluses on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust, seega anda hinnang sellele, kas maakohus jättis õigesti ja põhjendatult kaebuse läbi vaatamata. Kuna maakohus ei ole käesolevas väärteoasjas sisulist hinnangut väärteoasjale andnud ega seda lahendanud, ei ole ringkonnakohtul käesoleval juhul pädevast väärteoasja sisuliselt lahendada. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus väärteo asjaolusid ega anna hinnangut rikkumisele ning määruskaebuse väidetele, et menetlusalune isik rikkumises ei osalenud, s.o rikkumist toime ei pannud.
  12. Seonduvalt kaebuses märgituga ennistada kohtulahend, tuleb ringkonnakohtul märkida järgmist. Kohtupraktika kohaselt kui maakohtule on esitatud tähtaja ennistamise taotlus, peab maakohus selle taotluse lahendama määrusega. Käesoleval juhul aga puudus maakohtul kohustus hakata lahendama tähtaja ennistamise küsimust, sest pelgalt märkimine, et soovitakse ennistamist ei sisalda põhjendust, mille alusel oleks võimalik hinnata kaebetähtaja ennistamise põhjendatust. Kaebaja on sidunud ennistamise soovi süüteo asjaoludega, märkides, et tema ei ole osalenud intsidendis ning on nõrgemaks pooleks. Kuivõrd kaebaja ei kirjeldata asjaolusid, mille tõttu ei olnud võimalik kaebust tähtaegselt esitada, siis ei ole tegemist tähtaja ennistamise taotlusega, vaid põhjendustest nähtuvalt määruskaebusega, millega vaidlustatakse Harju Maakohtu
  13. märtsi 2025 määruse seisukohta, et kaebus oli esitatud hilinenult.
  14. Maakohus jättis R.T kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et see oli esitatud kaebetähtaega ületades.

§ 114

lg 4 kohaselt tuleb esitada kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 199

lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Vaidlust ei ole selles, et väärteoasjas nr 2302,04,01615 on R.T-le tutvustatud väärteoprotokolli

  1. detsembril 2024, mille ta on allkirjaga kinnitanud. Seega oli teadlik, et kohtuvälise menetleja otsus oli menetleja juures kättesaadav alates
  2. jaanuar 2025 ning menetleja otsusele kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli
  3. veebruar
  4. Seda sõltumata sellest, kas isik taotles kohtuvälise menetleja otsuse saatmist enda e-mailile ja selle sealt kätte sai. Seetõttu ei tingi ka määruskaebuses märgitu kohtuvälise menetleja otsuse peal olevast üleandmise märkest -
  5. veebruaril 2025, kaebetähtaja arvestamist sellest ajast, vaid seadusest tuleneva

§ 114lg-s 4 sätestatust.

7.

§ 118

lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise 2

(3)4-25-811 taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega jättis maakohus kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata.
  1. Kaebuses on märgitud, et advokaati ei ole menetlusalusele isikule võimaldatud. Materjalidest nähtuvalt ei ole R.T esitanud taotlust riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks. Sellist taotlust ei ole R.T esitanud ka ringkonnakohtule. Üksnes märkimine, et isikule ei ole kaitsjat antud, ei ole käsitatav riigi õigusabi korras kaitsja määramise taotlusena. Märkida tuleb sedagi, et Riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-st 7 lg 1 p 5 tulenevalt ei anta riigi õigusabi juhul kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Käesoleval juhul on ilmenudki, et R.T on kaebetähtaja möödalaskmise tõttu minetanud kaebeõiguse väärteootsuse vaidlustamiseks ning ilmselgelt on temal oma õiguste kaitsmise võimalus sellises olukorras vähene. Seega jääks R.T taotlus riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks igal juhul rahuldamata.
  2. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 147

lg 1 p-st 1, §-st 194 ning § 196 lg-st 2, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu

  1. märtsi
  2. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.