1-25-5153/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2026, Tartu Kriminaalasja number 1-25-5153 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mario Truu, Ingrid Kullerkann Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2026 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatav Hindrek Kuslapuu (isikukood 37608206515) kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioon läbi vaatamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Haas & Jennsen kaudu 178,56 eurot, sh käibemaks 34,56 eurot, vandeadvokaadi abi Andres Veskile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. Mõista süüdistatavalt Hindrek Kuslapuult välja menetluskulud 178,56 eurot riigituludesse. Süüdistataval Hindrek Kuslapuul tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 1 kuu jooksul määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohus karistas
7. jaanuari 2026 otsusega Hindrek Kuslapuud karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega ja KarS § 200 lg 1 järgi 2 aastase vangistusega. Kohus mõistis KarS § 64 lg 1 alusel H. Kuslapuule liitkaristuseks 3 aasta pikkuse vangistuse. Kohus vähendas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel H. Kuslapuule mõistetud karistust ning mõistis kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aasta pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel on H. Kuslapuu kandmata karistuseks 1 aasta 11 kuu 28 päeva pikkune vangistus, mille kandmise alguseks oli
8. juuli
9. Maakohus mõistis H. Kuslapuult välja ka menetluskulud 3314,88 eurot ning määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et süüdistataval tuleb menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
10. Maakohus leidis muu hulgas järgmist. Vaidlust ei ole selles, et H. Kuslapuu lõi ööl vastu
11. märtsi 2025 aadressil XXX nii L.T. kui S.V. korduvalt, põhjustades sellega neile füüsilist valu. Pärast vägivalla kasutamist võttis H. Kuslapuu ära L.T. ele ja S.V. kuuluva mobiiltelefoni Redmi Note
13. Kohus tuvastas, et H. Kuslapuu võttis telefoni kaasa kannatanute nõusolekuta. Kuigi süüdistatav väidab, et telefoni kaasavõtmist ta justkui ei mäleta, leiti telefon H. Kuslapuu taskust tema kinnipidamisel sündmuskoha lähedal. Kaitsja arvates võis olla tegemist joobes inimese suvalise reaktsiooniga. Samas on isikuliste tõenditega tuvastatud, et H. Kuslapuud keelati, kuid vaatamata sellele võttis ta telefoni kaasa. Telefoni osas on tõendamist leidnud, et süüdistatav hõivas L.T. elt ja S.V. vägivalda kasutades neile kuuluva vara,
14. Maakohus nõustus prokuröriga selles, et süüdistus vastab röövimise koosseisule, sest süüdistatav hõivas vara, kasutades selleks vägivalda kannatanute suhtes. Mõlemad kannatanud kinnitasid, et löökide tõttu tundsid nad valu. Kannatanute korduvat löömist tunnistab ka süüdistatav ise. Riigikohus on öelnud, et röövimise subjektiivne koosseis ei eelda, et vägivalla kasutamise tahtlusega peab samal ajal olemas olema ka asja hõivamise tahtlus, ning seetõttu tuleb süüdlase tegu subsumeerida röövimisena ka siis, kui ta kasutas vägivalda muul eesmärgil ja soov asi võtta ära tekkis alles kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul (RKKK 3-1-1-12-09 p 8; 3-1-1-27-16 p 8).
15. Maakohus leidis, et arvestades H. Kuslapuu varasemat elukäiku, sealhulgas korduvat karistatust, kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid, , probleeme alkoholiga, tema ohtlikkust, ei ole võimalik mõista süüdistatavale osaliselt tingimisi vangistust. H. Kuslapuud on karistusregistri teatise ja kohtule esitatud kohtuotsuste väljatrükkide kohaselt kriminaalkorras 12 korral karistatud, hetkel on tal kaks kehtivat karistust. Ta ei ole suutnud seni oma käitumises korrektuure teha ja seaduskuulekale teele asuda, pannes peale viimast kinnipidamist
16. märtsil 2025 uue teo toime vähem kui neli kuud hiljem. Maakohus arvestas osaliselt süüdistatava kahetsust ning mõistis liitkaristuseks 1 aasta 11 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse.
17. Maakohus mõistis H. Kuslapuult välja ka menetluskulud ning määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et süüdistataval tuleb menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
18. Maakohtu otsuse vaidlustas H. Kuslapuu kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak, kes palub tühistada maakohtu otsuse H. Kuslapuu süüditunnistamises KarS § 200 lg 1 järgi ning mõista süüdistatav õigeks. Veel palub kaitsja vähendada mõistetud karistust ning jätta karistuse kandmata osa kandmisele tingimisi katseajaga ja vähendada ka menetluskulusid. Apellatsioonis leiti kokkuvõtlikult järgmist.
19. Süüdistataval ei olnud tahtlust hõivata võõrast vara ning telefon sattus H. Kuslapuu kätte juhuslikult. Ei ole tuvastatav, mis alusel maakohtu leidis, et telefoni võttis H. Kuslapuu enne kannatanute löömist või löömise vahel. H. Kuslapuu on oma tegusid kahetsenud ja ta saab aru alkoholi liigtarvitamise probleemist. Vabaduses saab ta asuda asutusse Valge Eesti ning ta on valmis tegelema alkoholiraviga. Süüdistatav on valmis alluma kriminaalhooldusele. Menetluskulude täies mahus tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Ringkonnakohtu seisukoht
20. Apellatsioonil ei ole perspektiivi ja selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 kohaselt läbi vaatamata. (RKKKm asjas nr 1-22-510, p 10 koos edasiste viidetega). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaitsja argumendid röövimise koosseisu puudumise osas juba eelmenetluses alust kahtluseks, et maakohus ei oleks nõuetekohaselt tuvastanud H. Kuslapuu röövimise toimepanemise. Maakohus on kõrvutanud tõendeid ja jõudnud põhjendatult tulemusele, et H. Kuslapuu kasutas vägivalda ja võttis ära Redme Note 13 telefoni. Väited juhuslikult haaramisest ei ole kooskõlas tunnistaja ega kannatanute ütlustega. Ka on maakohus pikalt põhjendanud, miks ei saa H. Kuslapuu vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata. Midagi uut või maakohtu otsustuse muutmist tingivat ei ole apellatsioonis toodud. Esimese astme kohus on võimaldanud H. Kuslapuul tasuda menetluskulusid ühe aasta jooksul. Kulude täiendav riigi 2 kanda jätmine ei ole põhjendatud. Apellatsiooni väliseid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse apellatsiooni menetleda ei esine.
21. Kaitsja A. Vissak esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsioonkaebuse koostamisele 120 minutit, mille eest taotleb tasu 178,56 eurot, sh käibemaks 34,56 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab kaebuse läbi vaatamata ehk jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud 178,56 eurot süüdistatava H. Kuslapuu kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3