Obsah (5)
§ 481§ 3§ 371§ 173§ 168KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist D.A Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2026, Kuressaare Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-26-6045 Menetlustoiming Menetlusse võt
§ 481
lg 2 sätestatud 8000-euroseid absoluutseid sissenõudmise piirmäärasid ja viinud läbi vara varjatud kantimisskeemi sissenõudjaga isikuliselt seotud isikutele. Nimelt tegi oksjonil pakkumise TTT d OÜ (xxxxxxxxxxx), mis funktsioneeris variisiku mudelina, et varjata vara tegelikku kasusaajat. OM Teenused OÜ kuulub tegelikkuses A Finance Group OÜ ja Jj OÜ ühisele juhatuse liikmele x xe. Tekitatud süsteemse infosulu tõttu puudus Hagejatel võimalus kasutada 2
(4)2-26-6045 tavapärast TMS § 217 kaebemenetlust. Kostja tahtliku tegevusega tekitatud infosulu (kättetoimetamine ebaõigele aadressile xxxxxxxxx, dokumentide antidateerimine ja varjamine) tõttu said Hagejad Kostja õigusrikkumistest ja kahju tekkimisest teada alles pärast tagasipöördumatute kahjulike tagajärgede saabumist (väljamaksete tegemine ja omandiõiguse üleminek). - Hagejate põhjenduste kohaselt nõue on esitatud solidaarselt hagejate kasuks VÕS § 72 lõike 1 alusel. Kuna kahjustatud vara (kinnistu Niidu tn 9-10) kuulus Hagejate abikaasade ühisomandisse Pärnu Maakohtu tsiviilasja 2-23-12055 määruse ja PKS § 27 alusel, kuulub ka selle vara ebaseaduslikust sundvõõrandamisest tulenev varalise kahju hüvitise nõue asendustehinguna Hagejate ühisvarasse (PKS § 28 lg 1 p 3). Hagejad paluvad kogu summa kanda Hageja 1 (I.E) arvelduskontole. Hagejad suunavad nõude otse ja isiklikult kohtutäitur O.W vastu riigivastutuse seaduse § 7 lõike 4 alusel, kuivõrd kahju on tekitatud iseseisvalt avalik-õiguslikku ülesannet täitnud isiku poolt, kelle tegevuses esineb raske hooletus või tahtlus. Hagejad ei esita käesolevas faasis solidaarnõuet riigi ega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu (RVastS § 12 lg 1), kuna esmane ja vahetu rikkuja on selgelt tuvastatud. - Hagejate väitel on kohtutäitur sissenõudjale rohkem ülekandeid teinud, kui õigustatud oli. Sissenõudja tegevus: Jj OÜ (A Finance Group OÜ esindaja) on saanud 15.12.2023 otseülekandena 300,00 eurot viitega täiteasjale 2-23-
- Ometi on täituri jaotuskavas märgitud A nõue täissummas (12 153,74 €), mis tähendab, et sissenõudja on teadlikult jätnud laekumise täiturile deklareerimata. Kohtutäituri lohakuse tõttu, kuna kohtutäitur on koostanud jaotuskava, kontrollimata sissenõudja esitatud andmete vastavust tegelikele laekumistele, ignoreerides seejuures võlgniku poolt esitatud tõendeid, on tulemuseks, et korteri müügitulust püütakse sisse nõuda summasid, mis on juba tasutud. Hagejad leiavad, et see on karistatav kui teadlik valeandmete esitamine varalise kasu saamise eesmärgil. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud tsiviilasjas nr 2-26-6045 esitatud hagiavaldusega, leiab, et see tuleb jätta menetlusse võtmata. Tegemist on
- märtsi 2026 määrusega tsiviilasjast nr 2-26-zzzzz iseseisvasse menetlusse eraldatud hagiga. Eraldamisel on kohtul jäänud tähelepanuta, et täpselt samad nõuded samadel põhjendustel olid hagejad juba
- märtsil 2026 juba ise eraldi asjana kohtule esitanud. Dokumentide võrdlemisel kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-26-6045 esitatud
- märtsi 2026 menetlusdokument pealkirjaga „Hagiavaldus Pärnu Maakohtule“ kattub nii välise vormistuse, nõude kui nõude aluseks olevate asjaolude osas
- märtsil 2026 hagejate poolt tsiviilasjas nr 2-26-wwww esitatud hagiavaldusega (seejuures ka elektroonilise faili pealkiri on sama „Hagiavaldus Pärnu maakohtule.pdf“). Mõnevõrra erinev on üksnes tõendite nimekiri, mis võib olla tingitud sellest, et siinsesse tsiviilasja eraldati hagiavaldus kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlusest. 9.
§ 3
lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagejad on kasutanud kohtusse pöördumise õigust ning esitanud oma hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-26-wwww. Seetõttu kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusega ühes menetluses esitatud sama hagiavalduse eraldamine ning menetlemine uue tsiviilasjana ei ole põhjendatud ega hagejate huvides vajalik. Eeltoodu ja
§ 371
lg 2 p 2 alusel kohus leiab, et eraldatud hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest see ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Enne tsiviilasja eraldamist olid hagejad ise juba realiseerinud õiguse esitada hagiavaldus ning hagejatel on võimalik kõik neil kohtutäituri vastu oleva kahjunõudega seotud väited, põhjendused ja tõendid, samuti hagi tagamise taotluse esitada tsiviilasjas nr 2-26-wwww. Hagiavalduse menetlusse võetavust analüüsib kohus tsiviilasjas 2-26-wwww ning vajadusel määrab hagejatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 3
(4)2-26-6045 10. Kuna kohus jätab I.E ja D.A korduva hagi kohtutäitur O.W vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata, siis puudub alus ka siin asjas esitatud hagi tagamise taotlust lahendada. Menetluskulude jaotus 11.
§ 173
lg 1 kohaselt kohus määrab menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
§ 168
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud hagejate kanda. Avalduse menetlusse võtmise staadiumis ei ole osalenud teisi menetlusosalisi ning hagejate kanda jäävad nende endi võimalikud menetluskulud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 4
(4)