Obsah (4)

§ 121§ 4§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-355 Määruse kuupäev 9. veebruar 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i kaebus mittevaralise jälitustegevusega kahju hüvitamiseks se

) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas
2. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses jälitustegevusega. Kaebuse kohaselt tema süüditunnistamiseks asitõendeid kas pole, neid on varjatud või tõde moonutatud ja tõendeid fabritseeritud. Kaebajal ei võimaldatud kriminaalasja nr 1-24-1715 raames jälitustoimingutega tutvuda. Seeläbi on kaebaja inimõigusi rikutud ja põhjustatud kahju 88 000 eurot. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda

1. Kaebajal on etteheited kriminaalasja nr 1-24-1715 menetlusele, muu hulgas selle materjaliks väidetavalt oleva jälitusteabega tutvumise mittevõimaldamisele. Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid seal tekitatud kahju 3-26-355 hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Esitatud kaebuse pinnalt on raske mõista, kelle vastu soovib kaebaja kahjunõuet esitada ning kelle toiminguid ta peab kahju tekitavaks ehk kas prokuratuuri või kohtu või mõlema. Asja lahendamiseks pädeva kohtu hindamisel ei ole see aga oluline, sest süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud menetluskorrast tuleb lähtuda nii juhul, kui kahju võimalikuks tekitajaks oli prokuratuur, kui ka siis, kui selleks olid kohtud (vt Riigikohtu erikogu
2. jaanuari
3. a määrus asjas nr 3-18-1652, p 9). Kriminaalasja nr 1-24-1715 menetlus on praeguseks lõppenud ning
4. jaanuaril 2026 jõustus kaebajat süüdimõistev kohtuotsus. Kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-24-1715 menetluses tekitatud kahju, siis tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile, lähtudes SKHS § 7 lg-st 1 ja 3, § 11 lg-st 2 ja § 21 lg-st
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena (nt prokuratuurile kahjunõude esitamine ja sellega seonduv nõustamine) esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole ka kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh prokuratuurile kahjunõude esitamise, saab otsustada üksnes kaebaja ise, siis ei edasta halduskohus käesolevas kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele.
3. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2