) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Asjas on tehtud otsus kaaskostjate kahjuks. Kostja I H.S võttis 15.08.2018 avaldusega hagi õigeks, mis on kohtu hinnangul hagi kohene õigeksvõtmine
Eeltoodust tulenevalt jäävad kostja I menetluskulud hageja kanda. Kostja I menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ei ole ning teda ei ole esindanud lepinguline esindaja, seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus leiab,
lg 1, § 165 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskulud jätta pooles ulatuses kostja II kanda.
lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, tsiviilasja toimiku andmetest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot. Riigilõiv on seadusest tulenev ja põhjendatud menetluskulu. Kohus määrab hageja 4 menetluskuludena kindlaks 300 eurot. Kohus jätab menetluskulust pool ehk 150 eurot V.W kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.