← Eesti

2-22-1854/179

Obsah (6)§ 163§ 657§ 456§ 436§ 177§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Geidi Sile ja Marget Henriksen Otsuse kuupäev 17.04.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-1854 Tsiviilasi R-G

§ 163

lg 1 alusel nii, et 50% neist jäi kummagi poole kanda, põhjendades seda hagi osalise rahuldamisega. Maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi. POOLTE SEISUKOHAD 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada menetluskuludest 50% tema kanda jätmise osas ja panna need kulud samuti kostja kanda. Teise võimalusena taotleb hageja muuta kulude jaotuse proportsiooni, suurendades kostja kanda jäävate kulude protsenti, või jätta kulud (vaidlustatud osas) poolte endi kanda. Eelkõige heidab hageja maakohtule ette

§ 163lg 2 kohaldamata jätmist.

  1. Kostja vaidles kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles 50% maakohtu menetluskuludest jäi hageja kanda, ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab need kulud kostja kanda (

§ 657lg 1 p 2).

Kaebus rahuldatakse ja ringkonnakohtu kulud jäävad samuti kostja kanda. 7. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult hageja ja sedagi üksnes kulude jaotuse osas. Nõuete sisulise lahendamise ja 50% kulude kostja kanda jätmise osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud.

Ringkonnakohus saab kontrollida, kas esineb alus jaotada menetluskulud hagejale soodsamalt. 8. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul tuleb kulud jaotada

§ 163lg 2 alusel, jättes need kõik kostja kanda.

8.1. Vaidlustatud otsus ei ole menetluskulude jaotuse osas piisvalt põhjendatud, millega maakohus rikkus

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8.

Hagi osalise rahuldamise korral näeb

§ 163

lg 1 ette mitu erinevat alternatiivi, mille hulgast tehtavat valikut peab kohus põhjendama. Lisaks käsitleb ka

§ 163

lg 2 hagi osalise rahuldamise teatavat eri olukorda, mis kuulub samuti nende võimaluste valikusse, mida kohus kulude jaotamisel kaalub. Viidatud valikute seast teeb kohus diskretsioonil põhineva otsuse, mis ei saa aga olla meelevaldne ega tohi jääda põhjendamata. 8.2. Eelmises punktis kirjeldatud puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.

§ 163

lg 2 käsitleb olukorda, kus üks pool nõustus asja lahendamisega kompromissiga sarnastel tingimustel võrreldes sellega, nagu asi lõpuks lahendati kohtuotsusega. See tingimus on käesoleval juhul täidetud. Hageja pakkus kompromissi summas 45 000 € (dtl 434) ja toimikust ei nähtu, et kostja oleks sellaga nõustunud. Vaidlustatud otsus oli hagejale asja sisulise lahendamise osas soodsam, sest kostjal tuli maksta otsuse päeva seisuga 70 981,74 € (= 50 000 + 1161,64 + 19 820,10). Kohtuotsuse tulemust vaadates olnuks

§ 163lg 2 kohaldamiseks piisav ka hageja algne kompromissi ettepanek 60 000 € (dtl 431). 2

(3)8.3. Asjas ei esine erilisi põhjuseid, jätta

§ 163lg 2 kohaldamata.

Põhjendatud ei ole kostja arusaam, et hageja nõude vähendamata jätmine takistab viidatud sätte rakendamist. Kompromissi pakkumine ei tähenda, et pool peaks oma menetluslikku positsiooni muus osas muutma. 8.4. Kokkuvõttes tuleb maakohtu menetluskulud jätta

§ 163lg 2 alusel kostja kanda.

Samal alusel ja viisil jaotuvad ka apellatsioonimenetluse kulud. 9. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist (

§ 177lg 2).

10. Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu otsust osaliselt, pole vaja koostada kehtiva resolutsiooni terviklikku sõnastust, sest

§ 173

lg 1 ls 2 kohaselt sisaldab tänase otsuse resolutsiooni p 3 niigi kõigi menetluskulude jaotust. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud (vt eespool p 7). (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.