Obsah (9)

§ 428§ 429§ 5§ 251§ 238§ 162§ 168§ 174§ 4842

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2026 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-114655 Tsiviilasi OÜ Europark

§ 428

lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 26. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi. Kohus võtab vastu hageja loobumise nõudest summas 55 eurot ja lõpetab eeltoodud nõude osas menetluse käesolevas tsiviilasjas.

1. Kuigi kohus teatas pooltele 19.02.2026 pöördumises (dtl 134-136), et lihtmenetluse korras asja lahendamisel ei ole kohus seotud poolte taotlustega ega pea vajalikuks lahendada asja istungil, esitas kostja 20.03.2026 taas taotluse lahendada asi kohtuistungil. Kohus leiab, et kostja esitatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kostja asus 20.03.2026 üldsõnaliselt viitamas sellele, et ta on valmis taotlema määratlemata isiku ülekuulamist tunnistajana, kelle ütlustega soovis kostja tõendada, et T1 parklas puudus varasemalt parkimisnumbri registreerimise võimalus. Kostja viitas, et seda võiksid tõendada isikud, kes olid samal ajal T1 keskuse üürnikud.
2. Kohus andis kostjale aega taotluste ja tõendite esitamiseks kuni 20.03.
3. Ühegi konkreetse isiku ülekuulamise taotlust selleks ajaks kostja ei esitanud.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poole esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 251

lg 1 järgi võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Eeltoodust tulenevalt peab pool, kes soovib tunnistaja ülekuulamist, esitama kohtule taotluse konkreetse isiku ülekuulamiseks, tuues taotluses välja selged ja asjas tähtsust omavad asjaolud, milliste tõendamiseks ta soovib tunnistajat üle kuulata. Sellist taotlust kostja tähtaegselt esitanud ei ole. Kostja üksnes viitab umbmääraselt isikutele, et tunnistajate ülekuulamine on vajalik. 29. Lisaks ei ole kohus hagimenetluses seotud mitte iga tunnistaja ülekuulamise taotlusega, vaid tunnistaja ülekuulamise taotlus kuulub rahuldamisele vaid siis, kui tema ütlustega soovitakse asjas tõendada mõnda vaidluses olulist asjaolu.

§ 238

lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust see, kas leppetrahvi koostamise ajal oli või ei olnud võimalik elektrooniliselt sõiduki numbrit sisestada. Asjas ei oma tähtsust ka see, kas või kuidas kasutasid parkimiskohti teised keskuse üürnikud. Kohus selgitas kostjale 19.02.2026 pöördumises, milliseid asjaolusid tal tuleb tõendada selleks, et kohus saaks hageja nõude rahuldamata jätta. Selliseid asjaolusid kostja ei tõendanud ning selliste asjaolude tõendamiseks ei esitanud ta ühegi konkreetse tunnistaja ülekuulamise taotlust. Eeltoodut kokku võttes ei kuulu rahuldamisele kostja taotlus lahendada asi istungil, sest selle taotluse tegelikuks eesmärgiks on menetluse venitamine.

1. Vaidluse sisulises osas tõi hageja välja, et kostja oli sõiduki xxx omanik ning ta oli teadlik T1 keskuse parkimiskorraldusest ning parkimistingimustest. Kostja rikkus neid tingimusi. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud keskuse üürnikuna õigus parkida sõidukit enda äranägemisel. Kostja leidis nõudele vastu vaieldes, et tal oli keskuse üürnikuna õigus keskuse territooriumil tasuta parkida. Sõiduki numbrit ei saanud ta sisestada, sest leppetrahvi koostamise ajal ei olnud veel kasutusel elektroonilise süsteem. Lisaks pidas kostja leppetrahvi ebamõistlikuks ja õigusabikulusid liialt suurteks. Kostja arvas, et hageja peaks tõendama kostjal parkimisõiguse puudumist.
2. Kohus selgitas 19.02.2026 pöördumises pooltele (dtl 134-136), et olukorras, kus hageja on tõendanud kostja sõiduki parkimise tema opereeritud parklasse, parkimistingimuste rikkumise ja leppetrahvinõude jätmise sõiduki kojamehe vahele, tuleb nõude rahuldamist välistavad asjaolud välja tuua ja tõendada kostjal. Kohus selgitas kostjale, et hageja ei pea täiendavalt tõendama oma õigust parklas parkimist korraldada, vaid kui kostja hinnangul leppetrahvi koostamise päeval hagejal sellist õigust ei olnud, tuleb seda väidet tõendada kostjal. Samuti tuli kostjal tõendada oma väiteid, milliste kohaselt oli tal üürnikuna õigus tasuta piiramatu aja jooksul parklas sõidukit parkida ilma parkimise algusaega märkimata. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja tõendanud vastuväiteid, mis võimaldaksid kohtul jätta nõude rahuldamata.
3. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas kostja sõidukile xxx 02.02.2023 leppetrahvinõude (dtl 38-39) T1 parkimismajas summas 30 eurot lubatud parkimisaja ületamise eest. Leppetrahvinõude koostamise päeval tehtud fotodest (dtl 40-46). Fotodest nähtub, et sõiduk oli pargitud parkimismajja, kuid sõiduki esiklaasi alla ei olnud jäetud ei ühtegi parkimisluba ega parkimise algusaega tähistavat parkimiskella. Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele.
4. Hageja esitas kohtule fotod selle kohta, millised liiklusmärgid, parkimistingused ja teavitussildid olid asetatud T1 parkla sissesõitude juurde (dtl 50-66). Parkimise algusaja tähistamisega oli lubatud tasuta parkida kuni 3 tundi. Parkimistingimustest teavitati parkimismajja sisenejaid püsivalt paigaldatud liikluskorraldusmärkide ning infotahvlitega.
5. AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Järelikult on kinnistu omanikul õigus otsustada, kellel ja kuidas ta oma kinnistul viibida lubab ning kas või kuidas tuleb erakinnistul parkijatel selle eest tasuda. Olukorras, kus parkimismaja sissesõidud on tähistatud parkimise korraldusest teavitavate liiklusmärkide ning infotahvlitega, tuleb lähtuda eeldusest, et kinnistu omanik on lubanud parkla rajada ja seal hagejal parkimist korraldada. Eluliselt ei saa olla usutav olukord, kus püsivalt paigaldatud liiklusmärgid ja infotahvlid asuvad parkimismajas mitmeid aastaid ilma kinnistu omaniku nõusolekuta. Kostja ei tõendanud oma väidet, et hagejal ei olnud õigust parkimismajas parkimist korraldada.
6. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Kohus leiab, et hageja paigaldatud liiklusmärkidel ja infotahvlitel oli pakkumus lepingu sõlmimiseks piisavalt selgelt väljendatud ja keskmisele mõistlikule isikule arusaadav.
7. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14). Seega oli kostja andnud nõustumuse parkimislepingute sõlmimiseks sellega, et ta parkis sõiduki hageja opereeritud parklatesse. Nõustumus tähendas nõustumust kõigi lepingu tingimustega, sealhulgas kohustusega järgida parkimise reegleid, kohustusega tasuda parkimise eest juhul, kui tasuta parkimise eeldused ei ole täidetud ning ka kohustusega tasuda lepingu rikkumise eest leppetrahvi.
8. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 näeb ette, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega on hagejal õigus nõuda leppetrahvi, kui kostja rikkus parkimistingimusi. Leppetrahvinõue oli kostjale mõistlikult kätte toimetatud viisil, kus see oli jäetud sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole eitanud, et ta sai leppetrahvinõude kätte.
9. Kostja ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et tal oli õigus parkimismajas piiramatul viisil sõidukit parkida. Kostja esitas kohtule äriruumi üürilepingu (dtl 102-110), mille kohaselt üüris ettevõte xxx keskuses ruume alates 01.08.
10. Ühtegi kokkulepet parkimiskohtade kasutamise kohta üürilepingust ei nähtu. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et vaatamata ühegi kokkuleppe puudumisele oli keskuse igal üürnikul automaatselt õigus parkida parkimismajas piiramatu aja jooksul tasuta piiramatut arvu sõidukeid. Kohtu hinnangul võib äriliste kokkulepete puhul VÕS § 28 lg 1 alusel eeldada, et osutatavad teenused on tasulised ehk teisi sõnu võib eeldada, et üürnikel oleks olnud õigus parkimiskohti kasutada täiendava tasu eest. Sellise kokkuleppe sõlmimist või tasu maksmist parkimise eest ei ole kostja tõendanud.
11. Kostja ise on saatnud üürileandja esindajale (dtl 97) e-kirja, milles nõustus, et ta ei leidnud üürilepingust eraldi sätet parkimise kohta. Kostja soovis saada üürileandja esindajalt kinnitust, et tal oli õigus parkimiskohti kasutada. Vastuseks teatas keskuse töötaja XX XX 12.09.2025 e-kirjas (dtl 97), et antud kontori pinnaga oli 2 parkimiskohta ning auto numbrid tuli registreerida. Samas ei nähtu töötaja e-kirjast, mida on peetud „antud kontori pinnaks“ ning alates millisest ajast oli õigus kasutada kahte parkimiskohta. Pooled ei vaidle selle üle, et leppetrahvi koostamise ajal ei olnud parkimismajas veel sõiduki numbri elektroonilise sisestamise süsteemi.
12. Hageja esitatud tõenditest aga nähtub, et veebruaris 2023 ehk enne leppetrahvi koostamist palus keskuse T1 esindaja parkimiskorraldajal teha trahvid „romudele“ eesmärgiga pikaajaliselt parkivatest sõidukitest lahti saada (dtl 118-119). Muuhulgas saadeti ka fotod kostja sõidukist (dtl 120, 124). T1 esindaja tehnika- ja haldusjuht XX XX selgitas 20.06.2025 e-kirjas (dtl 125), et kostja esitatud üürilepingus parkimiskohti mainitud ei ole. Esindaja selgituste kohaselt kostja küll avaldas soovi parkida, kuid kokkulepet ei sõlmitud ja ühtegi arvet selle kohta ei koostatud. Hageja esitas ka keskuse müügijuhi XX XX kinnituse, et kostja äriühinguga parkimiskohtade kasutamise kokkulepet ei vormistatud. Samuti edastas ta kirjavahetuse ettevõttega XXX jaanuarist 2023, milles ettevõte avaldas soovi parkida 4 või 6 sõidukit ning küsis, kuidas seda saab teha ning kas seda saab tasuta. Ettevõtte esindajale selgitati vastuseks, et tasu on 50 eurot kuus (e-kirjad dtl 126-126).
13. Seega võib tõenditest kokkuvõttes järeldada, et kuigi XXX üürnik oleks võinud saada enda kasutusse kaks parkimiskohta, oleks nende kasutamises tulnud eraldi kokku leppida ning parkimise eest oleks tulnud tasuda. Selliste kokkulepete olemasolu ei ole kostja tõendanud. Kostja ei ole tõendanud ühegi tõendiga, et tal oli õigus üürilepingu sõlmimise tõttu parkida parkimismajas tasuta piiramatu aja jooksul. Kohut eksitavad on väited, et hageja on kohtule esitanud T1 sellise esindaja kinnituse, kellel polnud pädevust parkimiskohtade kasutamise osas selgitusi anda. Sellise pädevuse puudumist ei ole kostja tõendanud. Kostja on pidanud pädevaks XX XX, kes on samuti kinnitanud, et XXX üüripinnaga ei kaasnenud parkimiskohtade tasuta kasutamise õigust.
14. Ülejäänud kostja esitatud e-kirjad ei tõenda samuti õigust parkimiskohti tasuta kärutada. Hageja esindajana saatis XX XX 27.11.2023 üürnikele üldise teavituse selle kohta, et alates 01.11.2023 võetakse kasutusele elektrooniline parkimise haldussüsteem. Sama on selgitatud üürnikele saadetud 31.10.2023 e-kirjas (dtl 99). Sõltumata sellest, millal elektrooniline süsteem kasutusele võeti, ei ole kostja tõendanud, et tal oli õigus keskuses piiramatu aja jooksul tasuta parkida leppetrahvi koostamise ajal 02.02.
15. Kuna kostja vastuväited on jäänud tõendamata, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena 30 eurot. 43.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Vaidlus puudub selle üle, et pärast menetlusse võtmist edastas kostja kohtule XX XXa e-kirja (dtl 96), milles viimane kinnitas sõiduki kasutamist ja leppetrahvi tasumist. Kes täpselt nõude tasus, kostja esitatud tõenditest siiski ei nähtu. Kohus leiab, et vaatamata XX XXa kinnitusele tuleb ka loobutud nõude osas jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on tõendanud, et kostja oli leppetrahvi koostamise ajal sõiduki xxx vastutav kasutaja (dtl 83). Järelikult oli kostjal õigus otsustada, kellele ta oma sõiduki kasutamiseks annab. Eelduslikult on XX XXa näol tegemist kostja lähisugulasega. 44. Ekslik on kostja väide, et hageja esitas nõude teadvalt vale isiku vastu. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks hageja pidanud teadma, et sõidukit kasutab kostja asemel teine isik. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31, 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Seega oli hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. Nõue esitati õige isiku vastu ning tasuti pärast hagiavalduse menetlusse võtmist. Seega tuleb menetluskulud sellegi nõude osas jätta kostja kanda. 45.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Menetluskuluna palus hageja endiselt kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 100 eurot, kulud õigusabile ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamiseks kulus aega 2 tundi. Kostja vastusega tutvumiseks kulus aega 45 minutit. 24.10.2025 seisukoha koostamiseks kulus aega 1 h 45 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus aega 20 minutit. Kokku on hageja kulud õigusabile 580 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
2. Kohus ei mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, sest antud kulu mõistetakse välja siis, kui maksekäsu kiirmenetlus lõpeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määrusega

§ 4842kohaselt.

Hageja kulud õigusabile on põhjendatud osaliselt. Kuigi kohus peab hageja esindaja tunnitasu suurust mõistlikuks, ei olnud hagiavalduse koostamine asjas keerukas. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamise mõistlik aeg on 1 tund. Kuna menetluskulude nimekiri esitati juba koheselt hagiavalduses, sai täiendava nimekirja koostamiseks mõistlikult aega kuluda 10 minutit. Kogumis on hageja esindaja põhjendatud aeg õigusabi osutamiseks kokku 3 h 40 minutit. Õigusabi osutamise mõistlik kulu on seega 440 eurot. 48. Koos riigilõivuga tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 540 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 540 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik