S § 199 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 270 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o. summas 2700 eurot.
lg 6 alusel arvata karistuse hulka kriminaalmenetluse lõpetamisel tehtud 90 tundi üldkasuliku tööd (mis vastab 270 päevamäärale) ja lugeda mõistetud karistus kantuks. Vastavalt VÕS § 1043; § 1045 lg 1 p 5 rahuldada kannatanu X tsiviilhagi ning välja mõista M.W-lt 291,90 eurot (kakssada üheksakümmend üks euro ja 90 senti) X kasuks, mis tuleb kanda tema tütre Y SEB pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Kannatanule tekitatud kahju vabatahtliku hüvitamata jätmise korral jääb kannatanul õigus pöörduda jõustunud kohtuotsusega kohtutäituri poole täitemenetluse korras sisse nõudmiseks.
lg 1 alusel mõista M.W-lt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud: 1087,50 eurot sundraha ja 79,20 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses. Kokku 1166,70 eurot (tuhat ükssada kuuskümmend kuus eurot ja 70 senti). Menetluskulud tuleb tasuda 12-kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 või Swedbank nr EE522200221013264447 või Luminor Bank AS pank nr EE401700017002872300 või LHV Pank nr EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700017889 ning selgitusse märkida „M.W , kriminaalasi nr 1-23-2670, menetluskulud“. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Saata kohtuotsus selle tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, tema kaitsjale, kannatanule ja Viru Ringkonnaprokuratuuri (
Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud M.W-le selles, et tema 13.10.2021 kella 17.25 paiku, viibides aadressil Tervise 12, Kohtla-Järve linnas asuvas kaupluses Pere Pood, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil leti pealt Xle kuuluva sinist värvi mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 Edge G935 (IMEI: xxxxxxxxxxxx) maksumusega 699,00 eurot ning lahkus sellega sündmuskohalt. Hiljem tagastati kahjustatud telefon kannatanule. Oma tahtliku tegevusega tekitas M.W kannatanule Xle varalist kahju summas 291,90 eurot. Seega pani M.W toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 25.04.2023 koostatud süüdistusakti kohaselt taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna abiprokurör Natalja Firsova asja läbivaatamist käskmenetluse korras ning teeb ettepaneku tunnistada M.W süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista temale rahaline karistus 270 päevamäära lähtudes miinimumpäevamäära suurusest 10 eurot, s.o 2700 eurot.
lg 6 kohaselt, kui isik kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Vastavalt Viru Vangla poolt 14.11.2022 tehtud erakorralisele ettekandele sooritas M.W 90 tundi ÜKT-d temale kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud 100 tunnist. Ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. Seega 90 tundi ÜKT-d vastavad vangistusele 90 päeva, ehk 270 päevamäärale. Eeltoodust lähtudes saab M.W-le määratud rahaline karistus lugeda kantuks. Vastavalt
lg 1 määrata kohtukulude (1087,50 eurot sundraha ja 79,20 eurot kaitsjatasu) tasumine ositi tähtajaga 1 (üks) aasta. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kriminaalasi saabus kohtusse 25.04.2023.
§-s 253 ette nähtud tähtaeg – viisteist päeva prokuröri poolt süüdistusakti edastamisest süüdistatavale ja kaitsjale – möödus 10.05.2023. Kohtule ei laekunud
lg-s 3 nimetatud süüdistatava või kaitsja kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. Sellest järeldab kohus, et süüdistataval ega tema kaitsjal ei ole vastuväiteid kriminaalasja lahendamisele käskmenetluse reeglite järgi vastavalt prokuröri ettepanekutele. Kohus, tutvunud süüdistusakti ja kriminaalasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
S § 199 lg 1 järgi on tõendatud järgmiste tõenditega: 2 X 14.10.2021 ja 3.12.2021 ja 11.02.2022 ülekuulamise protokollidest, nähtub, et 13.10.2021 kella 17.25 paiku, ta tegi ostud kaupluses Pere Pood aadressil Tervise 12, Kohtla-Järve. Peale maksmist jättis enda telefoni Samsung Galaxy S7 kassa juurde letile. Veidi hiljem avastas, et telefoni kaasas ei ole ja läks poodi tagasi. Poest tuli talle vastu üks noormees, kes istus autosse. Müüa kinnitas, et kaupluses oli käinud selle aja sees ainult see üks noormees. 24.03.2017 müügitellimuselt nähtub, et telefoni Samsung Galaxy S7 maksumus oli 699 eurot. Internetpoe väljatrükkist nähtuvalt telefoni Samsung Galaxy S7 maksumus 2022 oli 480,46 eurot. Pere Pood 15.10.2021 vastusega politsei nõudekirjale edastatud kaupluse turvakaamerate pildid, sellest kes oli peale kannatanu poes. Lisatud fotodelt näha, et 13.10.2021 kella 17.31 kassa juures seisis noormees kollase ülaosaga jopes. Vastuses äratundmise päringule nähtub, et turvakaamera fotol kajastatud noormehe puhul tegemist on M.W-ga. 23.12.2021 üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et M.W annab üle mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7, mille ta varastas 13.10.2021 Pere Pood kaupluses, aadressil Tervise 12, Kohtla-Järve. 25.01.2022 üleandmise-vastuvõtmise aktist koos fototabeliga, nähtub, et Xle on tagastatud mobiiltelefon Samsung Galaxy S7, mis varastati temalt 13.10.2021 Pere Pood kaupluses, aadressil Tervise 12, Kohtla-Järve. Kannatanu kinnitas, et sai kahjustatud telefoni. 11.02.2022 X ülekuulamise protokollist, nähtub, et 25.01.2022 politsei poolt tagastati talle 13.10.2021 varastatud telefon, mis oli katki. Remonditöökojas sai hinnapakkumise, mille kohaselt varuosa maksumus on 291,90 eurot, millele lisandub tööraha. 25.01.2022 hinnapakkumisest nähtub, et mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 varuosa ja hoolduse maksumus kokku moodustab 291,90 eurot. 11.02.2022 hagiavaldusest nähtub, et X palub hüvitada vargusega tekitatud kahju summas 291,90 eurot (telefoni remondikulu) ja kanda hüvitis tema tütre pangakontole. 14.11.2022 õiendist nähtub, et 14.11.2022 telefonivestluses teatas kannatanu, et M.W ei ole kuriteoga tekitatud kahju heastanud ega võtnud kannatanuga ühendust. Kahtlustatava M.W 21.12.2021 ülekuulamise protokolliga, millest nähtub, et ta tunnistab ennast süüdi 13.10.2021 kell 17.25 Pere Pood kaupluses leti pealt mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 varguses. Telefon oli leti juures ja ta lihtsalt võttis seda. Telefoni andis sõbrale, kes müüs selle maha. On valmis hüvitama kannatanule 100 eurot, aga mitte rohkem. Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et M.W süü KarS § 199 lg 1 järgi on tõendatud kannatanu X ja kahtlustatava ütlustega, kaupluse Pere Pood turvakaamera piltidega, üleandmise-vastuvõtmise aktidega koos fototabeliga. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti KarS § 199 lg 1 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Koosseis on täidetud, kui hõivaja on saavutanud võimu asja üle. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Süüdistatava ütluste järgi telefon oli leti juures ja ta lihtsalt võttis selle. 3 Seega pani kuriteo toime otsese tahtlusega, ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda (KarS § 16 lg 3). Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse toimepandud teo tehiolusid, süüdistatava isikut, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Kuriteoga tekitati kannatanule materiaalne kahju summas 291,90 eurot. Kohtu arvates vastab süüdistatava süü raskus keskmisele määrale. KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus, nõustudes prokuröri karistusettepanekuga, leiab, et arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid ja selleks, et mõjutada M.W edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb talle mõista rahaline karistus sanktsiooni keskmisele määrale vastavas määras, s.o 270 päevamäära ehk summas 2700 eurot. Rahaline karistus on piisav mõjutamaks M.W edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Vastavalt KarS § 202 lg 6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KarS § 202 lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. KarS § 69 lg 1 sätestab, et ühele vangistuse päevale vastab üks tund üldkasuliku tööd. KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. 10.05.2022 Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega lõpetati menetlus kriminaalasjas ja kohustati M.W tegema 100 tundi üldkasuliku tööd. 14.11.2022 erakorralisest ettekandest nähtub, et M.W tegi 90 tundi üldkasuliku tööd. Seega tulenevalt KarS § 202 lg 6 kriminaalmenetluse lõpetamisel tehtud 90 tundi üldkasuliku tööd (mis vastab 270 päevamäärale) tuleb arvestada karistuse hulka ja lugeda karistus kantuks. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süü suurust, toimepandud süüteo iseloomu ja tagajärge, süüdistatava isikut ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, samuti prokuröri arvamust karistuse osas. Tsiviilhagi
lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku 4 asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1, 3 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt lõikele 1. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi kogusummas 291,90 eurot. Hagi põhjendustest nähtuvalt, varguse käigus on telefon saanud kahjustada, ekraanipilt vilgub ning ekraani paremal küljel on mõrad. Remonditöökaja hinnapakkumise (lisatud hagile) kohaselt telefoni parandamine läheb maksma 291,90 eurot. Seega M.W tekitas Xle materiaalset kahju kogusummas 291,90 eurot, mida tal tuleb kannatanule hüvitada. Eeltoodu alusel ja tuginedes VÕS § 127 lg 1, § 132 lg 1, 3, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 rahuldab kohus kannatanu X hagi summas 291,90 eurot ning mõistab see süüdistatavalt kannatanu kasuks välja. Kahju tuleb hüvitada tsiviilhagis märgitud pangakontole esimesel võimalusel. Vastupidisel korral võib kannatanu peale kohtuotsuse jõustumist pöörduda kohtutäituri poole ja algatada täitemenetlust, millega kaasnevad täiendavad kulud. Menetluskulud Vastavalt
lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.
lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele makstud 79,20 eurot. Vastavalt
lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2023.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 725 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (725*1,5=1087,50).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtu arvates menetluskulud tuleb mõista M.W-lt riigituludesse välja. Kohus ei tuvasta alust M.W menetluskulude kandmisest vabastamiseks. Tal on olemas töökoht ja sissetulek menetluskulude hüvitamiseks.
lg 3 p 4 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Asjas tekkinud menetluskulud kogusummas 1166,70 eurot tuleb M.W ’il tasuda 12 kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.