KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-23-7852 Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2026, Pärnu Tsiviilasi Z.K hagid U.P ja Y.W vastu pärandvara koosseisu tuvastamise

§ 661

lg 4 ja poolte kompromissi alusel ei ole määrus edasikaevatav, kuivõrd pooled on kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. Määrus jõustub selle menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja 3).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohus menetles tsiviilasjas nr 2-23-7852 Z.K hagi U.P ja Y.W vastu R U.P pärandvara koosseisu tuvastamiseks, U.P ja Y.W vastuhagina esitatud nõue Z.K vastu varaühisuse lõpetamiseks ja vara jagamiseks ning Z.K tahteavalduste andmiseks kohustamiseks ning Z.K täiendav hagi (sisuliselt vastuhagi U.P ja Y.W vastuhagile) varaühisuse lõpetamiseks ja vara jagamiseks ning kostjate kohustamiseks anda vararegistrites õigusmuudatuste tegemiseks vajalikud tahteavaldused.
3. aprilli 2026 kohtotsusega kohus jättis Z.K hagi Y.W ja U.P vastu pärandvara koosseisu tuvastamiseks läbi vaatamata ning rahuldas osaliselt Z.K hagi Y.W ja U.P vastu varaühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks ning tahteavalduste andmiseks kohustamiseks ning U.P ja Y.W vastuhagi Z.K vastu varaühisuse lõpetamiseks, vara jagamiseks ning kostja kohustamiseks teha tahteavaldused kinnistusraamatuse kannete tegemiseks. Kohus määras otsuses kindlaks varasesemete jaotuse menetlusosaliste vahel ning Y.W ja U.P poolt Z.K-le makstava hüvitise suuruse. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.
5. mail 2026 saabus kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissleping, mille on digitaalselt allkirjastanud U.P lepinguline esindaja adv Pralla, Z.K ja Y.W. Kompromisslepingu kohaselt Pooled leppinud kokku lõpetada tsiviilasja nr 2-23-7852 kompromissiga kompromisslepingus kindlaks määratud tingimustel. Pooled paluvad kompromissleping koos kõigi selle tingimuste ära näitamisega kohtumäärusega kinnitada ja lõpetada tsiviilasja 2-23-7852 menetlus. 4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Tsiviilasjas nr 2-23-7852 tehtud 16. aprilli 2026 kohtuotsus ei olnud kompromisslepingu sõlmimise ja kohtule esitamise ajaks veel jõustunud.

§ 431

lg 2 teisest lausest tulenevalt maakohus tühistab asjas tehtud lahendi, kuna kompromissleping esitati kohtule kinnitamiseks edasikaebetähtaja jooksul.

1. Kompromisslepingus pooled kinnitasid, et nad on nõus Z.K pärandvara koosseisu tuvastamise hagi läbi vaatamata jätmisega. Õigusselguse huvides kohus tühistab kohtuotsuse täies ulatuses, sh osas, millega kohus jättis ühe nõude läbi vaatamata, ning märgib tuvastusnõude läbi vaatamata jätmise kohta otsustuse käesoleva määruse resolutsiooni.
2. Kohus leiab, et poolte kompromiss seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et ei kohtumääruse resolutsioonis kohus märgib üksnes kokkuleppe tingimused, mis puudutavad menetluse eset ja mille osas kohtumäärus on täitedokumendiks. Kohtulikku kinnitamist ei vaja kompromisslepingu sissejuhatuses kokkuleppe sõlmimise asjaolude kirjeldus, kokkuleppe tekstis sisalduv kokkulepe, et pooled on nõus Z.K tuvastusnõude läbi vaatamata jätmisega ega kokkulepe edasikaebamise õiguse välistamise kohta. Seetõttu on tingimuste numeratsioon kohtumääruse resolutsioonis poolte kompromisslepingust erinev. Kohus vastavalt muudab kompromissi tekstisiseseid viiteid kompromissi tingimustele, poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda. Menetluskulud ja riigilõivu tagastamine 3

§ 173

lg 1 kohaselt kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Selles asjas on pooled kokku leppinud U.P ja Y.W poolt Z.K-le hüvitatavate menetluskulude summa ja tasumise korra. Pooled on menetluskulude jaotuse ja hüvitamise seega kokku leppinud, kohus täiendavalt menetluskulusid ei jaota ega määra kindlaks menetluskulude suurust. 9. Z.K ja Y.W taotlevad poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Z.K taotleb talle tagastada ka riigilõiv pärandvara koosseisu tuvastamise hagi eest, mille kohus jättis läbi vaatamata. 10.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt poole menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 1 p-st 3 tulenevalt tagastatakse tasutud riigilõiv täies ulatuses, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Selles asjas jättis kohus hagi läbi vaatamata omal algatusel ning

§ 150lg 1 punktis 3 sätestatud piiranguid riigilõivu tagastamiseks ei ole.

11.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

1. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus Z.K eest riigilõivu Annika Murulaid Õigusbüroo OÜ: 420 eurot
2. mail 2023 tuvastusnõudelt, mille kohus jättis läbi vaatamata, ning 420 eurot
3. detsembril 2024 ühisomandi lõpetamise ja vara jagamise nõudega hagilt. Kostjate Y.W ja U.P vastuhagilt on mõlema vastuhageja eest riigilõivu tasunud Y.W, 420 eurot
4. oktoobril 2023 ja 420 eurot
5. oktoobril 2023, kokku 840 eurot. Kompromisslepingus ei ole sõnastatud U.P taotlust riigilõivu tagastamiseks. Kuigi Y.W on riigilõivu tasunud ka U.P eest ning taotleb riigilõivu tagastamist U.P pangakontole, ei ole tal

§ 150lg 4 kohaselt õigust taotleda U.P eest tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohus leiab aga, et kuna kompromisslepingu on allkirjastanud ka U.P lepinguline esindaja adv Pralla, saab Y.W taotlusest järeldada ka U.P soovi tagastada talle pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust. 13. Eeltoodu alusel kohus tagastab Z.K-le 630 eurot (210 eurot + 420 eurot), mis vastavalt taotlusele kantakse Z.K enda arvelduskontole. Y.W-le ja U.P-le kohus tagastab kummalegi 210 eurot, kokku 420 eurot, mis kantakse taotluses märgitud U.P arvelduskontole. 14.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466lg-te 1 ja 3 kohaselt jõustub täitedokumendiks olev määrus selle pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 4