Obsah (6)

§ 224§ 201§ 127§ 69§ 90§ 227

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märtsil 2026 Jõhvis Väärteoasja number 4-26-374 (2440,26,000635) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike

) § 224 lg 1; § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja PPA Ida prefektuuri esindaja Eduard Blaško Menetlusalune isik Tengiz Kardava, isikukood 37408062246, xxx kodakondsus, elukoht xxx, töökoht xxx, e-post xxx kinni peetud alates 04.02.2026 kl 18.56, vabastatud 05.02.2026 kl 13.24, kinnipidamises viibitud aega vähem kui 24 tundi Kaitsja RESOLUTSIOON Kokkuleppel vandeadvokaat Allan Valk, e-post xxx VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108-113, § 136 lg 1, § 137 lg 1,2,3, kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Tengiz Kardava

§ 224

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et tema 04.02.2026 kell 18.55 Kiviõli linnas Vabaduse pst x juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,18 mg/l. Süüdi tunnistada Tengiz Kardava

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et tema 04.02.2026 kell 18.55 Kiviõli linnas Vabaduse pst x juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui see oli karistusena ära võetud alates 25.10.2025 kuni 25.02.2026. Mõista Tengiz Kardavale KarS § 63 lg 1 alusel

§ 201lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 160 trahviühikut, s.o 1280 (tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot. Kar

S § 66 lg 2 ja 3 alusel lubada rahatrahv tasuda 8 (kaheksa) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 Rahatrahv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB Pank - EE351010052031000004 Swedbank - EE522200221013264447 Luminor Bank - EE401700017002872300 LHV Pank - EE957700771001523585 Coop Pank - EE774204278607566704. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926400000465 ja selgitus „Tengiz Kardava, 4-26374 rahatrahv“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 2 ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel võtta Tengiz Kardavalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 127

on Tengiz Kardava kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsus edastada Tengiz Kardavale ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 16.03.2026. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 09.03.2026. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 25.03.2026 juhul, kui ükski menetluspool ei ole otsuse peale apellatsiooni esitanud. VTMS § 105 lg 1 kohaldamine Kohtuväline menetleja esitas taotluse tunnistada Tengiz Kardava süüdi

§ 224lg 1 ja § 201 lg 2 alusel ning mõista Kar

S § 63 kohaldamisega karistuseks 12 päeva aresti. Menetlusaluse isiku kaitsja taotles süüdimõistmise korral mõista rahatrahv. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD Menetlusalusele isikule on süüdistus esitatud kahes väärteos:

§ 224

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et tema 04.02.2026 kell 18.55 Kiviõli linnas Vabaduse pst 23 juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,18 mg/l. 2

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et tema 04.02.2026 kell 18.55 Kiviõli linnas Vabaduse pst 23 juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui see oli karistusena ära võetud alates 25.10.2025 kuni 25.02.

1. Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik tunnistas end süüdi täielikult ja väljendas siiralt kahetsust toimepandus. T. Kardava selgitas ütlustes, et 04.02.2026 sõitis tema vend, kes oli roolis, ja tema reisijana tanklasse, vend lahkus seoses oma ülesannetega. Seal pidi isik ootama kuni teine vend tuleb ja sõidab selle autoga. Ta ootas pikemat aega, aga vend ei tulnud. Ta tunnistab, et tegi rumaluse ja sõitis selle autoga 150 meetrit tanklast ettevõtte territooriumile, et sinna autot parkida. Ta teadis, et juhtimisõigus karistusena ära võetud ja sõita ei tohi. T. Kardava selgitas, et kuna ta ei sõida seoses karistusega, siis pool tundi enne vennaga sõitu tarvitas alkoholi wisky 40 g. Süüdistuses esitatud faktiga alkoholisisalduse kohta tema väljahingatavas õhus ta ei vaidle. Ta töötab ja tema palk on igakuiselt umbes 1500 eurot neto. Tema ülalpidamisel on naine ja üks alaealine laps. Teine laps on täiskasvanu. Lisaks omaksvõtule on isiku poolt teo toimepanemise kinnitanud: Tõendusliku alkomeetri väljatrükk, mille kohaselt kontrolliti isiku seisund 04.02.2026 kl 19:2719:3, lõpptulemus 0,18 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Viru maakohtu 17.10.2025 kohtuotsusest nähtub, et isikult on juhtimisõigus lisakaristusena äravõetud 4 kuuks. Nimetatud kohtuotsus kohtuasjas 4-25-3770 jõustus Kohtuinfosüsteemi andmetel (vastav jõustumismärge) 25.10.
2. On eeldatav, et lisakaristuse kandmise aeg alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast ehk alates 25.10.
3. 4-kuulise tähtaja viimane kuupäev seega 24.02.
4. Transpordiameti väljavõttest nähtub, et isiku juhtimisõiguse äravõtmine on andmebaasi sisestatud. Transpordiameti arvates juhtimisõiguse äravõtmine on isikule otsusega mõistetud alates 01.11.2025 kuni 28.02.
5. Kohtu arvates ei vasta selline arvutus tegelikkusele. VTMS § 201 lg 1 kohaselt pööratakse kohtuotsus täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramine ei ole edasi lükatud. VTMS § 203 lg 2 pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest siiski 10 päeva jooksul. VTMS § 204-3 alusel juhtimisõiguse äravõtmise lahendi täitmisele pööramiseks saadetakse otsus asjaomasele asutusele õiguse äravõtmiseks ning dokumendi hoiulevõtmiseks. KISst nähtub, et kohus edastas 25.10.2025 jõustunud kohtuotsuse Transpordiametile 27.10.2025 koos 25.10.2025 kohtu kinnitatud jõustumismärkega. Seega kannab isik 4-kuulist juhtimisõiguse äravõtmist alates 25.10.2025, otsuse jõustumise kuupäevast. Igal juhul 04.02.2026 puudus isikul juhtimisõigus, kuna see oli 17.10.2025 kohtuotsusega karistusena ära võetud. Transpordiameti väljavõttest nähtub, et B kategooria juhtimisõigus on isikule antud alates 30.12.
6. Nimetatud tõenditega on kohtumenetluses tuvastatud, et : 04.02.2026 kell 18.55 Kiviõli linnas Vabaduse pst 23 juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,18 mg/l. 04.02.2026 kell 18.55 Kiviõli linnas Vabaduse pst 23 juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui see oli karistusena ära võetud alates 25.10.2025 kuni 24.02.
7. 3 Isik rikkus sellega

§ 69

lg 3, mille kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Samuti rikkus isik

§ 90

lg 1 p 1, mille kohaselt ei tohi sõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria juhtimisõigust. Juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis

§ 69

lg 3 mõttes, pani isik toime

§ 224

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo – sõiduki juhtimine, kui isiku väljahingatavas õhus 0,10-0,24 mg/l kohta. Sama teoga, juhtides sõidukit, kui temalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud, pani isik toime

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo – sõiduki juhtimine, kui juhtimisõigus on ära võetud. Väärtegude objektiivne kuld on mõlemas rikkumises täidetud. Subjektiivselt küljelt pani isik ühise teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Ta teadis, et juhib sõidukit ja teadis, et tal juhtimisõigus karistusena ära võetud ja ka sedagi, et eelnevalt samal päeval enne peatamist viimase tunni kestel tarvitas alkoholi. Asudes sõidukit juhtima, tahtiski isik süüteokooseisudele vastavate asjaolude saabumist. Ta juhtis sõidukit kuni oli politseipoolt peatatud. Isik selgitas ise kohtumenetluses, et sooviski sõita autoga tanklast tsehhi territooriumile auto parkimiseks. Isiku teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud nagu ka isiku süüd välistavaid asjaolusid. Väärteoasja menetlemisel on kohtu arvates järgiti menetlusõigust, selle rikkumisi, mis tingiksid menetluse lõpetamist, kohus ei tuvastanud. Puuduvad alused menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 või 30 näidatud alustel. KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 1-19-4150, p 26). Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Menetlejale on seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 4-24-2633, p 7).

§ 224

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 224

lg 3 kohaselt võib kohaldada

§-s 224 sätestatud 4 süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Seega loetleb

§ 224

lg 1 kaks karistusliiki, üks nendest rahatrahv.

§ 201lg 2 näeb ette karistusena rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

Kohus on tuvastanud, et väärteokoosseisud on täidetud ühe teoga, nimelt sõiduki juhtimisega, millel on kaks väärteokoosseisu täitvat tunnust - alkoholisisaldus organismis ja juhtimisõiguse puudumine juhtimise ajal. Seega kohaldub KarS § 63 lg 1, mille kohaselt mitme süüteokoosseisu puhul, mis on toime pandud ühe teoga, mõistetakse karistus sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Antud juhul tuleb isikule mõista üks karistus kahes väärteos, millest raskeim karistus on ette nähtud

§ 201lg 2 alusel.

Kohus leiab, et isikut võib karistada rahatrahviga. Sellisele võimalusele osutab esiteks karistuse praktiline täidetavus. Isikul on alates

1. aastast püsiv töökoht OÜ-s X xxx (töötamise register on kontrollitud ja kohtuistungil on andmed kohtu poolt ette kantud). Varasemad isikule kahel korral 2025.a määratud rahatrahvid 400 eurot ja 600 eurot kiiruse ületamise eest on isiku poolt täidetud vabatahtlikult seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (vt Karistusregistrist väljavõte). Samuti ei ole kohtu arvates põhjendatud lähtuda eelarvamusest, et isikule ei ole varasemalt määratavad trahvid olnud mõjuvad ja karistuse eesmärgid ei oleks sellega saavutatavad. Rahatrahvi kohaldamise mõju seisneb rikkujale majanduslike ebamugavuste ja kitsenduste põhjustamises, mis paneks isikut mõtlema tegudele ja vältima edaspidi süütegude toimepanemist. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et isik omab juhtimisõigust alates 30.12.
2. Esitatud karistusregistrist nähtub, et isik on kogu selle aja kestel karistatud kolmel korral kiiruse ületamise eest
3. aastal – kahel korral rahatrahviga ja kolmandat korda kohtu poolt 17.10.2025 otsusega arest 7 päeva ja 4 kuud lisakaristusema juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtu arvates ei ole alust väita, et isik on nüüd nii paadunud rikkuja, et teda saaks mõjutada muu karistusega, mitte rahatrahviga. Kohtumenetluses on tuvastatud, et isikul on töö, püsib sissetulek, ülalpidamisel on abikaasa ja üks alaealine laps. Seega rahalist laadi karistuse kohaldamine ongi isikule mõjuv meede, sest just see tekitab tema elule ajas püsivaid ebamugavusi (erinevalt näiteks aresti lühiajalisest mõjust). Tema sissetulek väheneb, mille tõttu kahaneb ka majanduslik heaolu. Töötav isiku puhul on kohtu arvates rahalist laadi karistuse mõju palju olulisem ja tõhusam, kui seda oleks näiteks töötu ja sotsiaalselt kehvas seisundis oleva isiku puhul, kes ei plaanigi trahve kunagi maksma hakata. Isiku süüd kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsust, KarS § 57 lg 1 p
4. Kohtule ei ole alust käheda isiku kahetsuse puhtsüdamlikkuses, mõlemas rikkumises. Ka korduma kippivad rikkumised iseenesest kahetsust ei välista, kuigi osutavad käesoleva kohtuasjas menetlusaluse isiku saamatusele võtta oma käitumine otsustavalt kontrolli alla. Kohtuistungil isiku ülekuulamisel oli kohtule tajutav, et menetlusalune isik taunib oma tegu siiralt ja tõsiselt. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Isiku süü suurus

§ 224lg 1 järgi ettenähtud teos on kohtu arvates keskmine.

Süü suurusele kindlasti osutab mõju alkoholi määr inimese organismis, mis isiku puhul oli selles episoodis

§ 224lg 1 dispositsiooni vinklis (0,10-0,24) pigem keskmine – 0,18 mg/l kohta.

Kahju ei tekitatud. Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga, mis on toime pandud otsese tahtlusega. Süüd suurendavaid faktilisi asjaolusid isiku teos ei ole tuvastatud. Isiku süü suurus

§ 201lg 2 järgi on alla keskmise.

Ka see rikkumine on toime pandud otsese tahtlusega. Tegemist on ühekordse ohudeliktiga. Kahju ei tekitatud. 5 Mõlemas rikkumises on süü suuruse seisukohalt arvesse võetav asjaolu, et isik soovis sõita tanklast kuni tööstustsehhini, mis on lähedal, sõitis umbes 150 m. Isik on tekitanud ohtu liiklusele, kuid see on siiski tunduvalt kergemal määral, kui seda oleks näiteks pikema teekonna puhul. Kahe rikkumise puhul on süü ilmselt suurem kui ühe rikkumise toimepanemisel. Kohus hindab süüd kahes rikkumises üle keskmisena. Korduvalt kohuse selgitab menetlejale, et teo suurema või erilise ohtlikkuse või raskuse igakordne rõhutamine karistuse taotlemisel ei ole põhjendatud ja jääb seetõttu tähelepanuta. Teo ohtlikkus on seaduseandja poolt arvestatud sanktsiooni määrade kehtestamisel. Kohus hindab rikkuja isikut. Ta on varasemalt väärteokorras karistatud. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul kolm väärteokaristust, kõik kiiruse ületamised. Teod on toime pandud 2025.a. Määratud trahvid tasutud. Mõistetud arest ära kantud oktoobris 2025. Lisakaristuse kandmise ajal pani isik toime uued väärteod, juhtis sõidukit alkoholisisaldusega organismis ja ajal, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Kohus näeb, et 2025, a oli isik aktiivne kiiruse ületamisel ja kolmandat korda sai ta põhikaristusena aresti

§ 227lg 3 järgi.

See annab kohtule teha järelduse, et alates 2025. a esineb isikul tõsine probleem liiklusreeglitest kinnipidamisega. Tema käitumine vajab ilmset korrigeerimist karistuse kaudu. Arvestades isiku süü suurust (üle keskmise), kergendavat asjaolu (kahetsus), rikkuja isikut (korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest ) ja karistuse eesmärke, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest, on põhjendatud karistada isik rahatrahviga KarS § 63 lg 1 kohaldamisega 160 trahviühikut ehk summas 1280 eurot. Põhikaristuse määr on suurem kui

§ 201lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmine määr 150 trahviühikut.

Kohus arvestab, et kuigi isikul on töökoht ja püsiv sissetulek, on tema ülalpidamisel abikaasa ja üks alaealine laps. Kuupalk isiku sõnul x eurot. Seega on põhjendatud määrata rahatrahvi 1280 eurot tasumine 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine käesoleval juhul on vajalik karistamise eesmärkide saavutamise seisukohalt, ühiskonna turvalisuse tagamiseks. Kuna isik on toime pannud

§ 224

lg 1 järgi ettenähtud väärteo ja teda varasemalt ei ole karistatud samalaadse teo eest, võib isikule mõista lisakaristuse

§ 224lg 3 p 1 alusel.

Ehk esineb lisakaristuse kohaldamise formaalne eeldus.

§ 224lg 3 ei näe iseenesest piiranguid juhtimisõiguse äravõtmiseks lisakaristusena, ainuke piirang on Kar

S § 50 lg 2, mis käesolevat kohtuasja ei puuduta. Lisakaristuse kohaldamise küsimuses on kohtupraktika välja kujunenud. Olulised kohtu arvates siin kaks momenti: Igal juhul mõistetud põhi- ja lisakaristus oma kogumis ei tohi ületada isiku süü suurust ja preventsiooni vajadust, 3-1-1-18-17 p 13: „Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes 6 süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12).“ Tegelikult sama mõtet on kohtupraktikas väljendatud ka hilisemalt, nt Riigikohtu lahend 1-226248 p

1. Teiselt poolt, korduvate rikkumiste puhul (alkoholimäära ületamisega sõiduki juhtimine) on lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol pigem reegel ja see võib jätta kohaldamata erandlikel asjaoludel, Riigikohtu lahend 4-24-1237 p
2. Kohus leiab, et kuna tegemist ei ole KarS § 424 lg 2 järgi toimepandud kuriteoga, ei ole lisakaristuse kohaldamine a priori kohustuslik, seega puudub kohtul kohustus mõista käesolevas kohtuasjas isikule lisakaristus. Just sellisel juhul, nimelt KarS § 424 lg 2 järgi kuriteo toimepanemise puhul, pidas seaduseandja vajalikuks kehtestada kohustuslikku juhtimisõiguse äravõtmist. Muudel puhkudel jätkuvalt omab kohus kaalutlusõigust karistuse liigi ja määra valikul seadusega kehtestatud raamistikus, mis tagab igas konkreetses kohtuasjas karistuse individualiseerimist. Kohtu arvates karistuse eesmärkide saavutamiseks on tarvis mõista menetlusalusele isikule lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus leiab, et olukorras, mil isiku poolt on toime pandud rida liiklusalaseid rikkumisi ja seda
3. a kestel ja
4. a alguses, ning viimased rikkumised on eelmise karistuse kandmise ajal, tuleb rahalist laadi põhikaristuse toimet tõhustada. Siin oluline juba ka eripreventiivsete eesmärkide saavutamine, samuti ühiskonna turvalisus. Isiku liiklusalase seadusevastase tegevuse intensiivsus osutab vajadusele takistada isikut juhtida sõidukit ehk juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise vajadusele. Kohus leiab, et isikule tuleb mõista

§ 224lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

Koostoimes mõistetud rahatrahviga 160 trahviühikut, mis on veidi üle keskmise määra (süü suurust hindas kohus üle keskmise), ei ületa kogu mõistetav karistus süü suurust kahes väärteos.

§ 224lg 3 p 1 näeb ette lisakaristuse kohaldamist 3 kuust kuni 9 kuuni.

4-kuuline lisakaristus on ilmselt alammäärale lähedane. Seega ei tekki põhi- ja lisakaristuse kombinatsioonis süü suurusele ebaproportsionaalset kogumit. Vastavalt esitatud andmetele (kinnipidamisprotokoll), viibis isik kinnipidamises 04.02.3026 kl 18:56 kuni 05.02.2026 kl 13:24 ehk vähem kui 24 tundi. Sel juhul ei arvesta kinnipidamises viibitud aega karistusaja hulka ( Riigikohtu lahend 3-1-1-22-13 p 7). /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7