Obsah (7)

§ 428§ 429§ 331§ 394§ 457§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2025 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-8634 Tsiviilasi XX XXi hagi XX

§ 428

lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 64. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht ja kostja sellele vastu ei vaielnud. Seega tuleb vastu võtta hageja loobumine kostja vastu elektrikulude nõudest 79,02 euro osas. Eelviidatud loobutud nõude osas lõpetab kohus käesoleva tsiviilasja menetluse. 11

1. 27.01.2025 kirjaga (dtl 157-158) andis kohus hagejale aega täiendavate tõendite esitamiseks hiljemalt 25.02.
2. Kohus teatas pooltele, et loeb eelmenetluse lõppenuks pärast 24.03.
3. Hageja esitas kohtule täiendavaid tõendeid pärast eelmenetluse lõppemist 25.04.
4. Hageja selgitas, et mõjuvaks põhjuseks täiendavate tõendite esitamisel oli see, et kostja tõi 24.03.2025 menetlusdokumendis esile uued asjaolud, millistele ta varem viidanud ei ole.
5. Kohus leiab, et hageja hilinemisega esitatud tõendid tuleb vastu võtta.

§ 331

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et hagejal oli hilinemisega tõendite esitamiseks mõjuv põhjus, sest kostja tõi 24.03.2025 esile uusi asjaolusid, millistele ta varem viitas. Tõendite menetlusse võtmine ei põhjusta ka asja lahendamist, sest kostjal oli võimalik tõenditele vastata ja kostja seda ka tegi. 67. Kohus nõustub hageja viitega sellele, et

§ 394

lg lg 2 p 3 kohaselt peab kostja vastuses hagile esitama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. Antud sättest tulenevat kohustust ei muuda ka asjaolu, et kohus selgitas kostjale menetluse käigus tema vastuväidete põhistamise ja tõendamise kohustust. Olukorras, kus kostja tõi uued asjaolud esile alles vahetult pärast eelmenetluse lõppemist ning hageja soovis neile vastata, esines hagejal mõjuv põhjus tõendite hilinemisega esitamiseks. Tõendite menetlusse võtmata jätmiseks seetõttu alus puudub.

1. Vaidluses sisulises osas selgitas hageja, et ta oli sunnitud oma elamust
2. a mais lahkuma, sest kostja seda ei vabastanud. Vaatamata lahkumisele kandis hageja edasi kõik kommunaalkulud, sealhulgas tasus elektri eest. Ka Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-23-xxx tehtud otsuse punktides 28,29 ja 30 on tuvastatud, et kostja elas hageja elamus alates
3. a maist ilma õigusliku aluseta. Hageja nõudis lisaks elektrikulude kasutuseeliste hüvitamist, mis vastab analoogilise elamu üüritasule samal ajaperioodil.
4. Kostja pidas üüritasule vastavat nõuet liialt suureks. Muus osas olid kostja vastuväited vastuolulised. Kostja ühelt poolt väitis, et ta elas elamus poolte kokkuleppel ning alles 21.10.2022 nõudekirjas soovis hageja esimest korda tema lahkumist, misjärel kostja lahkus elamust üüripinnale. Teisalt väitis kostja, et ta ei elanudki elamus püsivalt. Taas vastuolus eeltooduga väitis kostja, et ta tasus elamu kommunaalkulusid, kuid kasutas elamus vaid ühte tuba. Elamu ei olnud kostja ainukasutuses, vaid seal elas ka hageja. Kommunaalkulude tasumine toimus vastavalt poolte kokkuleppele. Elamu oli poolte ühiseks eluasemeks kuni
5. a maini. Hageja ei saa nõuet esitada PKS § 23 alusel.
6. Kohus selgitas kostjale 27.01.2025 (dtl 157-158), et tema vastuväited on vastuolulised. Kohus selgitas kostjale vastuväidete põhistamise ja tõendamise kohustust. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt sisuliselt ei põhistanud ega tõendanud. Kohus leiab, et kostja ei saanud vastuoluliselt ja samaaegselt tugineda erinevatele faktilistele asjaoludele. Kui kostja hinnangul oli tal elamus elamiseks olemas õiguslik alus alates maist 2021, oleks kostjal tulnud seda tõendada. Kostja tugines vaid ebaselgelt hagejaga sõlmitud kokkuleppe olemasolule, toomata välja, millal kokkulepe täpselt sõlmiti ja milles see seisnes. Kostja väited kokkuleppe sõlmimise kohta jäid ka paljasõnalisteks. Kostja ei saanud samaaegselt väita, et ta lahkus elamust alates novembrist 2022 ning et ta kasutas elamus vaid ühte tuba. Kostja ei saanud ka samaaegselt väita, et elamu oli abikaasade ühine eluase, kuid tema kasutas elamus kokkuleppel hagejaga vaid ühte tuba. Kostja on nõustunud sellega, et hageja lahkus talle kuuluvast elamust mais
7. Hageja nõude lahendamise seisukohalt omab kohtu hinnangul tähtust see, et kostja ei ole tõendanud hagejale kuuluva elamu kasutamiseks õigusliku aluse 12 olemasolu. Olukorras, kus kostja sellise õigusliku aluse olemasolu ei ole tõendanud, tuli tal tasuda elamu kasutamise eest hageja nõutud kasutuseeliste hüvitist.
8. Harju Maakohus tegi 26.06.2023 tsiviilasjas nr 2-23-xxx samade poolte vahel peetud vaidluses otsuse (dtl 20-27), milles mõistis kostja ebaseaduslikust valdusest välja xxx kinnistu koos elamuga. Kohus leidis muuhulgas, et kostja väidetud seltsinguleping kinnisasja kohta oleks pidanud olema notariaalselt tõestatud (otsuse punkt 26). Otsuse punktis 28 osundas kohus, et kostja enda kinnitusel oli hageja elamust
9. a mais lahkunud. Alates maikuust 2021 ei saanud kohtu järelduste kohaselt kostjal olla enam mingit õiguslikku alust kinnistu valdamiseks. Muid õiguslikke aluseid peale seltsingulepingu kostja kohtu ette ei toonud, mis oleksid talle andnud õiguse kinnistut vallata (otsuse punkt 29). 72.

§ 457

lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja suhtes olemas kehtiv ja jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud xxx elamu kasutamiseks õigusliku aluse puudumine. Asjakohatud on seejuures kostja viited PKS § 23 lõikele 1, mis tema hinnangul pidid välistama hageja nõudeõiguse.

1. PKS § 23 lg 1 sätestab, et abikaasad elavad lahus või kui üks neist tahab eraldi elada, võib üks abikaasa nõuda, et teine abikaasa loovutaks perekonna ühise eluaseme või osa sellest talle ainukasutamiseks, kui see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Otsustamisel arvestatakse omandisuhteid ja piiratud asjaõigusi kinnisasjale, millel perekonna eluase asub. Eluaseme loovutamise võib määrata kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui abielu lõppemiseni. PKS § 23 lg 2 näeb ette, et kui üks abikaasa on kohustatud loovutama perekonna eluaseme või selle osa ainukasutamiseks teisele abikaasale, võib ta sellelt nõuda õiglast kasutustasu.
2. Kostja on jätnud tähelepanuta, et antud säte kohaldub perekonna ühise eluaseme suhtes. xxx ei olnud perekonna ühine eluase, vaid hageja soetatud elamu, millesse kostja asus hageja nõusolekul elama, kuid millest hageja lahkus alates maist
3. Sõltumata sellest, et hageja lahkumise ajal olid pooled veel abielus, ei olnud tegemist perekonna ühise eluasemega ning see on leidnud tuvastamist jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-23-xxx. Seega on kostja viited PKS §-le 23 ainetud.
4. AÕS § 32 järgi on valduseks tegelik võim asja üle. VÕS § 33 lg 1 järgi loetakse valdajaks isikut, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 85 lg 1 järgi vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 10137-
5. TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadavaks kasuks eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised).
6. VÕS § 1037 lg 1 näeb ette, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Eeltoodud sätetest kogumis tuleneb, et kui kostja valdas hageja elamut ehk omas selle üle tegelikku võimu ning tal puudus valdamiseks õiguslik alus, tuli tal hagejal hüvitada elamu valdamise teel saadu harilik väärtus.
7. Riigikohus on selgitanud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (RKTKo 2-17-1413, p 11; RKTKo 3-2-1-65-14, p 16). Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas (RKTKo 2-19-604, p 15). Eluruumi valdusega on tegemist ka siis, kui isik selles ei viibi, ent tal on säilinud eluruumi valitsemissoov ja ta võib tulevikus uuesti selle üle tegelikku võimu teostada (RKTKo 3-1-1- 17-09, p 11). Olukorras, kus kostja on nõustunud, et tema valduses olid elamu 13 võtmed kuni täitemenetluse raames võtmete tagastamiseni 30.08.2023, teostas kostja elamu suhtes tegelikku võimu ehk valdas seda. Kostja ei ole tõendanud seda, et ta tegelikult elamut ei vallanud. Kostja väited selle kohta, millal ta elamust lahkust või millist osa sellest valdas, on ebaselged ja vastuolulised, mistõttu ei saa kohus neid lugeda usutavateks.
8. Harju Maakohtu otsusest tsiviilasjas 2-22-xxx (dtl 8-11) nähtub, et kohus lahutas poolte abielu. Abielu ajal oli pooltel ühisvaralist suhet ei olnud (dtl 12). Hageja on vaidlusaluse xxx asuva kinnistu ainuomanik (dtl 13-14). Eeltoodud asjaolude üle poolte vahel sisuline vaidlus puudub. Hageja esindaja saatis kostjale 21.10.2022 nõudekirja (dtl 16-17), milles palus elamu valduse lõpetamist hiljemalt 18.11.
9. Kostja esindaja vastas nõudele 07.11.2022 (dtl 18) ning osundas selles muuhulgas, et tema arvates oli pooltel kokkulepe maja kasutamise kohta, kuigi kostja lahkumisest majast on korduvalt räägitud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja saatis kostjale esimese ametliku nõudekirja 21.10.2022, milles andis talle täiendava tähtaja lahkumiseks. Ekslik on kostja arusaam, et järelikult oli tal enne nõudekirja saatmist õiguslik alus elamu kasutamiseks. Sellise õigusliku aluse olemasolu ei ole kostja tõendanud ning jõustunud kohtuotsusega samade poolte vahel on tõendatud õigusliku aluse puudumine.
10. 29.08.2023 on kohtutäitur koostanud kinnisasja valduse vabastamise akti (dtl 29-30). Aktis märgitu kohaselt vabastas kostja valduse 30.08.2023 ja andis üle võtmed. Seega valdas kostja elamut kuni 30.08.
11. Tsiviilasjas 2-23-xxx esitas kostja kohtule hagiavalduse (dtl 126-129) hageja vastu, mille punktis 13 kinnitas kostja, et hageja lahkus kinnistult 21.05.
12. Järelikult valdas kostja alates maist 2021 elamut üksinda. Kostja väited kaasvaldamise kohta on jäänud menetluses paljasõnalisteks. Kuigi kostja esitas kohtule 17.11.2022 allkirjastatud üürilepingu (dtl 145-150), ei tõenda antud leping seda, et kostja alates sellest ajast enam xxx elamut ei vallanud. Kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud elamu valduse üleandmist hagejale. Ka tsiviilasjas nr 2-23-xxx kostja 24.01.2023 esitatud hagiavaldusest (dtl 164-167) nähtub, et oma elukohaks nimetas kostja endiselt hageja elamu aadressil xxx Seega järeldub asjas esitatud tõenditest kogumis, et kostja valdas hagejale kuuluvat elamut ilma õigusliku aluseta alates maist 2021 kuni 30.08.
13. Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt kasutuseeliste väljamõistmist.
14. Elektrikulude nõude osas esitas hageja kohtule xxx ja xxx arved xxx elamu elektritarbimise kohta ajavahemikus 21.06.2021 kuni 20.09.2023 (dtl 32-97). Arved on esitatud hagejale ning arvetest nähtuvalt on neid regulaarselt tasutud. Hageja esitas ka kahel korral elektrikulu arvestuse (dtl 134-137, dtl 169-172), milles selgitas esitatud nõuet.
15. Kostja esitas kohtule oma konto väljavõtte (dtl 151-153) ajavahemikul 01.01.2018 kuni 28.02.
16. Väljavõtte järgi oli kostja tasunud xxx-le 2021 ja 2022 kokku 402,42 eurot. Mille eest kostja on makseid teinud, väljavõttest järeldada ei saa. Ühelegi arvele maksete tegemisel viidatud ei ole. xxx kinnitas oma e-kirjas 01.11.2024 (dtl 168), et on tagastanud kostjale ettemaksu 270,36 eurot.
17. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud hageja elektrikulude nõudele ühtegi põhistatud vastuväidet. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ise tasunud mõne elektrikulu arve, mille eest hageja temalt käesolevas asjas hüvitist nõuab. Kuna kostja ei ole vastuväiteid põhistanud ega tõendanud, tuleb kostjal tasuda elektri kasutamise eest ajal, mil elamu oli tema valduses. Seejuures ei oma hageja elektrikulu nõude lahendamisel tähtsust see, kas kostja tasus elamus elamise ajal xxx vee kasutamise eest või xxx-le pelletite eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks elektri kasutamise eest välja mõista 989,13 eurot.
18. Üüritulule vastavate kasutuseelistena palus hageja kostjalt välja mõista 64 251,61 eurot. Hageja esitas kohtule kinnisasjade üüripakkumiste kokkuvõtte (dtl 31), kus hageja kinnisasjaga võrreldavate 14 kinnisasjadena on toodud kinnistu xxx ja xxx. Kuulutustes toodud üürihinnad on vahemikus 2300 eurot kuni 2900 eurot kuus.
19. Hageja esitas kohtule ka hinnastatistika majade üürimise kohta xxx ja xxx (dtl 130-131) millest järeldub, et xxx aastatel 2021 kuni 2022 oli vähe üürikuulutusi. Alates oktoobrist 2022 oli xxx ruutmeetri üürihind 9,5 eurot ja alates aprillist 2023 oli hind juba 11,3 eurot. Hageja esitas ka keskmise üürihinna arvutuse xxx ja xxx (dtl 132-133).
20. Kostja pidas üüritasu nõuet liialt suureks, kuid esitas vastuväidete tõendamiseks üksnes ühe üürikuulutuse xxx elamu kohta (dtl 178-180), mille kohaselt pakuti kuue toaga maja üürile tasu eest 1500 eurot kuus. Elamu üldpind oli 358,9 m
21. Vastusena hageja järelpärimisele selgitas xxx esindaja (dtl 195), et see kuulutus ei olnud aktiivne alates maist
22. Kuna hageja palus kostjalt kasutuseelised välja mõista alates
23. aastast, ei ole kostja esitatud kuulutus seega asjakohane, kuna kajastab võimaliku üüritasu suurust mitte võrreldaval ajaperioodil, vaid kaks aastat varem.
24. Kostja asus menetluse kestel väitma, et xxx elamu suletud netopind ei vasta hageja väidetule, mille tõendamiseks esitas ta andmed ehitusregistrist (dtl 181-184). Ehitusregistri andmete kohaselt on xxx elamu pind 211,8 m
25. Kohus osundab, et registris puuduvad mistahes andmed elamu renoveerimise kohta, kuigi kostja on ise korduvalt rõhutanud, et pärast elamu ostmist
26. aastal toimusid selles renoveerimistööd. Hageja esitas kohtule elamu renoveerimise projekti (dtl 191-194), mille kohaselt oli pärast renoveerimist elamu suletud netopind 290,4 m
27. Kohus leiab, et hageja on seega usutavalt tõendanud elamu tegeliku pinna suuruse. Kostja vastuväited hageja nõutud üüritulu suurusele ei ole põhistatud ega tõendatud. Eeltoodut kokku võttes tuleb kostjalt hageja kasuks kasutuseelistena välja mõista 64 251,61 eurot.
28. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 65 240,74 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis kogunõudelt 65 240,74 eurot alates hagi esitamisest 31.05.2024 kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 88.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 12 665,30 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Hagejale osutasid õigusabi vandeadvokaat Magnus Braun tunnihinnaga 275 eurot ja advokaat Anna-Evgeniya Petrova tunnihinnaga 230 eurot. Tunnitasudele lisandus käibemaks. Õigusabi osutati kokku 38,67 tundi ja tasu suurus oli 9119,10 eurot. Sellele lisandus käibemaks 22% ehk kokku summas 11 125,30 eurot. Lisaks on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1 540 eurot. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja vaidles menetluskuludele vastu ja leidis, et õigusabikulude maht ei peaks ületama 5000 eurot.
2. Kohus leiab, et käesolev vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas ega sisuliselt mahukas, mistõttu puudus vajadus kahe advokaadi kasutamiseks menetluses. Vaidluse vähest keerukust arvestades loeb kohus ühe esindaja mõistlikuks tunnitasuks 230 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduse vähest mahtu arvestades on põhjendatud aeg nõuetekohase hagi koostamiseks kokku 5 tundi, mitte menetluskulude nimekirjas toodud 7,93 tundi. 15
3. Kohus leiab, et arvestades kostja vastuse mahtu ja sisu, samuti hageja 02.10.2024 dokumendi mahtu ja sisu, ei saanud kostja vastusega tutvumiseks ja sellele omakorda vastamiseks kogumis aega kuluda 9,77 tundi, vaid maksimaalselt on põhjendatud ajakulu 6 tundi.
4. Pärast kostja 28.10.2024 vastuse esitamist ei palunud kohus hagejal esitada seisukohti enne 25.02.2025, mistõttu saab selles vahemikus tehtud toimingud olla põhjendatud vaid osas, milles need olid vajalikud kostja vastusega tutvumiseks ja kohtu määratud tähtajaks seisukoha esitamiseks. Hageja 25.02.2025 seisukoht oli esitatud vaid kolmel lehel ning täiendavate sisuliste õiguslike käsitluste esitamiseks vajadus puudub. Seetõttu leiab kohus, et kogumis võis mõistlik ajakulu olla kostja 28.10.2024 vastusega tutvumiseks ja hageja 25.02.2025 seisukoha esitamiseks kokku 5 tundi, mitte taotluses märgitud 8,73 tundi.
5. Kohus leiab, et lõplike seisukohtade koostamiseks koos kostja viimase seisukoha analüüsi ning menetluskulude nimekirja koostamisega sai mõistlikult aega kuluda dokumentide mahtu arvestades 7 tundi, mitte taotluses märgitud 10,69 tundi. Muus osas loeb kohus hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud põhjendatuks ning seega on kogumis mõistlik õigusabi osutamise aeg 24,55 tundi. Arvestades kohtu põhjendatuks peetud tunnitasu suurust, on põhjendatud kulu õigusabile 24,55 tundi x 230 euroga= 5646,50 eurot ilma käibemaksuta ja 6900,93 eurot koos käibemaksuga. Hageja õigusabikuludele lisandub kulu tasutud riigilõivule summas 1540 eurot.
6. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 8440,93 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 8440,93 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2026 lahendiga 16