2-19-10223/47

Tsiviilasi nr 2-19-10223 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIM.

Kohus Kohtunik Tartu M.

Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-10223 Tsiviilasi C.U hagi OÜ A. K. vastu töövaidlusasjas Tsiviilasja hind 163 178,96 eurot M. ja nende esindajad Hageja: C.U (isikukood XXX, aadress xxxxxxxxxxxxxxxx XXX, tel XXX, e-post , lepinguline esindaja: C.U Ploom (OÜ Cartex asukoht Turu 56, 51004, Tartu, e-post ) Kostja: OÜ A. K. (registrikood 10993769, aadress XXX, 13517 XXX), lepinguline esindaja: Reet Rattur (e-post ) Kohtuistungi toimumise aeg 4. detsember 2020, 22. jaanuar 2021 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada C.U hagi OÜ A. K. vastu osaliselt.

2.Tuvastada, et OÜ A. K. ülesütlemisavaldus C.U-ga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 3, 5 ja 7 alusel on tühine.

3.Lõpetada C.U ja OÜ A. K. vahel 17.10.2008 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.12.2018. Kohustada OÜ A. K. tegema vastav kanne töötamise registrisse.

4.M. OÜ-lt A. K. C.U kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 32 940 eurot (bruto).

5.Jätta rahuldamata C.U nõue TLS § 100 lg 5 ja §107 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks ja tulemustasu väljamõistmiseks.

M. jaotus ja kindlaksmääramine 6. Jätta menetluskulud 80% ulatuses hageja C.U kanda ning 20% ulatuses kostja OÜ A. K. kanda.

1(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 7. Rahuldada hageja C.U avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

8.M. C.U menetluskulude suuruseks 16 588,83 eurot.

9.Rahuldada kostja OÜ A. K. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

10.M. kostja OÜ A. K. menetluskulude suuruseks 14 457,60 eurot.

11.Välja mõista OÜ-lt A. K. C.U kasuks 3317,77 eurot (20% 16 588,83 eurost).

12.Välja mõista C.U-lt OÜ A. K. kasuks 11 566,08 eurot (80% 14 457,60).

13.Teha tasaarvestus ja lõplikult välja mõista C.U-lt OÜ A. menetluskulud kogusummas 8248,31 eurot.

K. kasuks 14. Kohustada hagejat tasuma välja mõistetud menetluskulud kostja OÜ A. K. arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Pank.

15.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal C.U tasuda OÜ A. K. hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (8248,31 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsM. ) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

M. TÖÖVAIDLUSKOM.

C.U (hageja, töötaja) esitas 18. jaanuaril 2019 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Osaühing A. K. (kostja, tööandja) vastu ning 10.04.2019 täiendava avalduse, milles palus: 1) tuvastada tööandja poolt 19.12.2018 töötajale esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus; 2) lõpetada pooltevaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.12.2018; 3) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise tähtaja rikkumise eest TLS § 100 lg 5 kohaselt 90 kalendripäeva keskmise töötasu ulatuses, st summas 9665,70 eurot (netos) ning hüvitis TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu summas 9665,70 eurot (netos); 4) alternatiivselt, kui TVK leiab, et tööandjalt tuleks töötaja kasuks välja mõista hüvitis vaid TLS § 109 lg 1 alusel, siis palub töötaja hüvitist suurendada ja mõista tööandjalt TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kasuks välja hüvitis töötaja nelja kuu keskmise töötasu, kokku 12 887,60 eurot (neto), suuruses summas; 5) tasuma töötajale detsembrikuu eest agenditasu summas 3021, 39 eurot (töötasu nõue) ning 2019 aasta jaanuari kuni maikuu eest summas 15 106,95 eurot; 6) TsM. § 369 kohustada tööandjat esitama vastavalt VÕS § 682 igakuiselt töötaja tulevikus sissenõutavaks muutuv agenditasu arvestus ning selle alusel 2(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 tasuma igakuiselt agenditasu vastavalt VÕS § 679 lg-tele 4 ja 6; 7) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis kokku summas 200 000 eurot.

OÜ A. K. esitas 26.04.2019 töövaidluskomisjonile kahju hüvitamise nõude C.U vastu summas 41 474,33 eurot.

Töövaidluskomisjon tegi 12. juunil 2019 otsuse, millega jäeti rahuldamata C.U nõuded Osaühing A. K. vastu. Samuti jäeti rahuldama Osaühing A. K. nõue C.U vastu kahju hüvitise summas 41 474,33 eurot väljamõistmiseks.

Hageja esitas 6. juulil 2019 Tartu M. hagi OÜ A. K. vastu.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 2. 6. juulil 2019 Tartu M. esitatud hagiavalduses on C.U (hageja, töötaja) esitanud OÜ A. K. (kostja, tööandja) vastu järgmised nõuded:

-tuvastada A. K. OÜ poolt 19.12.2018 töölepingu erakorralise ülesütlemiseavalduse tühisus;

-lõpetada pooltevaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.12.2018;

-mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 5 järgi töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu 3 kuu keskmise palga ulatuses, s.o 9665,70 eurot ning TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel 3 kuu keskmine töötasu summas 9965, 70 eurot või alternatiivselt TLS § 109 lg 1 alusel mõista A. K. OÜ-lt hageja kasuks välja hüvitis hageja nelja kuu keskmise töötasu, kokku 12 887,6 eurot, suuruses summas;

-kohustada kostjat välja maksma hagejale saamata jäänud tulemustasu (provisjon) summas 30 238,96 eurot;

-välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu ja mittevaraline kahju summas 100 000 eurot 3. M. käigus on hageja 27. novembril 2020 suurendanud haginõuet lähtuvalt keskmisest tööpäevatasust, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 5 järgi töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 16 470 eurot ning TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel 3 kuu keskmine töötasu summas 16 470 eurot või alternatiivselt TLS § 109 lg 1 alusel mõista A. K. OÜ-lt hageja kasuks välja hüvitis hageja nelja kuu keskmise töötasu, kokku 16 470 eurot, suuruses summas (II kd, tlk 85).

4.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 17.10.2008 kindlustusmaaklerina.

Tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu üles 19.12.2018 TLS § § 88 lg 1 p 3, 5 ja 7 alusel. Töölepingu ülesütlemise avalduses heidetakse hagejale ette tööandja huvidega vastuolus olevat tegutsemist ning tööandja suhtes ebalojaalset käitumist, millega loodi tõsine oht kahju tekkimiseks; töötaja ebaviisakat käitumist kaastöötajate ja tööandja esindaja suhtes, mille eest on tööandja teinud 04.12.2018 hoiatuse; tööandja dokumentide ja andmete käitlemisega seotud kohustuste rikkumist; tööandja valdusest ja kontrolli alt suures koguses konfidentsiaalse informatsiooni välja toimetamist.

Hageja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on tühine, sest töölepingu ülesütlemiseks puudusid alused. Töötaja ei ole pakkunud tööandjale konkurentsi ega rikkunud konkurentsikeeldu; ta ei ole asutanud konkureerivat firmat; töötaja ei ole jätnud enda valdusesse tööandjalt saadud kliendiandmeid; klientide andmed, mis on töötaja valduses, olid töötaja kliendid juba enne tööandja juurde tööleasumist ja neid andmeid kasutas töötaja tööandja huvides kuni töösuhte lõppemiseni; töötajal oli tööandjaga sõlmitud suuline töölepingu täiendus, mille kohaselt võis töötaja enda omandisse jätta leitud uued kliendiandmed ja tal oli õigus töölepingu lõpetamisel endaga kaasa võtta klientide nimekiri; klientide andmeid hoiti andmebaasis Insly, mida haldab tööandja; kindlustuspoliisid 3(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 väljastati klientidele otse Insly programmist; Insly andmebaasist andmeid kopeerida ei saa; hageja ei ole avaldanud tööandja andmeid kolmandatele isikutele; töötaja ei ole jätnud enda kasutusse tööandja arvutit; hageja on kasutanud tööülesannete täitmiseks isiklikku laptopi; hageja isiklikus arvutis olnud meilid/info tõsteti üle uude laptopi, kuid sellega ei tehtud andmeid kättesaadavaks kolmandatele isikutele; hageja valduses ei ole kostjale kuuluvaid kliendiandmeid sisaldavaid dokumente, kuna sellised dokumendid olid kõik 2018 suvest programmis Insly.

Seega on töölepingu ülesütlemine TLS § 88 p 3, 5 ja 7 alusel tühine ning töötaja soovib TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses ning TLS § 107 lg 2 ja 109 lg 1 järgi hüvitist 3 kuu keskmise palga ulatuses. Alternatiivselt taotleb hageja TLS § 109 lg 1 järgi hüvitist nelja kuu keskmise töötasu ulatuses.

Lisaks soovib hageja kostjalt tulemustasu 30 238,96 euro väljamõistmist. Hageja väitel oli poolte vahel suusõnaline kokkulepe töötajale tulemustasu maksmise kohta ka pärast töölepingu lõppemist kuni kindlustuslepingute alusel klientidelt tasu laekumise lõppemiseni.

Tulemustasu nõue rajaneb töölepingu lisal nr 1/1. Töölepingu p-st 4.1 tulenevalt tuli töötajale maksta lisaks töötasule, sh eritasu lepingu VII ja VIII osas sätestatud kohustuste täitmise eest, igakuiselt viimase teenindamisel olevate klientide poolt vastavalt tööandjale laekunud preemiate põhjal arvestatavat tulemustasu. Hagejal on seega õigus saada tema poolt sõlmitud kindlustuslepingute pealt tulemustasu ka pärast töölepingu lõppemist kuni kindlustuslepingute alusel klientidelt tasu laekumise lõppemiseni.

Lisaks soovib hageja, et heastatakse kostja poolt temale tekitatud varaline ja mittevaraline (moraalne) kahju hageja mainet kahjustava info levitamise eest. Tööandja on kahjustanud töötaja mainet teiste potentsiaalsete tööandjate ees, edastades kolmandatele isikutele ebaõiget infot, millega on tekitanud töötajale nii varalist kui ka mittevaralist kahju. Nimelt on tööandja edastanud teistele potentsiaalsetele tööandjatele info, millest võib aru saada, et töötajaga on tööleping lõpetatud töötaja süülise käitumise tõttu, mistõttu ei leia hageja erialast tööd ning tal on tekkinud saamata jäänud töötasu nõue. Samuti on levitatud ebaõiget infot klientidele. Hageja mittevaraline kahju lepinguvälise kahjuna seisneb kostja õigusvastases tegevuses, millega kostja esitas hageja suhtes teadvalt valeandmed ja kahjustati laimamisega töötaja mainet.

Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega (§ 1045 lg 1 p 4). Samuti on kahju tekitamine VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt õigusvastane, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja § 1045 lg 1 p 8 kohaselt heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

Kostja tegevus on toonud kaasa usalduse kaotuse potentsiaalsete tööandjate ja klientide silmis. K. on töötajale tema hea nimi väga oluline ning tööandja on hageja mainet kahjustanud ilma, et selleks oleks olnud mingisugust põhjust. Eeltooduga pani tööandja muu hulgas toime hageja isiklike õiguste rikkumise ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 1047 alusel tekitatud kahju hüvitamist summas 100 000 eurot (saamata jäänud töötasu ja ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju).

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE 7.

Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine oli õigustatud ja seaduslik.

19.12.2018 ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles. Ülesütlemise õiguslikuks aluseks oli TLS § 88 lg 1 p-d 3, 5 ja 7. Ülesütlemise põhjuseks olid järgmised avaldaja rikkumised:

1)vaatamata tööandja korduvatele nõudmistele ei ole avaldaja tagastanud tööandja vara;

2)avaldaja on korduvalt solvanud töökohal kaastöötajaid;

4(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223

3)avaldaja on rikkunud ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu ning lojaalsuskohustusi.

Kostja loobus töövaidluskomisjonile 21.02.2019 esitatud menetlusdokumendis töölepingu ülesütlemise põhjusena kaastöötajate solvamise etteheitmisest.

10.17.12.2019 vastuses on kostja täpsustanud, et ütles töölepingu üles järgmistel põhjustel: hageja kopeeris ja hõivas kostja klientide ja nende kindlustuslepingute andmed, st osalise kostja klientide andmebaasi, millega põhjustas olukorra, kus kolmandad isikud võisid saada juurdepääsu kostja kliendiandmetele; hageja viis tööruumidest välja ja keeldus kostja nõudmisel tagastamast kostja vara: arvutit Ordi ja kostja klientide kindlustuslepingute uuendamisnimekirju; hageja rikkus konkurentsipiirangut töölepingu kehtivuse ajal.

10.1. Ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu ning lojaalsuskohustuste rikkumine seisnes kostja kliendiandmebaasi kostja ettevõttest väljaviimise kavandamises, vastavate ITtööde tellimises kliendiandmebaasi kopeerimiseks, enda teenindatud kliendiandmebaasi hoidmises oma kodus ja selle kostjale tagastamisest keeldumises, kliendiandmebaasi edasi saatmises ja avaldamises kolmandatele isikutele, kostja töötajate agiteerimises kostja kliendiandmebaasiga tööle asumises uude ettevõttesse ja selleks uue ettevõtte ning domeeni tellimises, uue konkureeriva ettevõtte tegevuse ettevalmistamises töölepingu kehtivuse ajal ja muudes sellega seotud tegevustes.

10.2. Töölepingu lisaks oleva ametijuhendi alusel oli hagejal kohustus leida kostjale kliente, mille eest maksis kostja hagejale vastavalt töölepingule tasu. Töösuhte ning mistahes muu võlaõigusliku lepingulise suhte olemuse, eesmärgi ja mõttega ei oleks tasakaalus kokkulepe, mille järgi võib käsunditäitja, töövõtja või töötaja pärast töölepingu lõppemist võtta (tasuta) enda omandisse töö- või mistahes muu lepingu alusel tööandjale või mistahes muule käsundiandjale või tellijale loodud väärtused või tehtud tööd. Töö tulemusena saadu on tööandja omand, mille omandamise eest on tööandja maksnud töötajale töötasu. Seega ei ole võimalik ja asjakohane, et tööandja annab kliendiandmed üle töötajale, kuigi ta on maksnud töötajale nende saamise eest tasu. Lisaks on kostja vahendusel kindlustuslepinguid sõlminud kliendid ka kindlustusandjate kliendid ning tulenevalt koostöösuhtest kindlustusandjatega ei ole kindlustusmaakleril lubatud klientide ja nende kindlustuslepingute andmeid avaldada ega üle anda kolmandatele isikutele (sh töötajatele) kelleks hageja kahtlemata kindlustuslepingute suhtes on. Juhul, kui hageja kutsus kostja kliendiks enda tuttavad või mistahes muud isikud, kellega ta oli varasemalt suhelnud, siis muutusid nad kostjaga maaklerilepingut sõlmides kostja klientideks. Hagejal puudus õigus kopeerida nende klientide kindlustuslepingute andmeid, mida ta oli kostja töötajana vahendanud. K. sai hageja vahendada ainult kostja volitatud esindajana, sest kindlustuslepinguid saab vahendada ainult Finantsinspektsiooni nimekirja kantud kindlustusmaakleri ettevõte, millel on sõlmitud vastavad koostöölepingud kindlustusandjatega ning mis saab kindlustusandjatelt vahendustasu.

Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saanud kindlustusandjalt nende klientide kindlustuslepingute vahendamiselt otse ilma kostja vahenduseta vahendustasu. Kostja sai nende eest kindlustusandjalt vahendustasu ja maksis selle arvel hagejale klientide leidmise ja neile kindlustuslepingute vahendamise eest töötasu.

10.3. Töötaja poolt leitud ja teenindatud klientide andmebaasi hoiti lisaks kindlustusvahenduse programmile Insly ka iga töötaja arvutis, kuivõrd töötajad esitasid klientidele kindlustuspakkumisi ja saatsid kindlustuspoliise oma tööalaste arvutite kaudu meiliprogrammi vahendusel. Tööandja oli hageja kasutusse andnud arvuti vastavalt ametijuhendi punktile 3.5. Hageja valdusesse olid töölepingu kehtivuse ajal ametijuhendi alusel antud kostja arvutid Ordi Symphony modif i5-3570 Geforce GT640/8GB ja Ordi Enduro, mis sisaldavad teadaolevalt kostja kliendiandmebaasi, kuivõrd hageja teenindas nende arvutitega igapäevaselt kliente ja täitis tööülesandeid. Hageja kasutas klientidega suhtlemiseks nendes arvutites meiliprogrammi, milles sisalduvad ka klientidele saadetud 5(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 kindlustuspakkumised ja -poliisid. Kostja vara ja selles olevad andmed on hageja poolt senini kostjale tagastamata.

Vaidlust ei saa olla selles, et arvuti Ordi kuulus Osaühingule A. K. . Nimetatud asjaolu tõendab kostja poolt 18.03.2019 töövaidluskomisjonile esitatud menetlusdokumendi lisas 6 toodud arve nr 213064 13.06.2013, mis on esitatud arvuti Ordi eest tasumiseks Osaühingule A. K. (I kd, tlk 90) ning sama menetlusdokumendi lisas 1 toodud M. . H.

21.02.2018 e-kiri vastuseks kostja arvutispetsialist K. - S. R. ettevõtte arvutipargi kohta, milles on välja toodud, et laptop Ordi on hageja kasutuses.

10.4. Kostja ei ole andnud hagejale nõusolekut oma klientide andmete hoidmiseks oma isiklikes seadmetes, sealhulgas arvutites. Vastav kokkulepe töölepingus või mistahes muus lepingus puudub. Klientide andmeid pidi hageja hoidma Insly kindlustuse tarkvaras ning kostja poolt talle kasutada antud arvutis. Kostja viitab, et lisaks klientide kontaktandmetele on klientide kindlustuslepingute andmed kostja ärisaladuseks, mida hagejal ei olnud õiguslikku alust enda valduses ja väljaspool tööruume, samuti isiklikes seadmetes hoida, kopeerida, avaldada ja enda või kolmandate isikute huvides ära kasutada.

10.5. 11.12.2018 andis kostja hagejale korralduse tuua tagasi kõik kostja (tööandja) kontorist pärast töötüli ja juba ka varem ära viidud dokumendid ja vara, sh hagejale tööalaseks kasutamiseks antud arvuti, kuid hageja seda korraldust ei täitnud. 12.12.2018 e-kirjaga saadetud vastuses kostja 11.12.2018 korraldusele kinnitab hageja ka ise, et võttis büroost kaasa oma töövahendid, sh uuenduslepingute nimekirjad. Kuid sellele vaatamata ei tagastanud ta neid ja muud vara kostjale, rikkudes kostja poolt vastavalt TLS § 15 lg 2 p 3 esitatud seadusliku korralduse täitmise kohustust. Ka 19.12.2018 e-kirjas kostjale kinnitab hageja “kõik kliendid on turvaliselt tema kodus”, millega kinnitab hageja, et kostja kliendiandmebaas on tema valduses.

10.6. Kostjal oli 2018. aasta jooksul pikemat aega kahtlus, et hageja rikub ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu kohustusi. Hageja valmistus alates 2018. aasta kevadest alates kostja juurest töölt lahkuma, agiteerides sellist sammu tegema ka mitmeid teisi kostja töötajaid, et asuda tööandja kliente teenindama uues tema poolt loodavas kindlustusmaakleri ettevõttes Adele K. OÜ.

30.11.2018 - kirjas teatas hageja Gjensidige kindlustusfirma töötajale L. K. , et soovib e-kirjavahetuses nimetatud kostja kliendiks olevale ettevõttele ainult 3-kuulist pikenduslepingut ning kuna ta lahkub kostja juurest, siis lepingu uuendamine jääb järgmise firma aegadesse. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et hageja kavatses kliendi kostjalt oma uude ettevõttesse üle võtta. 3-kuulised kindlustuslepingud ettevõtte varale on väga ebaharilikud. Tavaliselt on kindlustusperioodiks üks aasta. Sellega kavatses hageja suure tõenäosusega sellised lühikese kindlustusperioodiga sõlmitud kindlustuslepingud ilmselt enda uude ettevõttesse ümber vormistada.

Novembris ja detsembris 2018 (sisejuurdluse aktis märgitud kuupäevadel) tuvastas kostja IT-alaselt mitmeid intsidente seoses kostja ja teiste töötajate valduses olevate seadmetega, mis sisaldasid kostja kliendiandmebaasi, samuti arvutiprogrammide ning kostja e-posti kontodega, millised asjaolud koosmõjus muude tõenditega (töötajate seletused) viitasid sellele, et hageja soovib viia kostja valdusest välja kostja osalise kliendiandmebaasi, kutsudes selles tegevuses osalema ka teisi kostja töötajaid ning olles tellinud vastava töö arvutispetsialistilt. Asjaolude täpsustamiseks algatas kostja 18.12.2018 sisejuurdluse.

11.Kostja ei nõustu, et kindlustuslepingute uuendamisnimekiri ei ole tema ärisaladus. Vastav uuendamisnimekiri sisaldab kindlustuslepingute ja nende lõpptähtaegade andmeid, mis on 6(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 vajalikud lepingute uuendamiseks ning on kostja, kindlustusandja ja kliendi kindlustusvõtja ärisaladuseks. Juhul, kui need andmed sattuvad konkurentide kätte, siis saavad konkurendid teha ise klientidele lepingute uuendamispakkumised ja kostja jääb ilma nendest klientidest ning nende kindlustuslepingutelt makstavast vahendustasust. Ei saa olla vaidlust, et kostja klientide kindlustuslepingute andmed on kostja ärisaladus. Tähtsust ei oma, kas andmed ja nimekirjad on elektroonilised või paberkandjal.

12.Hageja käitumist võib lugeda raskeks rikkumiseks – tegevused kostja kliendiandmebaasi omastamise, varguse ja tööandjaga konkureerivasse ettevõttesse ületoomise eesmärgil ning teiste töötajate kaasamisel nendesse tegevustesse. Töötaja on tööandja silmis oma usalduse kaotanud. Usaldus töötaja vastu võib kaduda, kui töötaja tegutseb tööandja huvide vastaselt või kahjustab muul viisil ettevõtte majandustegevust. Usaldus halvab ärisuhteid ning see avaldab paratamatult mõju tööandja varalisele seisundile. Töölepingu jätkamisel oleks jätkunud oht ka kostja varale.

13.Kostja hinnangul ei saanud töötaja käitumist arvestades kostjalt TLS § 88 lg 1 mõttes mõistlikult oodata hagejaga töölepingu jätkamist ning töölepingu erakorraline ülesütlemine oli seaduslik. Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõuded töölepingu 19.12.2018 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks.

14.Tulemustasu detsembri 2018 eest kuni töölepingu lõppemiseni on hagejale kostja poolt välja makstud. Perioodi 01.12.-19.12.2018 eest laekunud tasudelt on hagejale arvutatud vahendustasu (lisatasu) kokku brutosummas 2095,71 eurot (välja makstud 1616.21 eurot).

Seega tuleb rahuldamata jätta hageja nõue detsembrikuu 2018 tulemustasu väljamõistmiseks summas 3021.39 eurot. TLS 31 sätestab, et kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmandaisiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse § 679–682. Kostja maksis hagejale tulemustasu kindlustuslepingutelt, mis ei ole kostjale sõlmitud leping ehk selle osapooleks ei ole kostja. VÕS § 422 lõige 1 sätestab, et kindlustusleping sõlmitakse kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel. K. kui tööandja ja kostja majandustehinguks on kindlustusmaakleri ja kliendi vahelise maaklerilepingu sõlmimine, mille alusel hakkab kindlustusmaakler vahendama kliendile kindlustuslepinguid. Nimetatud asjaolu kinnitavad kostja maaklerilepingu tingimused ja teabeleht. VÕS 658 lõige 1 sätestab, et maaklerileping on maakleri ja tema kliendi vahel sõlmitud leping. Töölepingu järgi sai hageja töötasu vahendatud kindlustuslepingutelt, mitte sõlmitud maaklerilepingutelt. K. ei ole TLS § 31 sätestatud kostja majandustehinguks ja sellega ei ole kostjal õigus kindlustuslepingutelt TLS § 31 alusel tasu saada. Seaduse kohaselt on töötajal õigus tasule vaid tööandja majandustehingutelt, mitte kolmandate osapoolte majandustehingutelt. M. kostja klientidelt tasu ei saanud ja ei maksnud nende sõlmimise eest töölepingu kehtivuse ajal tasu ka hagejale. Tööandjal on kohustus maksta töötajale majandustehingutelt tasu ainult juhul, kui ta nendelt tasu saab. Kostja tegutses kliendi huvides, kuid ei saanud temalt tasu. Hageja tööülesandeks ei olnud teha majandustehinguid, vaid leida kostjale kliente ja neid teenindada. Kui klient oli leitud ja maaklerleping sõlmitud, teenindas hageja kostja kliente nende kindlustuslepinguid hallates pikki aastaid ja neid iga-aastaselt pikendades. Iga-aastane pikendamine (uuendamine), ei ole uue majandustehingu tegemine, vaid uue dokumendi-kindlustuspoliisi vormistamine. Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tööleping, mitte agendileping ning tööandja maksis hagejale töötasu, mitte agenditasu, hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud ka kokkuleppeid hagejale töötasu maksmise kohta pärast töölepingu lõppemist, mistõttu ei ole kostjal pärast töölepingu lõppemist hagejale töötasu maksmise kohustust. Seega tuleb rahuldamata jätta ka hageja nõuded pärast detsembrikuud 2018, täpsemalt pärast 19.12.2018, talle igakuise tulemustasu arvestuse esitamiseks ning tulemustasu maksmiseks.

15.M. kahju tekitamise alusena on hageja välja toonud kostja poolt teadvalt valede andmete esitamise hageja suhtes, mida hageja käsitleb isiklike õiguste rikkumisena, sest see välistas 7(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 hagejal töö leidmise võimaluse. Lepinguvälise kahju hüvitamiseks peab olema tuvastatud õigusvastane tegu ning põhjuslik seos õigusvastase teo ja tagajärje vahel ning kahju olemasolu. Käesoleval juhul ei esine ühtegi nendest. Kostja ei nõustu, et ta on edastanud kolmandatele isikutele ebaõiget informatsiooni, avaldanud keelatult tema isikuandmeid, tekitades hagejale nii kahju, teda laimanud ja ähvardanud. Sellised hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Ka on tõendamata kahju tekkimine. Kahjuhüvitise nõude eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole leidnud tööd kostjast tuleneval põhjusel. Kostja on tegutsenud lepingulisel ja õiguslikul alusel. Töölepingu punkti 7.3 kohaselt on tööandjal õigus töötaja poolt töölepingu punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud kohustuste (ärisaladuse hoidmine ja konkurentsikeeld töölepingu kehtivuse ajal) rikkumise korral informeerida sellest Finantsinspektsiooni, kindlustusseltse ja Andmekaitse Inspektsiooni. Kostja poolt edastatud teave hagejaga töölepingu lõppemise kohta ei ole vale ning on kindlustusandjatele vajalik informatsioon, kuivõrd sel juhul suletakse töötaja õigused kindlustusandjate kindlustusprogrammides. Ebaõige on väide, et kostja on avaldanud hageja isikuandmeid. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas ja kellele on kostja tema isikuandmeid avaldanud. Töötaja töösuhte lõppemise kohta kindlustusandjatele ja kindlustusvahendajatele andmete esitamine on kostja kui tööandja õigustatud huvi, mille eesmärgiks on vältida olukorda, mille puhul võtavad kindlustusandja töötajad hagejaga kui kostja esindajaga või pärast töösuhte lõppemist kindlustuslepingute vormistamiseks ühendust. Kostja on esitanud töövaidluses materjale (e-kirjavahetust), milles nähtub, et hageja ongi suhelnud kindlustusandjatega pärast töösuhte lõppemist edasi kostja esindajana, kindlustusandjatele teatamata, et tal tegelikult kostja esindamiseks volitused puuduvad (nt e-kirjavahetus Seesami töötaja T. K. ). Sel viisil ongi hageja klientidele kindlustuslepinguid pärast kostjaga töösuhte lõppemist edasi pakkunud. Sellega on kostja tööandjana kindlustusandjaid informeerides püüdnud ära hoida hageja ebaseaduslikku tegevust, mis sellest olenemata on aset leidnud.

M. KÄIK 16. Asja sisulise arutamise käigus 4. detsembri 2020 ja 22. jaanuari 2021 kohtuistungitel jäi hageja senises menetluses esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada.

Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kohus kuulas istungitel tunnistajatena üle M. . K. , T. J. - K. , T. T. , C.U Ja. , T. M. . , A. R. ning vande all hageja C.U.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 17. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle:

-hageja töötas kostja juures tähtajatu töölepingu nr 24/08 alusel alates 17. oktoobrist 2008 kindlustusmaaklerina (I kd, tlk 139-141);

-tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 19.12.2018 TLS § 88 lg 1 p 3, 5, 7 alusel (I kd, tlk 149-152) 18. Pooled vaidlevad selle üle, kas esinesid TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 kohased alused töölepingu lõpetamiseks, ning juhul kui töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine, siis milline peaks olema tööandja poolt töötajale makstava hüvitise suurus. Samuti vaidlevad pooled, selle üle, kas hagejal on lisatasuna saamata tulemustasu, kas hagejal on tekkinud kostja õigusvastase käitumise tõttu hüvitamisele kuuluv varaline ja mittevaraline kahju.

19.Eeltoodut arvestades käsitleb kohus alljärgnevalt esmalt küsimust vaidlustatud töölepingu lõpetamise õiguspärasusest ja võimaliku kompensatsiooni suurusest töölepingu 8(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 erakorralise ülesütlemise tühisuse korral (I). Seejärel analüüsib kohus tulemustasu nõuet (II) ja lõpuks võtab kohus seisukoha menetluskulude jaotuse (III) osas.

I 20. TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist, eelkõige, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3), on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5) ja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (p 7). TLS § 88 lg 3 2. lause kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 15 lg 1 kohaselt töötaja peab täitma oma töökohustusi tööandja vastu lojaalselt. TLS § 16 lg 1 kohaselt töötaja peab täitma oma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Esmalt tuleb tuvastada, kas töötaja on toime pannud rikkumised, milles tööandja teda süüstab. Kostja käsitluse kohaselt seisnesid töölepingu lõpetamise tinginud lepingurikkumised hageja poolt kostja klientide ja nende kindlustuslepingute andmete kopeerimises ja hõivamises, millega hageja põhjustas olukorra, kus kolmandad isikud võisid saada juurdepääsu kostja kliendiandmetele; hageja viis tööruumidest välja ja keeldus kostja nõudmisel tagastamast kostja vara: arvutit Ordi ja kostja klientide kindlustuslepingute uuendamisnimekirju; hageja rikkus konkurentsipiirangut töölepingu kehtivuse ajal.

21.Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses märgitud asjaoludel on etteheited hageja ülalnimetatud töökohustuste rikkumise kohta põhjendamatud. Kõnealuses avalduses on süüteo kirjeldusena märgitud, et a) hageja on tellinud Advokaadibüroolt LM. uue kindlustusmaaklerettevõtte Adele K. OÜ (reg.kood 14622416) loomise maaklertegevuse jätkamiseks tööandja kliendiandmete baasil. Kuigi äriregistri andmete kohaselt on eelnimetatud ettevõtte omanikuks Advokaadibüroo LM. OÜ ja juhatuse liikmeteks T. M. . ja E. P. , puudub tööandjal kahtlus, et ettevõtte tegelikuks kasusaajaks on hageja. Hageja on ka alates 2018. aasta kevadest püüdnud kallutada teisi tööandja töötajaid tööandja juurest lahkuma ja siirduma hageja asutatavasse uude kindlustusmaaklerettevõttesse.

Samuti on hageja lubanud töötajatele tuua uude ettevõttesse üle tööandja klientide andmed. 2018. aasta novembris - detsembris alustas hageja tööandja kliendiandmete vargusega, paludes arvutispetsialistil siseneda tööandja töötajate arvutisse nende tahte vastaselt ja varastada tööandjalt ära tööandja klientide andmed väga suures ulatuses.

Andmete varguse eesmärgiks oli nende kasutamine Adele K. OÜ klientide andmebaasi loomiseks ja tööandja klientide kindlustuslepingute pikendamiseks Adele K. OÜ vahendusel, teenides selle eest vahendustasu. Hageja on tänaseks juba kasutanud tööandja klientide andmeid Adele K. OÜ andmebaasi loomiseks; b) samuti on hagejat süüdistatud selles, et hageja on viinud tööandja ruumidest välja tööandja dokumente ja vara ning keeldunud nende tagastamisest, mille kohta on esitatud hagejale hoiatus. Dokumendid ja vara on seni tagastamata.

22.Asjas puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud tööleping. Töölepingu p 7.1 kohaselt kohustub töötaja hoidma saladuses tööandja ja teiste tööandjaga samasse gruppi kuuluvate ettevõtjate äri- ja kliendisaladust, lepingupartnereid ja kliente puudutava info (sh. nii delikaatsed kui ka mittedelikaatsed andmed), /…/, millega on töötaja olnud otseses või kaudses puutumuses seoses tööülesannete täitmisega või väljaspool tööülesannete täitmist. Töötaja kohustub vältima sellise teabe sattumist kolmandate isikute kätte, selle avalikustamist või avaldamist ükskõik millises vormis, kujul või meetodil nii 9(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 lepingu kehtivuse ajal kui ka tähtajatult pärast lepingu lõppemist. Punkti 7.2 kohaselt on kolmas isik iga isik, kes ei ole töölepingu pooleks. Töölepingu p 8.1 kohaselt kohustub töötaja mitte omama teisi töösuhteid (töö- või mistahes muu võlaõigusliku lepingu alusel või eraettevõtluse vormis) ilma tööandja sellekohase nõusolekuta. P 8.2 kohaselt töötaja kohustub mitte lubama kasutada kolmandatel isikutel tööandja arvuteid ja muud tark – ning riistvara. P 8.3 kohaselt töötaja kohustub kirjalikult informeerima tööandjat töötaja olulisest osalusest piiratud vastutusega äriühingus, olulise osaluse omandamisest ja võõrandamisest, piiramatu vastutusega äriühingu liikmeks olemisest, liikmeks saamisest ja liikme staatuse lõppemisest, äriühingu valitavasse juhtorganisse kuulumisest, sinna valimisest ja tagasi kutsumisest. Oluliseks osaluseks käesoleva lepingu mõistes loetakse sellist kapitaliosa, mis moodustab äriühingu aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osadega määratud häältearvust vähemalt 10% või mis annab kapitaliosa omanikule võimaluse kas lepingu alusel või muul viisil oluliselt äriühingu juhtimist mõjutada.

23.Kohus ei nõustu kostja seisukohtadega selles, et tuvastatud on hageja poolt ärisaladuse hoidmise kohustuse ja konkurentsikeelu rikkumine järgmistel põhjendustel. Esmalt tuleb hinnata, mis on kostja ärisaladuseks. Pooled ei ole ühel meelel selles, kuidas sisustada töölepingu p 7.1 ja kas hageja on lepingulist kohustust rikkunud. Ärisaladuse õigustamatu avaldamise ja kasutamise kindlakstegemiseks on vajalik võimalikult täpselt avada kohustuse sisu. Terminiga „ärisaladus“ tähistatud mõiste sisustamisel saab tugineda Konks§ 63 lg-le 1 ja TRIPS-lepingu sätetele. TRIPS-lepingu art 39 lg 2 alapunktidest tulenevalt on ettevõtja klientide kohta käiva teabe konfidentsiaalseks pidamise üheks eelduseks, et see ei ole kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav vastava valdkonna ettevõtjatele, mille tõttu sel teabel on kaubanduslik väärtus. (Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2017 kohtuotsus 2-16-4694). Konkurentsiseaduse (kehtivas redaktsioonis) § 63 lg 2 II-IV lause kohaselt ettevõtja määrab kindlaks ja märgib ära teabe, mida ta põhjendatult loeb oma ärisaladuseks. Konkurentsiameti nõudmisel peab ettevõtja ärisaladuseks peetava teabe ära märkima ja põhjendama teabe määramist ärisaladuseks. M. teavet ei loeta ärisaladuseks, välja arvatud teave, mis õigusaktide kohaselt avaldamisele ei kuulu. Kostja on viidanud hageja poolt kliendiandmete vargusele seoses uude loodavasse kindlustusmaakleri ettevõttesse kliendibaasi üleviimise vajadusega. Hageja kohustuseks oli potentsiaalsete klientide ja vihjekanalite pidev otsimine ning kindlustuslepingute vahendamine ning selle eest maksti hagejale töötasu. Kliendibaas kuulus kostjale. Kostja selgitustest tulenevalt tuleb pidada kliendiandmeid ja klientide kindlustuslepingute pikendamise andmeid kostja tegevusega seotud spetsiifiliseks teabeks ning kostja ärisaladuseks. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja kopeeris tööandjale kuuluvast töötaja arvutist kliendiandmeid enda isiklikku arvutisse, lisaks agiteeris sama tegevust tegema ka kaastöötajaid. Kostja on seisukohal, et hagejal ei olnud õigust kostja klientide ja nende kindlustuslepingute andmeid enda ja kolmandate isikute seadmetesse kopeerida või seda tööd kolmandatelt isikutelt tellida. Hageja vande all antud ütlustest (II kd, tlk 184186p) nähtub, et töötamiseks kasutas hageja kindlustusprogrammi INSLY ning Outlooki.

Alates 2018. a-st tehti kliendile pakkumine INSLY kaudu ning kliendiga edasine suhtlus toimus Outlooki vahendusel. K. väljastati klientidele otse Insly programmist ja hageja arvutis selliseid andmeid ei olnud. Insly programmist andmeid kopeerida ei saa. Hageja ei eita, et A. R. kopeeris 2018. a novembris hageja korraldusel hageja isiklikust arvutist, mida viimane kasutas tööalaselt, uude ostetud sülearvutisse Lenovo - Outlooki, failikaustad, kus olid kindlustustingimused, mõned poliisid, pakkumised ja muu info, mis ei olnud kostja ärisaladus. Hageja oli seda ka varem teinud, tööandja oli vastavat tegevust aktsepteerinud ning sellest polnud kunagi probleeme tõusetunud.

Esmalt kontrollib kohus teabe konfidentsiaalseks pidamise eelduse olemasolu, st kas see info ei ole kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav vastava valdkonna ettevõtjatele, mille tõttu sel teabel on kaubanduslik väärtus. Hageja on selgitanud, et potentsiaalsete klientide kohta saab infot LKF-st, mis on avalik andmebaas, Äriregistrist, kus on olemas 10(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 isikute nimed, telefoninumbrid ja meiliaadressid ning Ehitisregistrist. Seega on potentsiaalsete klientide/kui ka olemasolevate klientide andmed kättesaadavad erinevatest avalikest andmebaasidest. Andmebaasidest leitud info alusel isikutele (sh klientidele) helistamine ja pakkumise tegemine oligi hageja tööülesandeks. Kuigi hageja on avaldanud, et kostja juurde tööle asumise eelduseks oli maakleril kliendibaasi olemasolu (millisele asjaolule ei ole kostja vastu vaielnud), mille andmeid kasutati tööandjale kasumi teenimiseks ning pooltevahelise kokkuleppe alusel oli hageja kohustatud oma kliendid töölt lahkudes kaasa võtma ja nende lepinguid edasi teenindama, ei ole selline käsitlus põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga selles, et töölepingust ei nähtu kokkulepet, mille kohaselt hageja võib kostja kliendid üle võtta. Kohus viitab, et hageja oli OÜ A. K. töötaja, kes tegutses tööandja nimel. Klient sõlmib maaklerilepingu kindlustuslepingu vahendamiseks kostjaga (keda esindas hageja), mistõttu on lepingupoolteks klient ja kostja, mitte klient ja hageja. Seega ei saanud hagejal tekkida õigussuhet oma kliendiga.

Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal õigus käsitleda kliendiandmebaasi enda omandina, vaid see kuulub kostjale. Samas ei ole vaidlust selles, et hageja on isikuks, kes on kindlustusmaaklerina töötanud aastakümneid, millest tulenevalt on ta aja jooksul omandatud professionaalseid teadmisi ja oskusi ning klientide andmeid meelde jätnud.

Klientide andmete (nimed, tel.nr, vajadused) meeldejätmine igapäevase töö käigus ei nõua erilist pingutust ning seda ei saa hagejale ette heita. Kohus on seisukohal, et info klientide kohta on tüüpiliselt kaitstav ärisaladusega, kui ta vastab salastatuse ja kaubandusliku väärtuse standarditele. Selliseid asjaolusid ei ole kostja aga esile toonud. Seega ei ole tuvastatud, et kostja klientide andmed (kliendiandmebaas) oleksid ärisaladuseks, mille avalikustamine võiks kostja huve kahjustada ning neid andmeid ei saa pidada kostja ettevõtlusega seotud spetsiifiliseks teabeks.

Samas, arvestades kindlustusmaaklerettevõtte töö eripäraga, on kohus seisukohal, et ärisaladusega hõlmatud teabeks on klientide kliendilepingute pikendamise ja uuendamise info. Uuendamisnimekiri sisaldab kindlustuslepingute ja nende lõpptähtaegade andmeid, mis on vajalikud lepingute uuendamiseks ning kui sellised andmed satuvad konkurentide kätte, saavad viimased teha ise klientidele lepingute uuendamispakkumisi ja kostja jääb nendest klientidest ning nende kindlustuslepingutelt makstavast vahendustasust ilma.

24.Järgmisena kontrollib kohus hageja väidetavat ärisaladuse õigustamatut avaldamist ja kasutamist. Vaatamata eeltoodud hageja käsitlusele (kliendibaasi omamise kohta), ei tuvastanud kohus hageja poolt kostja klientide andmete ja kliendilepingute andmete õigustamatut avaldamist ja kasutamist, sest kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud kellele ja millistel asjaoludel hageja väidetavat ärisaladust avaldas ning milles ärisaladuse avaldamine täpsemalt seisnes. Novembris ja detsembris 2018 tuvastas kostja IT-alaselt mitmeid intsidente seoses kostja ja teiste töötajate valduses olevate seadmetega, mis sisaldasid kostja kliendiandmebaasi, samuti arvutiprogrammide ning kostja e-posti kontodega, millised asjaolud viitasid sellele, et hageja soovib kostja valdusest välja viia kostja osalise kliendiandmebaasi, kutsudes selles tegevuses osalema ka teisi kostja töötajaid ning tellides vastava töö arvutispetsialistilt. Kuna kohus asus seisukohal, et kliendiandmebaas ei ole kostja ärisaladuseks, ei saa hageja poolseks rikkumiseks pidada kliendiandmete, mis sisaldusid meiliprogrammis, ühest arvutist teise kopeerimist. Küll aga saaks hageja poolseks rikkumiseks pidada kindlustuslepingutega seotud andmete tõstmist tööandja arvutist isiklikku arvutisse. Hageja ei eita, et ta on tellinud arvutispetsialistilt andmete ümbertõstmise ühest arvutist teise, olles seda ka varasemalt teinud. Hageja väitel oli tegemist tema isiklikus arvutis olevate failide ümbertõstmisega. Hageja selgitab, et programmist INSLY pole võimalik klientide ega kliendilepingutega seotud andmeid kopeerida. Seega ei ole ta kopeerinud kostjale kuuluvaid andmeid, mida võiks pidada ärisaladuseks, mistõttu ei tunnista ta kostja ärisaladuse avaldamist ega ka kasutamist.

Lisaks on hageja selgitanud, et kuna kindlustusvahendus toimus programmis Insly, siis ei vajanud hageja töötegemiseks muid andmeid kui klientide kindlustuslepingute 11(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 pikendamis- ja uuendamisnimekirju. Vastavad nimekirjad edastas tööandja töötajale viimati 17.12.2018, so päev enne töösuhte lõpetamist.

Kohus võtab seisukoha, kas hagejal oli õigus kopeerida tööalaseid faile/infot tööandjale kuuluvast arvutist enda isiklikku arvutisse, kas selle käigus kopeeris hageja ärisaladusega kaitstud andmeid ning kas seda saab pidada ärisaladuse avaldamiseks ja kasutamiseks.

Hageja selgituste kohaselt ei ole tööandja talle kunagi töö tegemiseks arvutit andnud, vaid ta on kõik arvutid endale ise ostnud, seega täitis hageja oma tööülesandeid isiklikku arvutit kasutades. Kostja esitas kohtule 13.06.2013 arve nr 213064, et kostja on hageja kasutusse andnud arvuti Ordi Symphony modif i5-3570 Geforce GT640/8GB (I kd, tlk 183) ja arvuti eest tasumise maksekorralduse nr 10940 (I kd, tlk 184). Kostja selgituste kohaselt teenindas hageja selle arvutiga kostja kliente ning hoidis selles tööalast informatsiooni, mh kostja klientide kindlustuslepingute andmeid. Kostja nõudis selle arvuti tagastamist hagejalt, kuid hageja ei ole seda tänaseni teinud (I kd, tlk 167p). Kostja on seisukohal, et hageja kasutusse Ordi Symphony andmine on tõendatud inventeerimise aktiga, mis on koostatud 14.12.2018. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja kasutusse töö tegemiseks arvuti andmine on tõendatud ka töölepinguga, kus on kokku lepitud, et hagejale antakse kasutada arvuti. Hageja on selgitanud (II kd, tlk 185), et arved tasumiseks esitati tööandjale ainult nende arvutite eest, mida telliti assistentidele, oma arvutite (laptoppide) eest tasus ta ise. Tartu büroos oli kaks lauaarvutit Ordi Symphony, kuid nendega töötasid kontoris kaks assistenti. Tunnistaja A. R. on 4. detsembri 2020 kohtuistungil kinnitanud hageja poolt antud seletusi oma ütlustega, mille kohaselt on Ordi Symphony lauaarvuti ning neid oli Tartu kontorisse tellitud kaks tükki. Lauaarvutid seisid ühes ruumis laua peal, kuid kes neid kasutas, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja ütluste kohaselt C.U lauaarvutit ei kasutanud, kuna kasutas laptoppi. Tunnistaja müüs C.U-le ühe sülearvuti, mille ta ostis ise välja ja mida ta kasutas ettevõtte töös. See võis olla 2012-2014, pigem 2012-2013. Kuna tunnistaja tõstis C.U tööasjad uude arvutisse, siis ta eeldas, et ta kasutab seda tööks. Need asjad, mis ta ümber tõstis olid failid ja kirjakast (Outlook) (II kd, tlk 106p). Kostja on esitanud ka M. . H. 21.02.2018 e-kirja, millest nähtub, et hageja kasutuses oli dokitud ORDI laptop, tegemist on arvutiga Ordi Enduro (I kd, tlk 185).

Kostja tõendab oma väiteid 07.04.2014 arvega nr 214035 Ordi Enduro i464QH modif sn 358884 (I kd, tlk 187) ostmise kohta. Arvuti oli antud hageja tööalasesse kasutusse ning on kostjale seni tagastamata. Hageja on selgitanud, et Ordi Enduro, mille kostja ostis 07.04.2014, oli antud C.U Ja. kasutusse, mitte hagejale. Tunnistaja C.U Ja. on andnud ütluseid (II kd, tlk 108p-110p) selle kohta, et hagejal oli töötegemiseks sülearvuti, mitte lauarvuti. Lauaarvutid olid ostetud assistentidele. Samuti kinnitab tunnistaja, et Ordi Enduro arvuti kastist tegi tema pilti (II kd, tlk 183 foto arvutikastist), see on arvuti, mille kostja M. . Ja. ostis ning mille ära võttis ja politseisse viis koos tunnistaja isiklike asjadega. Tunnistaja selgitab, et 2018 veebruaris küsiti töötajate käest, kes millise töövahendiga tööd teeb ja töötajad avaldasidki, milliste konkreetsete arvutitega tööd tehakse. Hageja sõnul ei kinnita kostja esitatud tõend seda, et töövahendid millega tööd tehti, oleksid olnud tööandja omad ja antud hageja kasutusse tööülesannete täitmiseks.

Hageja on kogu menetluse vältel eitanud, et hageja valduses oleks olnud kostja varana näidatud arvutid Ordi Symphony modif i5-3570 Geforce GT640/8GB ja Ordi Enduro.

Hageja on viidanud, et tema kasutuses oli küll Ordi arvuti, kuid OÜ-lt Simelan ostetud arvuti Ordi (mis oli ostetud hageja enda rahaliste vahendite arvelt) muutus juba 2018 suve lõpuks kasutuskõlbmatuks ning 28.11.2018 ostis hageja Simelan OÜ-lt töö tegemiseks uue arvuti Lenovo.

Kohus on seisukohal, et kostja tõenditest ei nähtu, millal milliseid arvuteid tööandja on ostnud ning millised arvutid on konkreetselt hagejale tööülesannete täitmiseks üle antud.

Seega ei ole kohtul tõsikindlaid andmeid, et hageja kasutas tööülesannete täitmiseks kostja poolt antud arvutit ning, et hageja oleks kopeerinud tööandja arvutist andmeid oma isiklikku arvutisse. Vastupidiselt on tunnistajate ütlustega tõendatud, et paljud maaklerid 12(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 kasutasid töötegemiseks isiklikke arvuteid, mitte kostja poolt antud ning see oli tavapärane praktika. Kuna kohus ei tuvastanud tööandja arvuti kasutamist hageja poolt, ei saa hagejapoolseks töökohustuse rikkumiseks pidada tööandja nõusolekuta andmete ümbertõstmist hagejale kuuluvast arvutist teise arvutisse.

Kostja on väitnud, et hageja võimaldas kolmandatele isikutele juurdepääsu kostja varale ja ärisaladusele. Hageja sellega ei nõustu ning selgitab, et A. R. osutas OÜ Simelan kaudu alates 2008-2018 tellimuspõhiselt IT-teenust kostjale (I kd, tlk 132, 184). Kuigi kostja on viidanud, et OÜ Simelan ja OÜ A. K. vahel ei ole teenuse osutamise lepingut sõlmitud, ei tähenda viidatud asjaolu, et tellimuspõhiselt teenuse osutamist ei toimunud. Vastupidiselt nähtub kohtule asja materjalidest, et OÜ A. K. on tasunud arvete alusel teenuste eest OÜle Simelan ning C.U ja A. R. vahelisest suhtlusest nähtub samuti, et A. R. on oma ettevõtte kaudu osutanud tarkvaralist teenust kostjale paljude aastate vältel (I kd, tlk 123124). Samuti ei tuvastanud kohus A. R. poolt kostjale kuuluvate andmete avaldamist ega ka andmete enda otstarbeks kasutamist. A. R. on selgitanud, et hageja soovis paaril korral ühest arvutist teise andmete tõstmist. Kuna temale teadaolevalt kasutas C.U arvuteid oma tööks, siis ta ei näinud selles mingisugust probleemi. Ta kinnitab, et andmete tõstmise käigus tema ise ülekantavate andmetega tutvuda ei saa, ega pole neid ka kolmandatele isikutele edastanud. Vastav asjaolu pole menetluse käigus ka tuvastamist leidnud.

Lisaks on hagejale ette heidetud, et ta edastas ärisaladusega kaitstud andmeid kolmandatele isikutele, st saatis kindlustuslepingute uuendusnimekirjad meili teel oma abikaasa Tõnu C.U meilile. Hageja on selgitanud, et tema arvuti ei olnud ühenduses printeriga, mistõttu edastas ta nimekirjad abikaasale, kelle arvuti oli printeriga seotud, väljaprintimiseks. Hageja kinnitab, et lepingute uuendusnimekirja edastas talle tööandja töösuhte kestel ning see oli tavapärane praktika, et assistendid saatsid maakleritele vastavasisulised nimekirjad, et maaklerid saaksid klientide poole pöörduda. Need nimekirjad muutuvad tähtsusetuks, kui kliendilepingute pikendamise tähtajad on möödunud. Kui nimekirjas olevad tööd on tehtud, siis vastav nimekiri hävitatakse, käesoleval juhul tegi seda ka hageja.

Kostja on hagejat süüstanud ka selles, et hageja tellis advokaadibüroolt kindlustusmaaklerettevõtte Adele K. OÜ loomise maaklertegevuse jätkamiseks, kuhu soovis viia ka kostja kliendid, et nende teenindamist seal jätkata. Hageja kinnitusel ei ole ta kunagi soovinud kostjaga töölepingut lõpetada ega uut ettevõtet asutada. Ta möönab, et 2018 alguses tekkis olukord, kus oli oht, et kostja ei saa majanduslikult hakkama ning lõpetab oma tegevuse. K. olid sellest teadlikult ning uurisid võimalusi kus tööandja tegevuse lõppemise korral, töötamist jätkata. Kohtule nähtub Adele K. OÜ (reg.kood 14622416) registri väljavõttest, et vastav äriühing asutati 07.12.2018, juhatuse liikmeteks on E. P. ja T. M. . , osanikuks Advokaadibüroo LM. OÜ. 4. detsembril 2020 kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud T. M. . selgitas, et ettevõtte loomise soov tuli temalt, kuid see ettevõte ei hakanud kunagi tegutsema, sest ükski kindlustusselts ei olnud nõus nendega lepingut sõlmima. Ettevõtte loomise eesmärk oli kasumi teenimine kindlustuse alal. Tunnistaja kinnitab, et C.U-l ei ole ettevõtte asutamisega mingit seost, C.U ei olnud juhatuse liige, samuti ei soovinud T. M. C.U-d ettevõtte asutamise ajal tööle võtta ja, et C.U ei ole talle edastanud infot lepingute ega ettevõtte tegevusega seotud asjaolude kohta (II kd, tlk 107p-108). Asja materjalidest ei nähtu ühtegi viidet hageja seotusele asutatud firmaga. Küll on kostja viidanud, et üheks tõendiks on hageja poolt domeeni adelekm.ee loomine. Hageja on vande all selgitanud, et ta lõi selle domeeni seetõttu, et kostja ei saaks enam tema isiklikke meile lugeda. Tegi oma teadmatusest mitu meiliaadressi, sh T. T. ja C.U Ja. jaoks. C.U Ja. kinnitas kohtuistungil, et tema ei teadnud aadressist adelekm.ee midagi, nägi seda esimest korda siis, kui T. V. lükkas tema ette paberi, mis oli välja prinditud C.U meiliboksist (II kd, tlk 109p). Tunnistaja T. T. ütluste (II kd, tlk 105) kohaselt saatis hageja talle 2018 uue meiliaadressi ja paroolid.

13(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 Esimese reaktsiooniga ta ei saanud aru, mis see on. Tunnistaja selgitab, et ta ei kavatsenud uut meiliaadressi kasutada, kuna see ei olnud tema jaoks aktuaalne teema.

Tunnistaja T. M. . kinnitas kohtuistungil, et tema ei tea e-posti aadressist …. midagi. T.

M. ütluseid kinnitab Adele K. OÜ registri väljavõte, millest nähtub, et sidevahendite all on kajastatud elektronposti aadress: Seega ei ole tõendatud, et hageja oleks domeeni adelekm.ee loonud uue asutatava ettevõtte, st Adele K. OÜ jaoks. Samuti ei ole tõendatud asjaolu, et hageja oleks otseselt teisi töötajaid survestanud kostja ettevõttest lahkuma, kuna tunnistajad T. T. ja M. . Ja. seda ei kinnita. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad selgitasid, et 2018 oli kostja majanduslik olukord halb ning levisid jutud firma pankrotistumisest. See sundis kõiki töötajaid mõtlema edasistele väljavaadetele. Kohtu arvates ei saaks hagejale ka ette heita seda, kui ta oleks ise soovinud töölt lahkuda või teistele vastavasisulisi soovitusi jaganud, sest see oleks vaba ettevõtluse takistamine.

Asjaolu, et osad kliendid lahkusid OÜ-st A. K. , ei anna alust arvata, et sellise tegevuse taga oleks hageja, sest kliendil on endal õigus valida, millise kindlustusmaakleri vahendusel ta oma kindlustuslepingud sõlmib.

Samuti on tunnistajate T. T. ja M. . Ja. ütlustega ümber lükatud kostja väited, mille kohaselt hageja kasutas ära kaastöötajaid ja nende teadmata lasi kopeerida nende arvutitest andmeid endale. T. T. ja M. . Ja. on kinnitanud, et arvutiga seotud teemadel suhtlesid nad isiklikult A. R. , kes abistas neid nii andmete kopeerimisel, uue arvuti seadistamisel kui ka kõvaketta rikete korral. Kohus ei näe vastavas tegevuses ühtegi etteheidetavat tegu hageja suhtes.

Kostja on töölepingu ülesütlemise avalduses hagejale ette heitnud, et hageja on kopeerinud enda valduses olevaid kliendilepingutega seotud andmeid, täpsustamata, millistest konkreetsetest andmetest jutt käib. Kuigi kohus ei tuvastanud hageja poolt tööandja arvutist info kopeerimist, peab kohus vajalikuks viidata, et tööandja ärisaladusega kaitstud andmeid ei tohi töötaja tööandja nõusolekuta ühest arvutist teise kopeerida. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis tõendaksid hageja poolt kostja ärisaladusega kaitstud andmete (kliendilepingute uuendamisnimekirjad ja muud kliendilepingutega seotud andmete) kasutamist või enda valdusesse jätmist. Kostja on 12.06.2020 seisukohas (I kd, tlk 171-182) viidanud, et hageja ei ole tagastanud kostjale klienditoimikuid, mille ta oli kohustatud kindlustusvahenduse korra p 14.3 alusel (I kd, tlk 220p) iga kliendi kohta looma, säilitama ja õigustatud isiku nõudel tagastama. Hageja pidi looma ja säilitama klienditoimikud elektrooniliselt arvutis. Kohus peab vajalikuks selgitada, et klienditoimikute tagastamist ei ole kostja hagejalt nõudnud, ega ka hageja vastavale rikkumisele töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses viidanud. Tunnistajad on kohtuistungil selgitanud, et programmi Insly kasutuselevõtmisega kadus ära vajadus ka erinevate klienditoimikute tegemiseks, mida varasemalt nõudis Finantsinspektsioon.

Kohus ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena tuvastatud hageja poolt klienditoimikute kopeerimist enda isiklikku arvutisse.

Kuna viited kolmandatele isikutele andmete avaldamise kohta puuduvad, samuti puuduvad andmed selle kohta, et andmeid oleks edastatud uude loodud ettevõttesse, asub kohus seisukohal, et tuvastamata on hageja poolt kostja ärisaladusega kaetud andmete kopeerimine C.U isiklikku arvutisse ning andmete avaldamine kolmandatele isikutele ja andmete kasutamine. Eeltoodut arvesse võttes ei ole tuvastatud hageja poolt ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine ega ka konkurentsikeelu rikkumine.

25.Kohus on seisukohal, et tuvastamist pole leidnud ka hageja poolt tööandja ruumidest tööandja dokumentide ja vara väljaviimine ning nende tagastamisest keeldumine. Kostja on oma väidete, mille kohaselt viis C.U kodukontorisse tööle asudes töökohast ära kõik kliendilepingutega seotud andmed (eelnevate perioodide tellimused, avaldused, poliisid, lepingute uuendusnimekirjad jne), tõendamiseks esitanud M. . K. poolt tehtud foto (I kd, tlk 93) hageja töökohast pärast seda kui töötüli tõttu saadeti kõik töötajad kodukontorisse.

14(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 M. . K. on kohtuistungil (II kd, tlk 102p) tunnistajana selgitanud, et C.U laual võisid olla poliiside koopiad, kindlustustellimused, lõppevate lepingute nimekirjad, laptop. Kohus on seisukohal, et tunnistaja M. . K. ütlused ega esitatud foto ei tõenda, milliseid kliendilepingutega seotud andmeid töötaja kasutas töötegemisel, millised andmekandjad ta on ära viinud ning milliseid andmeid/andmekandjaid ei ole hageja kostjale tagastanud.

Tunnistajate T. T. , M. . Ja. ja T. J. - K. ütlustest nähtub, et kindlustusmaakleri tööks olid vajalikud lisaks programmis Insly olevatele andmetele kliendilepingute uuendamisnimekirjad, mis prinditi välja assistentide poolt ning saadeti maakleritele. M. lisaandmeid maaklerid oma tööks ei vajanud. Samas on tunnistajate ütlustega ja hageja vande all antud seletustega tõendatud, et kindlustuslepingute uuendusnimekirjad olid vajalikud hetkeni, kui lepingute uuendamine oli tehtud. Pärast seda muutusid vastavad nimekirjad kasutuks ning need hävitati. Seega ei ole tuvastamist leidnud hageja poolt kostja vara tagastamata jätmine, kuna kostja pole kohtu ette toonud tõendeid, millest nähtuks milline vara ja millal on hageja kasutusse antud.

26.Kokkuvõttes ei loe kohus tõendatuks, et tööandjal oleks esinenud seadusest tulenev alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tulenevalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta töölepingu ülesütlemine tühine. Kohus rahuldab hagi ja tuvastab, et poolte vahel 17.10.2008 sõlmitud töölepingu 19.12.2018 erakorraline ülesütlemine on tühine.

27.Kuna kohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemine on tühine, tuleb TLS § 107 lg 1 järgi lugeda, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Töötaja on taotlenud lepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel, kohus rahuldab töötaja taotluse. Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu hageja poolt avaldatud ajal, so 19.12.2018. Kostjal tuleb teha vastav kanne töötajate registrisse.

28.Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, kuulub TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistmisele hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

28.1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 5 järgi töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu 3 kuu keskmise palga ulatuses ning TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel 3 kuu keskmine töötasu või alternatiivselt TLS § 109 lg 1 alusel mõista A. K.

OÜ-lt hageja kasuks välja hüvitis hageja nelja kuu keskmise töötasu suuruses summas.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et samaaegselt ei sa kohaldada TLS § 100 lg 5 ning § 109 lg 1, kuna ühe hüvitise väljamõistmine välistab teise hüvitise väljamõistmise. TLS § 100 lg 5 alusel peaks tööandja maksma hüvitist etteteatamata aja eest üksnes kehtivalt ülesöeldud töölepingu ülesütlemisel. Kuna käesoleval juhul on tegemist hüvitise väljamõistmisega TLS § 109 lg 1 alusel, siis jätab kohus hageja nõude TLS § 100 lg 5 ja § 107 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja on esitanud alternatiivse nõude TLS § 109 lg 1 alusel välja mõista kostjalt hüvitis summas 16 470 eurot ning mittevaralise kahju nõude summas 20 000 eurot ning varalise kahju nõude summas 80 000 eurot.

28.2. Riigikohus on 14.05.2014 otsuses nr 3-2-1-79-13 selgitanud, et TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitusnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse VÕS-i 7.peatüki sätteid. Üldkogu leidis, et töövaidlusorganil on võimalik selle hüvitise koosseisus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Lisaks saab välja mõista hüvitise pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Kohaldatavateks säteteks on mh VÕS § 127 lg 5 ja 6, § 128 lg 4, § 134 lg 1, § 139 ja § 140.

28.3. Hageja nõue saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks summas 80 000 eurot rahuldamisele ei kuulu. Hageja on selgitanud, et kostja poolt valeandmete levitamise 15(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 tõttu ei ole teda kuhugi tööle võetud, mistõttu on tal saamata 1,6 a töötasu. Hagejal puudub võimalus teha füüsilist tööd ning tema vanus ja negatiivne taust ei võimalda tal leida kontoritööd. Kohus on seisukohal, et TLS § 109 lg 1 ettenähtud hüvitis sisaldab ka hüvitist saamata jäänud töötasu eest, sest iga töötaja, kellega ebaseaduslikult tööleping lõpetatakse, jääb ilma regulaarsest sissetulekust ning väljamõistetav hüvitis peab seda olukorda kompenseerima. Hagejal ei saa olla õigustatud ootust, et pärast töölepingu lõpetamist saab ta sissetulekut kuni uue töökoha leidmiseni. Lisaks ei ole tõendatud, et hagejat ei võetud tööle kostja tegevuse tõttu. Seega jääb hageja nõue varalise kahju väljamõistmiseks rahuldamata.

28.4. Riigikohus selgitas 21.11.2018 otsuses nr 2-16-708/54, et TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada ka tekkinud mittevaraline kahju. Kohustus mitte lõpetada töölepingut ebaseaduslikult on suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning tööandja pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Olukorras, kus tööandja lõpetab töötajaga töölepingu ebaseaduslikult, tuleb mittevaralise kahju eest maksta hüvitist. Hüvituse suurus sõltub töölepingu ebaseadusliku lõpetamise asjaoludest.

28.5. Kohus leiab, et antud juhul on alust kõrvale kalduda seaduses sätestatud eelduslikust hüvitisest 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus leiab, et mittevaralise kahju suuruse määramisel tuleb arvestada ka tööandja poolset töölepingu lõpetamise aluse valikut ning sellekohase info avaldamist töölepinguga mitteseotud osapooltele. Kostja ei ole vastu vaielnud kolmandatele isikutele hagejaga töösuhte lõpetamisest teadaandmist, kuid eitab oma tegevuse seadusevastasust. Kostja viitab, et tegutses õiguslikul alusel töölepingu p 7.3 kohaselt, millest tuleneb tööandja õigus töötaja poolt töölepingu p-des 7.1 ja 7. 2 sätestatud kohustute rikkumise korral informeerida sellest Finantsinspektsiooni, kindlustusseltse ja Andmekaitse Inspektsiooni. Selle info põhjal suleti töötaja õigused kindlustusandjate kindlustusprogrammides. Hageja on esitanud asja materjalide juurde A. K. OÜ teate töötaja töölepingu lõpetamisest (II kd, tl 45), millest nähtub, et tööleping lõpetati usalduse kaotuse tõttu seoses andmekaitse nõuete olulise ja ulatusliku rikkumisega. A. K. OÜ kaalub pöördumist avaldusega politsei poole. Sellest tulenevalt soovitame edaspidi suhtuda ettevaatlikult eelnimetatud töötaja edaspidistesse koostöösoovidesse mistahes ettevõtte või isiku esindajana. Kohus on seisukohal, et sellise sisuga teate saatmisel on tegemist ennatlikult kolmandatele isikutele edastatud infoga.

Kohus möönab, et kostjale ei saa ette heita teate edastamist, kuid kohtu arvates puudus vajadus avaldada infot hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise aluse kohta, samuti politsei poole pöördumisest. Kohus viitab, et teate edastamisel ei olnud kostja veel PPAle kuriteoteadet esitanud, kuid teate sisuga oli loodud foon, et hageja on toime pannud kuriteo. Seega on tuvastatud hagejale mittevaralise kahju tekitamine. Samuti arvestab kohus hüvitise suuruse kindlaksmääramisel hageja töötamise perioodi ning seda, et hageja ei ole pärast töölepingu erakorralist ülesütlemist oma professioonile vastavat tööd leidnud. Kuna kohus on tuvastanud käesoleva tsiviilasja raames erakorralise ülesütlemise tühisuse ja hagejale mittevaralise kahju tekitamise, on põhjendatud hüvitise suurendamine ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis kuue kuu suuruse töötasu ulatuses.

28.6. Hageja on 27.11.2020 haginõuet suurendanud, seoses keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009.a määrusega nr 91) §-s 2 ja §-s 3 sätestatuga. Kostja poolt esitatud õiendis (II kd, tlk 87) on tööandja arvutanud töötajale välja keskmise kalendripäevatasu, mitte aga korras ette nähtud tööpäevatasu.

Eeltoodust tulenevalt on hageja esitanud korra järgsed arvestused, millest tulenevalt on ühe tööpäevatasu määr 183 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja poolt keskmise töötasu arvestusele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 180x183, so 32 940 eurot.

16(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 II 29. Hageja nõue tulemustasu väljamõistmiseks summas 30 238,96 eurot rahuldamisele ei kuulu. Hageja väidete kohaselt on tal saamata tulemustasuna maksmisele kuuluv lisatasu ajavahemiku eest alates 2018 detsembrist kuni kliendilepingute eest tasu laekumiseni.

Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 2 oli tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 31 järgi kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele VÕS § 679-682.

Kostja maksis hagejale tulemustasu kindlustuslepingutelt, mis ei ole kostjaga sõlmitud leping ehk selle osapooleks ei ole kostja. VÕS § 422 lõige 1 sätestab, et kindlustusleping sõlmitakse kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel. K. kui tööandja ja kostja majandustehinguks on kindlustusmaakleri ja kliendi vahelise maaklerilepingu sõlmimine, mille alusel hakkab kindlustusmaakler vahendama kliendile kindlustuslepinguid. Nimetatud asjaolu kinnitavad kostja maaklerilepingu tingimused ja teabeleht. VÕS 658 lõige 1 sätestab, et maaklerileping on maakleri ja tema kliendi vahel sõlmitud leping. Töölepingu järgi sai hageja töötasu vahendatud kindlustuslepingutelt, mitte sõlmitud maaklerilepingutelt. K. ei ole TLS § 31 sätestatud kostja majandustehinguks ja sellega ei ole kostjal õigus kindlustuslepingutelt TLS § 31 alusel tasu saada. M. kostja klientidelt tasu ei saanud ja ei maksnud nende sõlmimise eest töölepingu kehtivuse ajal tasu ka hagejale.

Tööandjal on kohustus maksta töötajale majandustehingutelt tasu ainult juhul, kui ta nendelt tasu saab. Kostja tegutses kliendi huvides, kuid ei saanud temalt tasu. Hageja tööülesandeks ei olnud teha majandustehinguid, vaid leida kostjale kliente ja neid teenindada. Kui klient oli leitud ja maaklerleping sõlmitud, teenindas hageja kostja kliente nende kindlustuslepinguid hallates pikki aastaid ja neid iga-aastaselt pikendades. Iga-aastane pikendamine (uuendamine) ei ole uue majandustehingu tegemine, vaid uue dokumendikindlustuspoliisi vormistamine. Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tööleping, mitte agendileping ning tööandja maksis hagejale töötasu, mitte agenditasu, hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud ka kokkuleppeid hagejale töötasu maksmise kohta pärast töölepingu lõppemist, mistõttu ei ole kostjal pärast töölepingu lõppemist hagejale töötasu maksmise kohustust. VÕS 38. peatükis on reguleeritud agendileping on käsundi tüüpi teenuste osutamise leping. Agendilepingu lõppemisel kaotab agent võimaluse teenida tulu oma tavapärase klientuuriga sõlmitavate lepingute arvel, sest käsundiandja säilitab agendi tegevuse tulemusel loodud ärisuhted ja sellest tekkiva kasumi. Samas agendilepingu lõppemisel ei ole käsundiandja enam kohustatud agenditasu maksma. Eeltoodud põhimõtted kohalduvad ka käesolevas vaidluses. Seega, kuivõrd töötaja tegutses töösuhte kestel tööandja kui käsundiandja huvides ja pooled ei ole kokku leppinud tööandja kohustuses tasuda töösuhte lõppemise järgselt töötajale töötaja poolt sõlmitud kindlustuslepingutelt töötajale tasu, puudub tööandjal kohustus tasuda töötajale tulemustasu vastavalt töölepingu lisas 1 kokku lepitud tingimustele peale töösuhte lõppemist. Töösuhte kestel töötaja poolt teenitud tasu tuleb tööandjal töötajale maksta. Eeltoodut arvesse võttes jätab kohus rahuldamata hageja nõude tulemustasu väljamõistmiseks summas 30 238,96 eurot.

17(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 III 30. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsM. ) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsM. § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

31.Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsM. § 163 lg 1 kohaselt jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

32.TsM. § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

33.Hageja on palunud kostjalt välja mõista töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 16 470 eurot ning TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel 3 kuu keskmine töötasu summas 16 470 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista saamata jäänud tulemustasu (provisjon) summas 30 238,96 eurot ning kahju summas 100 000 eurot.

Eelnevast tulenevalt oli hageja nõue kokku 163 178,96 eurot. Kohus rahuldas hagi 32 940 euro ulatuses. Seega kuulub hagi rahuldamisele 20% ulatuses ning jääb rahuldamata 80% ulatuses. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskuludest 20% kostja kanda ja 80% hageja kanda Hageja menetluskulud 34. Hageja menetluskulude nimekirja (III kd tlk 1-2) kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 1200 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 9990 eurot. Õigusabitasudele lisandub 22.01.2021 toimunud istungil osalemise tasu (2 h ja 25 min. tunnihinnaga 120 eurot), kokku 290 eurot. Lisaks on hageja kandnud õigusabikulusid töövaidluskomisjonis summas 5108,83 eurot ning dokumentide trükkimiseks kasutatud paberi ostukulu summas 17,64 eurot.

35.Hageja ajakulu õigusabile kohtus on 85 tundi ja 40 minutit (maksumusega 9990+290= 10 280 eurot) ning töövaidluskomisjonis 56 tundi ja 13 minutit (maksumusega 5108,83 eurot).

36.Eelnevast tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 10280+5108,83+17,64+1200=16 606,47 eurot.

37.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 100 000 eurot tasuda riigilõivu 1200 eurot. Hageja on nõutud summas riigilõivu tasunud, seega kuulub hageja tasutud riigilõiv hüvitamisele.

38.Kohus leiab, et dokumentide trükkimiseks kasutatud paberi kulu on bürookulu ning ei ole õigusabikulu TsM. § 175 lg 1 mõistes, mistõttu vastaspool ei pea seda hüvitama. Ka Riigikohus on 25.11.2011 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11 p 14 asunud seisukohale, et bürookulu ei ole alust lugeda põhjendatud menetluskulude hulka. Kohtu hinnangul on kõikvõimalikud kantselei- või bürookulud juba arvestatud esindaja tunnihinna sisse ning puudub alus nende eraldi vastaspoolelt väljamõistmiseks. Seega jätab kohus selles osas taotluse rahuldamata ning üldkulud kogusummas 17,64 eurot välja mõistmata.

39.Töövaidluskomisjonis tekkinud menetluskulude kindlaksmääramine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi. Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest hüvitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras (TsM. § 144 p 4).

40.Kostja on hageja õigusabikuludele vastu vaielnud. Kostja on esitanud vastuväiteid hageja õigusabile kulunud ajale mitmete menetlusdokumentide juures. Kostja oma vastuväites 18(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 hageja menetluskuludele viidanud (p 2.3), et dokumentide korrastamine, kliendiga ekirjavahetuse pidamine ja kliendiga kohtumised ning kõned ei ole hüvitatavad menetluskulud. Samas on kostja ise oma menetluskulude nimekirjas märkinud kuludena järgmised asjad: istungiprotokolli tutvustamine kliendile, e-kirjas selgituse kirjutamine kliendile jne. Kohtu hinnangul on kliendiga suhtlus üks osa esindaja tööst, mis peaks olema hõlmatud õigusabile kulunud ajakuluga.

Kohus selgitab, et asja keerukust ja mahtu näitavad ilmekalt poolte menetluskulud ning asja lahendamiseks kulunud aeg. Antud asjas on hageja esitanud oma menetluskulude suuruseks 141,79 tundi ning kostja 131,50 tundi. Eelduslikult ongi hageja menetluskulud suuremad kui kostja omad, sest hagiavalduse koostamine on mahukam kui sellele vastamine. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kostja vastuväidetest tulenevalt hageja õigusabile kulunud aega väiksemas ulatuses mõistlikuks ja põhjendatuks pidada.

41.M. poole esindaja tunnihinnad, hagejal 120 eurot ja kostjal 129,60 eurot, on kohtupraktika kohaselt mõistlikud ja põhjendatud kulud.

42.TsM. § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole seda teinud. Seega ei saa kohus käibemaksu menetluskuludele arvestada.

43.Seega määrab kohus hageja põhjendatud ajakuluks õigusabile 141 tundi ja 53 minutit, maksumusega 15 388,83 eurot (10280+5108,83). Kokku on hageja menetluskulude suuruseks seega 16 588,83 eurot.

Kostja menetluskulud 44. Kostja menetluskulude nimekirja (III kd tlk 8-10) kohaselt on kostja ajakulud kokku 131,50 (62,75 + 57,5+11,25) töötunni eest, teenustasuga 129,60 eurot töötunni eest 17 042,40 eurot. Õigusabikulud on käibemaksuga, kuivõrd kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mida kostja käesolevaga ka kinnitab. Kostja palub määrata menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra alusel.

45.Kostja ajakulu õigusabile kohtus on 68 tundi ja 45 minutit (maksumusega 8910 eurot) ning töövaidluskomisjonis 62 tundi ja 45 minutit (maksumusega 8132,40 eurot). Seega on kostja õigusabikulud kokku 17 042,40 eurot.

46.Hageja on kostja menetluskulude suurusele vastu vaielnud ning leidnud, et hageja suurem menetluskulu on põhjendatud, kuivõrd hagejal oli menetluses kaks erinevat esindajat.

47.Kohus nõustub hagejaga, et kostja menetluskuludest ei ole põhjendatud Tallinn-Tartu Tallinn bussisõidule kulunud aeg.

48.Kostja taotles kohtumenetluses esindaja sõidukulude hüvitamist esindajaga kokkulepitud õigusabitasu tunnihinna alusel 100% ulatuses (s.o 26.05.2020 4 tunni ulatuses;

04.12.2020 4,5 tunni ulatuses; 22.01.2021 4,5 tunni ulatuses). TsM. -is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad. Vajalikud sõidukulud tuleb vajalikus ulatuses hüvitada ning sõidukulude kandmist tõendavad dokumendid tuleb võimalusel esitada, kuid kuna seaduses ei ole sätestatud kulude hüvitamisest keeldumise alust dokumentide esitamata jätmise korral, saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja 19(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 hüvitise maksmise kord“ §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (RKTKm 2-14-14536, p 16).

49.Kostja ei saa nõuda sõidukulu hüvitamist sama hinnaga, milles ta oli oma esindajaga kokku leppinud. Kostjale hüvitatavaks esindaja sõidukuluks on otsene transpordikulu, st nt bussipileti või autokütuse maksumus (RKTKm 3-2-1-64-13, p 13). Esindaja sõidukulu on hagejale hüvitatav kulu (TsM. § 144 p 1 ja § 175 lg 1), kuid kohus võtab aluseks mitte tunnitasu vaid 0,3 eurot kilomeetri kohta. Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabi OÜ E-jurist kaudu, mis asub Väike-Ameerika 8 Tallinn. Istung toimus kolmel korral Tartus Kalevi 1. Tallinnast Tartusse on (Google kaardi andmetel) 182 km. Kostja esindaja (sõidu)kulu, mis kuulub hüvitamisele on 327,60 eurot (182 x 0,3 x 6).

50.Seega on kohtu hinnangul kostja poolt esitatud õigusabi ajakulu kohtumenetluses 13 tunni ulatuses põhjendamatu ning kohus peab vajalikuks kuluks sõidule 327,60 eurot.

51.Samuti nähtub menetluskulude nimekirjast, et kostja on töövaidluskomisjoni menetluses käinud kolmel istungil Tartus ajakuluga 12 tundi. Eelnevatel põhjendustel jätab kohus selle ajakulu rahuldamata ning määrab kostja sõidukulu suuruseks töövaidluskomisjoni menetluses 327,60 eurot (182 x 0,3 x 6).

52.Hageja on viidanud, et kulutabelis, mis kohtule esitati 21.01.2021 - punktid 6 ja 7 selgub, et kostja esindaja on 26.06.2020 istunud ja eelnevalt ettevalmistusi teinud kohtuistungiks, mida pole toimunud. Kohus viitab, et ilmselt on kostja mõelnud istungit, mis toimus 26.05.2020. Seega on selles osas kohus kulu juba hinnanud.

53.Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostja ajakulu 106 tundi ja 30 minutit. Seega peab kohus kostja põhjendatud menetluskuluks 13802,40 eurot, millele lisandub sõidukulu 2*327,60=655,20 eurot, kokku 14 457,60 eurot.

M. kandmine 54. Kohus, arvestades menetluskulude jaotust, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 3317,77 eurot (20% 16 588,83 eurost) ja kostja taotlusel hagejalt välja 11 566,08 eurot (80% 14 457,60). Tehes tasaarvestuse, tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulud 8248,31 eurot.

55.Kostja on palunud välja mõistetud menetluskulud kanda kostja OÜ A. K. arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Pank. Seega määrab kohus menetluskulude tasumiseks nimetatud kostja pangakonto.

56.Kuivõrd kostja on taotlenud ka viivise väljamõistmist, rahuldab kohus kostja taotluse välja mõista C.U-lt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma Kohtunik Kohus RESOLUTSIOON Tartu Ringkonnakohus 1. Tartu M. 23. veebruari 2021 otsus tühistada, välja arvatud TLS § 100 lg 5 ja § 107 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmata jätmises. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada C.U hagi osaühingu AADEL KINDLUSTUSM.

20(21) Tsiviilasi nr 2-19-10223 vastu tulemustasu 30 238,96 euro nõudes ja jätta ülejäänud osas C.U hagi osaühingu AADEL KINDLUSTUSM. vastu rahuldamata.

2.Sõnastada maakohtu otsuse resolutsioon järgmiselt:

2.1.

C.U hagi töövaidlusasjas rahuldada osaliselt.

2.2.

Välja mõista osaühingult AADEL KINDLUSTUSM. tulemustasuna 30 238,96 eurot C.U kasuks.

2.3.

M. osas jätta C.U hagi rahuldamata.

3.C.U apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4.Osaühingu AADEL KINDLUSTUSM. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

RIIGIKOHUS RESOLUTSIOON 1. Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 2. Tasutud kautsjon arvata riigituludesse. 3. C.U kassatsiooniastme menetluskulud jätta tema enda kanda.

21(21)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.