Obsah (10)

§ 633§ 187§ 367§ 173§ 162§ 175§ 144§ 4842§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 01.04.2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-112143 Tsiviilasi Ramirent Baltic väljamõistm

§ 633lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1. Hageja (rendileandja) ja RM Team OÜ (rentnik) sõlmisid 22.09.2021 kliendilepingu nr 210922-04. Kliendilepingu eesmärgiks oli reguleerida tööriistade, seadmete, masinate ja muu vara kostjale rendile andmise tingimused. Hageja ja S.U (käendaja ja kostja) sõlmisid 22.09.2021 käenduslepingu, millega kostja käendas RM Team OÜ (põhivõlgnik) kohustusi hageja ees, milles kostja kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 50 000 eurot. Kostja käendas käenduslepingu p-s 1 loetletud põhivõlgniku kohustusi, mis tulenesid hageja ja põhivõlgniku vahel kliendilepingu nr 210922-04 alusel sõlmitavast igast konkreetsest seadme rendilepingust. Põhivõlgnik asus kasutama hageja poolt võimaldatud seadmeid, mille eest on esitatud arved. Põhivõlgnik on jätnud tasumata kolm arvet. Kostja võlgnevus tuleneb põhivõlgnikule väljastatud arvetest. Arved muutusid sissenõutavaks maksetähtaja möödumisel. Põhivõlgnik ei ole täitnud põhivõlgniku ja hageja vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi hagis toodud ulatuses, millest tulenevalt on hagejal nõue põhivõlgniku vastu ja käenduslepingu alusel nõue kostja kui põhivõlgniku käendaja vastu. Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt oma rahalisi kohustusi, edastas hageja oma nõude kostja vastu menetlemiseks inkassoettevõttele. 12.12.2024 algatas hageja soovil Creditreform Eesti OÜ kostja suhtes inkassomenetluse ning alates selles ajast nõudis võlgade tasumist kohtuväliselt. Inkassomenetluses pole kostja ühtegi tasumist teinud. Hageja on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 p 6 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist ja rikkumise korral viivist. Vastavalt kliendilepingu tingimuste punktile 5.11 on sätestatud, et rentniku poolt mistahes makse tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud maksma rendileandjale viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 2 Hageja nõue: mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 817,90 eurot, viivis 177,81 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis alates 07.06.2025 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Hageja ei nõustu kostja taotlusega viivise vähendamiseks. KOSTJA VASTUVÄITED 2. Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata. Viivisearvestus on ebatäpne, viivisenõue ei ole proportsionaalne. Osa tasumisi on jäetud arvestamata. Kostja on teinud osalisi sularahamakseid Ramirendi Mustamäe ja Lasnamäe esindustes. Need maksed ei kajastu hageja dokumentides ega nõudes. Nõude suurus on ebatäpne ja alusetu. Nõue on esitatud valele isikule. Nõue on seotud renditegevusega, mille puhul kasutati objektil Ramirendi tehnikat äritegevuse raames. Tegemist ei olnud kostja isikliku kasutusega. Hagiavalduse esitamine eraisiku vastu on põhjendamatu, kuna vastutavaks peaks olema juriidiline isik, mitte füüsiline isik. Ramirent on esitanud nõude ebakorrektselt kostja kui eraisiku vastu. Kostja taotleb viivise vähendamist proportsionaalselt kostja tehtud maksetega ja mõistlikule tasemele. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus tuvastas järgmised asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud: 4. Hageja ja RM Team OÜ vahel sõlmitud kliendileping (dtl 32-36). 22.09.2021 sõlmitud kliendilepingu nr 210922-04 alusel rentis RM Team OÜ hagejalt seadmeid. Kliendilepingu tingimusi kohaldatakse mistahes seadme rentniku kasutusse andmisel eraldi konkreetse rendilepingu alusel (p 2.2). Rendileandjal on õigus küsida renditasu vastavalt hinnakirjale ning see kuulub tasumisel rendilaeandja poolt väljastatava arve alusel. Rentnik kohustub tasuma arve 14 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast. (p 5.2). Pooled leppisid kokku viivisekohustuse 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (p 5.11). 5. Hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping (dtl 55-56). 22.09.2021 sõlmitud käenduslepingu p-st 1 tulenevalt vastutab kostja käendajana RM Team OÜ poolt rahaliste kohustuste, sh renditasud, renditud seadmetele kasutamise käigus tekkinud kahju, teenuste ja vara müük, teenustasud, viivised ja leppetrahvid, täitmise eest hageja ees, mis tulenevad hageja ja RM Team OÜ vahel sõlmitud kliendilepingu nr 210922-04 alusel sõlmitavast igast konkreetsest seadme rendilepingust. RM Team OÜ võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käendaja kinnitab, et on tutvunud kliendilepinguga, samuti Ramirent Baltic AS seadmete rendi üldtingimustega ning mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste olemust. Käendaja vastutab RM Team OÜ kohustuste täitmise eest täies mahus, kuid kokku mitte suuremas summas kui 50 000 EUR. Käenduslepingu p 2.4 kohaselt vastutab käendaja RM Team OÜ poolt temal lasuvate kohustuste täitmise eest solidaarselt RM Team OÜ-ga. Käenduslepingu p 2.5 kohaselt käendaja kohustub täitma RM Team OÜ kohustused 10 kalendripäeva jooksul hagejalt vastavasisulise nõude kättesaamisest. 3 6. Hageja esitas RM Team OÜ-le kliendilepingu ja rendilepingute alusel ajavahemikul 15.07.2023-31.08.2023 kolm arvet kogusummas 817,90 eurot, mis hagi kohaselt on tasumata: - arve nr 23060016, arve kuupäev 15.07.2023, maksetähtaeg 29.07.2023, summa 256,30 eurot (dtl 100); - arve nr 23063137, arve kuupäev 15.07.2023, maksetähtaeg 29.07.2023, summa 468 eurot (dtl 101); - arve nr 23069351, arve kuupäev 31.07.2023, maksetähtaeg 14.08.2023, summa 93,60 eurot (dtl 102). 7. Haginõue on esitatud käendaja vastu, tegemist on tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 mõttes ning asjas kohalduvad käendust reguleerivad sätted VÕS § 142–154. Leping ei ole tühine VÕS § 143 lg 2 järgi, sest pooled leppisid kokku käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Nõude rahuldamiseks tuleks tuvastada, et põhivõlgnikul on hageja ees sissenõutavaks muutunud täitmata rahaline kohustus ning käendaja vastutab kohustuse täitmise eest. 8. Pooltel ei ole vaidlust arvete aluseks oleva kliendilepingu, rendilepingute ega käenduslepingu sõlmimises ja kehtivuses ning esitatud arvete vastavuses tegelikult renditud seadmetele. Ka pole vaidlust selles, et hageja on esitanud RM Team OÜ-le hagis nimetatud arved ning põhivõlgnik ja käendaja on arved kätte saanud. Kohus leiab, et käendaja on olnud põhivõlgniku täitmata kohustusest teadlik, arvestades asjaoluga, et kostja oli lepingute sõlmimise ajal ning on jätkuvalt põhivõlgniku juhatuse liige. 9. Pooltel on vaidlus järgmises:

1. a)kas hagejal on õigus esitada kostja vastu käenduslepingust tulenevat nõuet või tuleks nõue suunata täielikult või osaliselt põhivõlgniku vastu;
2. b)kas hagis toodud arved on täielikult või osaliselt tasutud;
3. c)kas hageja nõutud viivis on põhjendatud. 10. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Sama sätte lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 11. Kohus selgitas kostjale 31.07.2025 ning 06.03.2026 määrustes tõendamiskoormist, sh selgitas kohus, et kui ta tahab esitada nõudele vastuväiteid, peavad need olema esmalt piisavalt konkreetsed, teiseks peavad need olema tõendatud. Kohus andis kostjale tähtaja esitada konkreetsed vastuväited ja tõendid, mis puudutavad kostja isikut, arvete tasumist ning viivist. 12. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et hagis toodud 3 arvet oleks põhivõlgnik täielikult või osaliselt tasunud. Kohus järeldab, et põhivõlgnik viidatud arveid tasunud ei ole. Seega tuvastab kohus, et RM Team OÜ ei ole täitnud hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevat raha maksmise kohustust osas, milles ta on jätnud tasumata arved nr 23060016, 23063137 ja 23069351. Kõikide arvete maksetähtaeg oli hagi esitamise ajaks saabunud ning kohustus muutunud sissenõutavaks. 4 Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks vaidlusaluseid arveid tasunud mingiski osas ka käendajana. Kostja vastuväited on jäänud paljasõnaliseks ka pärast kohtu korduvaid selgitusi. 13. Kohus leiab, et ainetu on kostja vastuväide, mille kohaselt tulnuks nõue esitada mitte käendaja, vaid põhivõlgniku vastu. Kostjal on käenduslepingu alusel tekkinud kohustus täita hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud lepingutest tulenevat kohustust solidaarselt põhivõlgnikuga. Hagejal on õigus pöörduda põhivõlgniku kohustuse täitmisele suunatud nõudega käendaja vastu vastavalt käenduslepingus kokkulepitule. Arvestades VÕS § 65 sätestatut, ei ole hagejal kohustust pöörduda nõudega üksnes põhivõlgniku vastu või solidaarvõlgnike vastu korraga. VÕS § 152 lg 1 esimene lause sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Seega tekib põhivõlgniku kohustuse täitmisel kostjal nõudeõigus põhivõlgniku vastu. 14. Seega on hageja nõutud rahaline kohustus jätkuvalt täitmata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse kogusummas 817,90 eurot, mis hõlmab kolme tasumata arvet nr 23060016, 23063137 ja 23069351. Viivisenõue 15. Hageja on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 tulenevalt. Kliendilepingu p 5.11 kohaselt tuleb võlgnikul tasuda viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras, s.o kostjale soodsamas määras. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja ka viiviste tasumise eest. Sama tuleneb VÕS § 145 lg 2. 16. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole hagis viidatud arveid tasunud, seega on hagejal tekkinud õigus viivisenõudeks. Hageja on esitanud viivisearvestuse, mille kohaselt ta arvestab viivist seadusjärgses määras võlgnevuse kogusummalt 817,9 eurot alates 15.08.2023 (viimase arve sissenõutavaks muutumise ajast) kuni 06.06.2025 (dtl 58), kokku 177,81 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd arved on muutunud sissenõutavaks erinevatel aegadel, oleks korrektne viivist arvestada iga arve osas eraldi, mitte võlgnevuse kogusummalt viimase arve sissenõutavaks muutumisest arvates. Samas on hageja arvutuskäik kostjale soodsam, kuivõrd viivitatud päevade arv on hageja arvestuses kahe esimese tasumata arve osas kohtu viidatud arvestuskäiguga võrreldes väiksem. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist tema arvutatud summas ning arvestades, et see on kostjale soodsam arvestus, mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemikul 15.08.2023-06.06.2025 summas 177,81 eurot. 17. Vastuseks kostja vastuväidetele viivisega seonduvalt märgib kohus, et hageja arvestuskäik on kohtule arusaadav. Kostja ei ole esitanud viivise osas ühtegi konkretiseeritud vastuväidet. Arvestades VÕS § 113 lg 8 ning § 162 sätestatuga leiab kohus, et viivise vähendamise alust ei ole. Kostja ei ole tõendanud hagis toodud arvete tasumist mingiski osas, ka ei ole viivis ebamõistlikult suur. Sissenõudmiskulud 18. Nii käenduslepingu kui VÕS § 145 lg 2 kohaselt võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest 5 õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on eelnevalt leidnud, et hagejal on õigus nõuda viivist. 19. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid summas 30 eurot, mis hõlmab hagi kohaselt hageja esindaja poolt 3 tasulise meeldetuletuskirja saatmist kostjale. Kohtule nähtub hagimaterjalidest, et Creditreform Eesti OÜ on saatnud kostjale kirja võlgnevuse tasumise kohta 12.12.2024 (dtl 59), 02.01.2025 (dtl 26), 23.01.2025 (dtl 28) ja 04.02.2025 (dtl 27). Kohtu hinnangul oli kostjal kui käendajal ning põhivõlgniku juhatuse liikmel teada, et põhivõlgnikul on hagejale tasumata kohustus, hageja on kostjale õigeaegselt teatanud sissenõudmise kavatsusest ning kostjal oli võimalik sissenõudekulusid vältida. 20. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse sissenõudmiskulud 30 eurot. Tegemist on mõistlikus suuruses inkassokuludega. Jooksev viivis 21.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagis lisaks rahalise kohustuse täitmisele soovinud ka viivise väljamõistmist alates 07.06.2025 kuni nõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Kohus rahuldab hagi ka selles osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise tasumata põhivõlgnevuselt alates 07.06.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus 22.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 23. Tulenevalt

§ 162lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 24.

§ 175

lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. 6

1. Hageja esitas 16.03.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 1380 eurot (summa käibemaksuta), riigilõivust 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot. Kokku 1680 eurot. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu.
2. Riigilõiv tuleneb seadusest ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 420 eurot. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga.

§ 144

p 7 ja

§ 4842

järgi on põhjendatud kostjalt välja mõista ka hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

1. Hagejat on menetluses esindanud lepingulise esindajana Carlo Kask. Esindaja tunnitasu määras 120 eurot ilma käibemaksuta vastab kohtu poolt mõistlikuks peetavale mitteadvokaadist esindaja tunnitasu määrale.
2. Õigusabiteenust on osutatud mahus 11,5 tundi, sh - tõendite kogumine ja korrastamine, hagiavalduse koostamine, ülevaatamine ja kohtule edastamine 4 tundi; - kostja 29.07.2025 vastusega tutvumine, kliendile tõendamiskoormise selgitamine ning õiguslik analüüs 1 tund; - hageja 27.08.2025 seisukoha koostamine ja esitamine 5,5 tundi; - kostja 15.08.2025 vastusega tutvumine 0,5 tundi; - repliigi ja menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,5 tundi.
3. Kohus arvestab, et asi ei ole õiguslikult keeruline. Arvestades vaidluse sisu ja dokumentide mahtu, loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 840 eurot, s.o 7 tunni eest. Kohus vähendab väljamõistetavaid õigusabikulusid kogumis, arvestades mh, et hageja 27.07.2025 seisukoht suures osas kordab hagi seisukohti. Arvestades, et kostja 29.07.2025 ja 15.08.2025 vastused olid suhteliselt napid, ei loe kohus hageja märgitud ajakulu osaliselt põhjendatuks.
4. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1140 eurot (riigilõiv 280 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 840 eurot).
5. Vastavalt kostja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 32. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 7