) § 113 lg 1 seadusjärgses viivise määras tasumata põhisummalt 1203.16 eurot, iga viivitatud päev eest, kokku summas 63.77 eurot. 2 Kostja väide nõude aegumisest ei ole asjakohane, kuna kohustust on pidevalt väikeste summadega täidetud kuni 05.09.2014 ning hagi esitamise hetkeks ei olnud nõue aegunud. Tasumise selgitustes on kohustuse täitmisel kirjeldatud „võlgnevuse kustutamine pilvi kuldsepp sampo panga“ ning selgelt aru saada, millist nõuet ja kelle eest tasuti. Perioodil 05.09.2014 kuni 08.06.2016 kulges aegumistähtaeg 642 päeva. Perioodil 08.06.2016 kuni 21.11.2017 oli aegumise kulgemine katkenud. Perioodil 21.11.2017 kuni hagi esitamiseni on aegumistähtaeg kulgenud 216 päeva. Seega on aegumistähtaeg kulgenud kostja viimasest nõude tasumisest kuni hagi esitamiseni 858 päeva. Kolmeaastase aegumistähtaja kestus on 1095 päeva, mistõttu ei ole kostja vastuväited nõude aegumisest asjakohased. Hageja selgitas 10.01.2019 kohtuistungil, et nõue muutus sissenõutavaks lähtuvalt ringkonnakohtu lahendist. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et tegemist on liigkasu võtmisega ning vaidlus on juba lahendatud tsiviilasjas nr 2-16-112089. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel on 13.04.2011 sõlmitud võla tasumise kokkulepe, mille kohaselt kostja tasub 15 eurot kuus 25.04.2011 kuni 25.12.2011 ning alates 26.12.2011 pidid pooled sõlmima uue maksegraafiku. Tartu Ringkonnakohus sedastas 19.10.2017 otsuses, et hageja nõue ei ole täies ulatuses sissenõutavaks muutunud kokkuleppe rikkumise tõendamatuse tõttu ning varasem kokkulepe jätkus ning et lepingust tulenev kohustus sõlmida uus kokkulepe ei ole lõppenud. Otsus jõustus edasikaebamata. Hageja pöördus kostja poole uue kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostja on sellest 31.10.2017 e-kirjaga keeldunud. Poolte vahel sõlmitud võla tasumise kokkulepe näol on tegemist võlatunnistusega
mõttes.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ning § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning seda nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise korral nõuda muuseas kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja rikkus poolte vahel 13.04.2011 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe punktis 2.1 kohustust sõlmida uus võla tasumise kokkulepe (tl 7). Nimetatud asjaolu on tõendatud hageja 26.10.2017 ettepanekuga kostjale (tl 19-20) ja kostja 31.01.2017 e-kirjaga (tl 21). Arvestades, et uut kokkulepet kostja rikkumise tõttu ei sõlmitud, siis on kohtu hinnangul võlgnevuse jääk sissenõutavaks muutunud. 3 Kostja võla tasumise kokkuleppe katteks laekus perioodil 09.05.2011 kuni 05.09.2014 517.94 eurot, mille hageja on algsest põhivõlast 1721.10 eurost lahutanud. Seega on kostjal võla tasumise kokkuleppe rikkumisest tulenevalt tasumata hagejale esialgse põhivõla jääk 1203.16 eurot, enne võla tasumise kokkulepet sissenõutavaks muutunud viivised 620.55 eurot ja alates kostja poolt uue võla tasumise kokkuleppe sõlmimisest keeldumise tähtajale järgnevast päevast alates viivis seadusjärgses viivise määras päevas tasumata põhisummalt 1203.16 eurot, kokku summas 63.77 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlg 1203.16 eurot, võla tasumise kokkuleppe eelnevalt sissenõutavaks muutunud viivis 620.55 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 62.77 eurot ning lisaks jooksev viivis. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 1 järgi. Hageja menetluskulud on kokku 705.20 eurot, sh riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 350 eurot (käibemaksuta) ja õigusabikulu seoses kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise ning transpordiga 130.20 eurot (sh käibemaks). Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-18-9729 menetluses. Hageja ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus andis kostjale tähtaja menetluskulude avaldusele vastuväidete esitamiseks, kostja vastuväidet esitanud ei ole. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Õigusabi tunnihind 100 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud kokku 4 tunni ehk 400 euro ulatuses. Samuti on põhjendatud transpordikulu (rongipiletid) kokku 22.20 (12 + 10.20) eurot. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 647.20 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.