KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Virtu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2026, Rakvere Kohtumaja Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Väärteoasja number 4-25-3368 Väärt
§ 56alusel rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 600 eurot ning lõpetada A.
R. suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
- VTMS § 23 lausel hüvitada riigieelarve vahenditest A. R.-ile tema poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud kokku summas 1678 (üks tuhat kuussada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 35 senti. Edasikaebamise kord 1 Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon Riigikohtule esitatakse Viru Maakohtu kaudu kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja kohtuväline menetlus
- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi patrullpolitseinik M. S. koostas 23.07.2025 A. R. suhtes väärteoasjas nr 2302,25,010030 väärteoprotokolli. Väärteoprotokolli kohaselt A. R. 23.07.2025 kell 14.49 Harjumaal Maardu linnas Põhjaranna tee 24 teostas tasulist veosevedu autoga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri. Eveoselehe nr XXX kohaselt teostab vedu Ralfi Veosed OÜ (reg.kood 12205747). Märgitakse, et eeltooduga rikkus A. R.
§ 5
lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti
§ 56järgi.
A. R. väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija A. H. 13.08.2025 otsusega väärteoasjas nr 2302,25,010030 määrati A. R.-ile
§ 56
alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot.
§ 5
lg 1 kohaselt tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalune isik pani talle inkrimineeritud teo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. A. R. käitumises karistust raskendavaid asjaolusid menetluse käigus tuvastatud ei ole, kergendava asjaoluna arvestas menetleja isiku kahetsusega. Kohtule edastatud väärteotoimikus on menetlusaluse isiku A. R. ülekuulamise protokoll ja selle kohaselt juhtis ta 23.07.2025 autorongi Volvo XXX ja haagis XXX, veoseks oli kaer. Muuga sadamas esitas politseile elektroonilise veoselehe, millel vedajaks on Waybilleris märgitud Ralfi Veosed OÜ. Ise ta töötab veoautojuhina XXX OÜ-s, kus alustas tööd alles 01.07.2025 ega ole seetõttu veel tööde korraldamisega kursis. Kaebus ja selle täiendused
- A. R. kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas 09.09.2025 Harju Maakohtule kaebuse koos lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija A. H. 13.08.2025 otsuse peale väärteoasjas 2302,25,
- Harju Maakohus edastas selle kohtualluvusel Viru Maakohtule. Menetlusalune isik ei nõustu temale omistatud etteheitega. Väärteoprotokollis on menetlusalusele isikule etteheidetud väärtegu kirjeldatud järgnevalt: autojuht teostas tasulist veosevedu autoga mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, kuid nõutav ühenduse tegevusluba puudus.
§ 5
lg 3 järgi võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale 2 autojuhile. Menetlusalune isik selgitab, et XXX OÜ sõidukile registreerimismärgiga XXX (sõiduk, mida juhtis menetlusalune isik) on ERAA väljastanud tegevusloa kinnitatud ärakirja nr XXX. Tegevusluba kehtib kuni 12.10.2030.a. Menetlusalune isik on XXX OÜ-s töölepingu alusel töötav isik. Seega on tegevusloa ärakiri menetlusalusele isikule kehtivalt üle antud. Kaitsja peab vajalikuks viidata Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.05.2021.a otsusele väärteoasjas nr 4-20-5037, kus Viru Maakohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse
§ 56
järgi määratud karistuse osas ning lõpetas väärteomenetluse teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohus selgitas: kuivõrd
§ 5
lg 3 kohaselt võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile ning 14.10.2020 sõlmitud tööjõu rendilepingu kohaselt XXX OÜ rendib Ralfi Veosed OÜ-lt autojuht A. L., siis nõustub kohus kaebuse esitajaga, et tegevusloa ärakiri on kehtivalt üleantud võlaõigusliku lepingu alusel ettevõttele renditud autojuhile vastavalt
§ 5lõikes 3 sätestatule ning menetlusaluse isiku A.
L. teos puudub
§ 56sätestatud väärteo objektiivne koosseis ning väärteomenetlus A.
L. suhtes
§ 56
järgi tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest teos puuduvad väärteotunnused. Kaitsja leiab, et eeltoodud põhjendustest, tõenditest, õigusaktidest ja kohtupraktikast tulenevalt tuleb väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes lõpetada ning kohtuvälise menetleja 13.8.2025.a otsus täies ulatuses tühistada.
- Vastuseks kohtu 02.10.2025 nõudele esitada kaebusele omapoolne kirjalik seisukoht teatas kohtuvälise menetleja esindaja, et avaldab oma seisukoha kaitsja teesidele suuliselt kohtuistungil. 20.11.2025 küsis kohus veelkord kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta kaebuse suhtes, kuid 16.12.2025 saabunud vastuses keeldus kohtuväline menetleja taaskord esitamast kirjalikku seisukohta teatades, et avaldab selle suuliselt istungil.
- Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 18.02.2025 täiendava seisukoha kaebuse juurde, milles kaitsja märgib, et väärteoasja toimikus viidatud veoseleht nr XXX puudub. Seega ei ole kohtuväline menetleja tõendanud asjaolu, et veoselehe kohaselt teostas vedu Ralfi Veosed OÜ. Lisaks märgib kaitsja, et
§ 5
lg 1 järgi tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
§ 5
lg 3 järgi võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. Kaitsja on kohtule esitanud tõendi, mis tõendab, et XXX OÜ sõidukile registreerimismärgiga XXX (sõiduk, mida juhtis menetlusalune isik) on ERAA väljastanud tegevusloa kinnitatud ärakirja nr XXX. Kaitsja on kohtule esitanud tõendi, mis tõendab, et menetlusalune isik on XXX OÜ-s töölepingu alusel töötav isik. Asjaolu, et menetlusalune isik on XXX OÜ-s töölepingu alusel töötav isik, nähtub ka kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud väärteotoimikust (fail „Töötamise informatsiooni küsimine TÖR-ist“). Kohtuvälise menetleja tuginemine menetlusaluse isiku karistamisel asjaolule, et veoselehele on vedajaks märgitud Ralfi Veosed OÜ, on väär ja põhjendamatu:
§ 5
lg 3 kohaselt võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja (kaitsja rõhutus) tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse 3 teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud (kaitsja rõhutus), ainult tema juures töölepingu (kaitsja rõhutus) või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. Kaitsja selgitab, et kõik
§ 5
lg 3 tingimused ärakirja kehtivaks üleandmiseks on täidetud:
- a)tegevusloa ärakirjal on nimetatud vedaja XXX OÜ;
- b)sõidukile XXX on väljastatud tegevusloa kinnitatud ärakiri;
- c)autojuht (menetlusalune isik) töötab XXX OÜ-s. Kaitsja on seisukohal, et seega ei oma tegevusloa ärakirja kehtivaks üleandmiseks mingit tähtsust asjaolu, kes on märgitud vedajaks veoselehel. Tähtsust omab tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja, kelleks on XXX OÜ. Menetlus kohtus 6. A. R. sõnul oli ta 23. juulil 2025 tööl XXX. Võttis viljakoorma peale ja Muuga sadama väravas pidas politsei teda kinni ja alustas kontrollimist. Ta töötab selles firmas alates 01. juulist ja polnud sealse töökorraldusega veel kursis, kuna eelmises töökohas vedas ta ainult sama firma materjali ja dokumendid olid paberi peal. Selgitas, et talle saadetakse waybillerisse töökäsk ja tema avab selle, kui on koorem peal. Saab töökäsku lisada ainult sõidu alguse, mitu tonni või kuupmeetrit materjali peal on ning saab muuta auto numbrit, kui on teine masin. Kui jõuab sihtkohta, lõpetab sõidu, mida ei saa teha enne, kui on sisestatud alguspunktist kuni sihtkohani kilomeetrid. See on kõik, mis ta sellel saatelehel üldse puutuda saab. Tema seda töökäsku ei tee, talle see saadetakse, ta ei osanud talle etteheidetavat, kuid veoselehe koostaja näpukat näha, kuid tema kindlasti endal süüd ei näe, tema on lihtne autojuht. Seda kinnitas talle ka tööandja. Ralfi Veosed OÜ-ga ta mingeid sidemeid ei oma. Veoselehte kontrollida ei osanud, kuna puutus kokku esmakordselt elektroonilisega. Tema teada teostas seda vedu XXX, kuna ta töötas ju XXX, ei osanud näha vastuolu, et veoselehel oli märgitud vedajaks Ralfi Veosed. 7. Kaitsja selgitas, et menetlusalusele isikule on ette heidetud ilma tegevusloa ärakirjata sõitu.
§ 5
lg 3 aga võimaldab tegevusloa ärakirja anda üle tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile.
§ 5lg 3 sätestatud kehtivaks tegevusloa ärakirja üleandmiseks, on kõik täidetud.
Esiteks tegevusloa ärakirjal on nimetatud vedaja XXX OÜ; sõidukile XXX on väljastatud tegevusloa kinnitatud ärakiri; autojuht (menetlusalune isik) töötab XXX OÜ-s. Järelikult on
§ lg 3 eeldused täidetud. Ärakiri on kehtivalt üle antud, sest juht töötab töölepinguga tegevusloal märgitud vedaja juures ja sõidukil XXX on tegevusloa kinnitatud ärakiri olemas. Seega tegevusloa ärakirja kehtivaks üleandmiseks ei oma mingit tähtsust asjaolu, kes on märgitud vedajaks veoselehel. Veoseleht on deklaratiivne. Seal võib tekkida näpukas ja minna vale vedaja, aga see ei tähenda sisuliselt seda, kes seda vedu teostab. Vedu teostas XXX töötav isik, XXXile kuuluva autoga. Siin ei saa olla küsimustki, kuidas sai seda vedu teostada Ralfi Veosed, kui veok ega haagis ei kuulunud Ralfile ja ka töötaja ei olnud Ralfi oma. Kaitsja oli seisukohal, et A. R. teos puudub
§ 56
sätestatud väärteo objektiivne koosseis ja väärteomenetlus tuleb tema suhtes lõpetada.
- Kohtuväline menetleja esitas istungil veoselehe, kust nähtub, et vedajaks
- juulil 2025 oli Ralfi Veosed OÜ. Miks seda veoselehte väärteo toimikus ei ole, ei osanud kohtuvälise esindaja öelda. Kohus võttis veoselehe materjali juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et kaebuse esitaja süüline käitumine talle inkrimineeritud õigusrikkumise toimepanemise osas on täielikult tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja siiski ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga selles osas, et veodokumendil märgitud vedaja ei mängi tähtsust. See on absoluutselt vastuolus seadusandja 4 poolt antud suunistega. Pean oluliseks viidata, et vastavalt
§ 29
lg 3 peab tasulisel veoseveol autojuhil olema kaasas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist (edaspidi veodokument) ja mille koostab veose saatja või ekspedeerija. Seaduseandja on
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus seletuskirjas 490 asunud seisukohale, et tegemist on andmetega, mille põhjal saab riikliku järelevalve teostaja kindlaks teha veolepingu osapooled (veose saatja, vedaja ja saaja), veose peale- ja mahalaadimise kohad, pealelaadimise kuupäeva ja andmed veetava veose kohta. Tegemist on vähima kohustusliku teabega, mis peab sisalduma igal veodokumendil nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasulisel veoseveol. Veodokumendilt nähtub, et vedajaks oli märgitud Ralfi Veosed OÜ. Seega vastavalt seadusandja põhimõttele on veoleping sõlmitud vedajaga Ralfi Veosed OÜ, mitte aga XXX OÜ või mingi muu ettevõttega. Ka patrulltoimkond, kes teostas riikliku järelvalvet
- juulil 2025 on lähtunud seadusandja suunistest ja on õigesti tuvastanud, et õigeks vedajaks oli märgitud Ralfi Veosed OÜ, kes oligi tegelik vedaja. Kuivõrd vedaja on Ralfi Veosed OÜ, ning sõidukile pole väljastatud ärakiri Ralfi Veosed OÜ nimele, mis on tõendatav ja jälgitav majandustegevuse registri päringu vastustega, siis teostas autojuht vedu ilma kehtiva ärakirjata. Asjaolu, kes kellele XXXi nimele väljastatud ärakirja üle andis, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Kohtuväline menetleja lähtus
- juulil seadusandja suunistest, tuvastas, et veolepingul on õigeks vedajaks märgitud Ralfi Veosed OÜ. Ka kaebuse esitaja kontrolli käigus kinnitas riikliku järelvalve teostajatele, et vedu teostab Ralfi Veosed OÜ ja kohtuvälise menetleja esindajale jääb arusaamatuks, kuidas professionaalne autojuht ei osanud nendele asjaoludele veodokumendi kontrollimisel tähelepanu pöörata. Tänasel kohtuistungil kaebuse esitaja kinnitas, et ta on läbinud autojuhi ameti täiendkoolituse. Seda asjaolu tõendavad ka väärteotoimikus detailandmete päring isiku kohta, kust nähtub, et kaebuse esitaja oli läbinud nimetatud koolituse
- novembril
- Pean oluliseks ka viidata, Majandus-ja taristuministri 06.06.2018.a määruse nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm“ § 9 lg 1 p 1, 2 ja 5 sätestatule autovedude korraldamisega seonduvalt peab autojuht teadma: 1) autovedude olemust, partnerite ja kontaktisikute erinevad nõudmisi ja ootusi, autovedude tähtsust vedude üldises mahus, autoveo liikide iseärasusi riigisisesel, rahvusvahelisel, oma kulul korraldataval veol ja veol tasu eest ning autovedudel kasutatavaid ettevõtlusvorme ja nende erisusi; 2) autoveo tegevusalale juurdepääsu ning tegevusalal tegutsemise nõudeid, välislepinguid ning neist tulenevaid piiranguid, vedaja vastutust autoveo korraldamisel ja veolubade süsteemi; 5) autovedudel valitsevaid ohte ning ohu ennetamise põhimõtteid. Seega jääb kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks, kuidas oma ala professionaal saab nii kergemeelselt ja kergekäeliselt võtta veodokumente üle vaadata ja ei pöörata tähelepanu sellele, et veodokumendis märgitud andmed ei vasta tegelikkusele. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab eripreventiivseid eesmärke ning vastab kaebuse esitaja süü suurusele. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi seisukohale, et ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, et tühistada otsust, seega tuleb jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata.
- Kohtus uuriti järgmisi tõendeid: - E-veoseleht XXX süsteemist WAYBILLER, millelt nähtub, et 23.07.2025 transportis Ralfi Veosed OÜ autojuht A. R. sõidukiga XXX ja haagisega kaera Muuga sadamasse; - väljavõte Töötamise registrist (TÕR), mille kohaselt töötab A. R. OÜ-s XXX töölepingu alusel veoautojuhina alates 01.07.2025; - Äriregistrist väljatrükk XXX OÜ (XXX) kohta, mille kohaselt on tal majandustegevuse registris tegevusluba; 5 - Äriregistri väljatrükk OÜ Ralfi Veosed
(12205747)kohta, mille kohaselt on tal majandustegevuse registris tegevusluba; - Majandustegevuse registri väljavõtted, mille kohaselt on XXX OÜ-l (XXX) kehtiv (kuni 12.10.2030) veoseveo tegevusluba XXX sõidukile registreerimismärgiga XXX; - A. R. nädala töögraafik 18-07-2025 - 24-07-2025, käesolevas vaidluses asjasse mittepuutuv; - Sõiduki detailandmete päring politseiasutustele, mille kohaselt nii Volvo XXX kui ka haagis registreerimismärgiga XXX kuuluvad XXX OÜ-le; - Vormikaamera salvestus 23.07.2025, millelt nähtub sõiduki kinnipidamine ning A. R. selgitus, et ta sõidab erinevate autodega, puutub esimest korda kokku kontrolliga ning olukord koos Waybillerist saadud veoselehega on tema jaoks täiesti uus. Kohtu seisukoht
- Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
- Väärteoprotokollist nähtuvalt süüdistatakse A. R.-i selles, et A. R. 23.07.2025 kell 14.49 Harjumaal Maardu linnas Põhjaranna tee 24 teostas tasulist veosevedu autoga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri. E-veoselehe nr XXX kohaselt teostab vedu Ralfi Veosed OÜ (reg.kood 12205747). Autoveoseaduse (
) § 4 lg 2 kohaselt ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa ärakiri) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 lõikes 3 nimetatud tegevusloa kinnitatud ärakiri, mis tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa omaja õigust korraldada tegevusloa ärakirjale kantud registreerimisnumbriga autoga tasulist veosevedu.
§ 5
lg 1 sätestab, et tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
§ 56
näeb ette vastutuse autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga. Väärteoasja materjalide kohaselt on tegevusloa ärakirja kontrollitud majandustegevuse registrist (MTR-ist) ja leitud, et sõidukile Volvo registreerimistähisega XXX on väljastatud kehtiv, tasulise veoseveo õigust andev ühenduse ärakiri ettevõttele XXX OÜ (XXX). Samuti on kontrollitud veosevedu teostanud sõiduki kuuluvust ja on leitud, et nii Volvo XXX kui ka haagis registreerimismärgiga XXX kuuluvad XXX OÜ-le. Ka on kontrollitud töötamise registrist (TÖR-ist) autojuhi andmeid ning leitud, et A. R. töötab alates 01.07.2025 veoautojuhina XXX OÜ-s, kuid E-veoselehe nr XXX järgi oli veo teostajaks OÜ Ralfi Veosed
(12205747). Menetlusalune isik on ülekuulamisel selgitanud, et alustas tööd XXX OÜ-s 01.07.2025, pole sealse töökorraldusega kursis ning kuna Waybillerist saadud elektroonilisel veoselehel oli märgitud veose vedajaks Ralfi Veosed OÜ, siis nii ta ka kontrollijatele ütles. Kohtuistungil 6 selgitas A. R., et puutus elektroonilise veoselehega Waybillerist kokku esmakordselt, ei osanud tähelepanu pöörata vastuolule enda tööandja ja veoselehel märgitud veose vedaja vahel ning et ise saab veoselehele sisestada aga teatud andmed ainult ja et töökäsu sealses keskkonnas ehk veoselehe väljastab tööandja. A. R. on ka kinnitanud, et tal puudub igasugune kokkupuude OÜ-ga Ralfi Veosed. Kohus märgib, et Waybilleri süsteemis e-veoselehe peamiseks eesmärgiks on anda reaalajas ülevaade koormate liikumisest. Töökäsult nähtub veotellimuse loomine, kes tuleb laadima (veoki number ja autojuhi telefoninumber) ning kuhu ja millal on koorem jõudnud. Eveoselehele ei ole käesoleval ajal kehtestatud kohustuslikke nõudeid. Käesoleval ajal arendavad digitaalse saatelehe ja logistika tarkvara erinevad firmad (nt Planlogi ja Waybiller), kuid kohustuslikus korras täidetavad nõuded neis puuduvad, peamine tähelepanu on pööratud koorma parameetritele ning teekonna marsruudile. 2027. aastal jõustub kogu Euroopas eFTI (Electronic Freight Transport Information) määrus (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2020/1056), mis loob seadusliku aluse paberivaba kaubaveo teostamiseks EU liikmesriikide vahel. Seega muutub E-veoseleht kohustuslikuks ning sätestatakse ka sellega seotud andmekogud (kohustuslikud andmed). Kohus on seisukohal, et selle eest, et kõik dokumendid oleksid korrektsed peab vastutama tööandja. Antud juhul oli E-veoselehel nr XXX märgitud ekslikult veose vedaja, kusjuures kõik muud andmed (veoki juhi andmed, sõiduki andmed jne) olid õiged. Kohtu hinnangul ei ole õige panna ebakorrektselt vormistatud veosedokumendi eest vastutus töötajale ehk autojuhile ja seda olukorras, kus A. R. oli XXX OÜ-s töötanud alles alla ühe kuu ega olnud enda sõnul kogu sealse töökorraldusega veel kursis. Vormikaamera salvestuselt nähtub ka asjaolu, et A. R. on kinnipidamisel küll äärmiselt koostööaldis, kuid samas ka ebakindel, kinnitades pidevalt, et tema jaoks on kõik äärmiselt uus, isegi sõidumeeriku väljatrüki saamiseks vajas ta kohtuvälise menetleja kinnitust, et 5 korda tuleb vajutada OK nuppu. Väärteo toimikus oleva materjali põhjal ei küsinud kohtuväline menetleja sündmuskohapealse menetluse käigus A. R.-ilt ka selgitust veoselehel märgitud andmete vastuolu osas, vaid lähtus ainsast märgitud reast, et veost teostab Ralfi Veosed OÜ, kellel puudub selleks tegevusluba. Kohtuistungil selgitas A. R., et eksitus selgus alles peale kohapealse menetluse lõppu, kui ta helistas oma tööandjale, kelle sõnul autojuht süüdi pole. Samuti selgitas menetlusalune isik, et töötas ennem XXX, kus vedas ainult enda materjali ja kõik oli paberlehe peal, seega ei osanud ta vastuolule tähelepanu pöörata. Kuivõrd veosevedu teostati XXX OÜ-le kuuluva autoga (Volvo registreerimistähisega XXX), mille kohta on tegevusloa ärakiri antud (XXX) ja vedu teostas samas ettevõttes töölepingu alusel töötav autojuht, siis asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku A. R. teos puudub
§ 56sätestatud väärteo objektiivne koosseis ning väärteomenetlus A.
R. suhtes
§ 56
järgi tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest teos puuduvad väärteotunnused. Kohus on kaebajaga ühisel seisukohal, et tähtsust omab tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja, kelleks on XXX OÜ ning veoselehel märgitud vedaja ei ole käesolevalt aktuaalne. Lõpetuseks märgib kohus, et kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil kõik muud etteheited menetlusalusele isikule ei ole käesolevas väärteos asjakohased, kuna muid rikkumisi peale väärteoprotokollis märgitu, ei ole A. R.-ile inkrimineeritud. 12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 punktist 2 rahuldab kohus A. R. kaebuse täies ulatuses ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju 7 politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija A. H. 23.07.2025 otsuse väärteoasjas 2302,25,010030, millega A. R.-i karistati
§ 56alusel rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 600 eurot ja lõpetab A.
R. suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Menetluskulud 13. Menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas kohtule menetluskulude nimekirja. A. R. on kohtumenetluses väärteoasjas nr 4-25-3368 kandnud menetluskulusid kogusummas 1678,35 eurot (koos käibemaksuga summa). Menetluskulude nimekirjale on lisatud menetluskulusid tõendavad arved nr 202602008 ja 202509045 koos spetsifikatsiooniga. Kaebuse esitaja palub jätta tekkinud õigusabikulud ja kaitsja sõidukulu kogusummas 1678,35 eurot (sh käibemaks) Eesti Vabariigi kanda. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab, et taotletav summa õigusabi eest on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud õigusabiga. Kuivõrd kohus on käesoleval juhul leidnud, et väärteomenetlus tuleb
§ 56
järgi kvalifitseeritava rikkumise osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis leiab kohus, et A. R.-ile kuulub VTMS § 23 alusel hüvitamisele 1678,35 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 8