KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasi C.P ja A.W avaldus XXX korteriühistu 17. juuni 2019. a üldkoosoleku ots

§ 38lg 2 järgi tühised.

6

1. Kohus märgib täiendavalt, et
2. juuli
3. a hääletusprotokollidest nähtub, et trepikodade sisekoristuse teenuse ostmise poolt hääletas 62 korteriomanikku ja maja otsaseinte soojustamise teostamise poolt 65 korteromanikku. Korteriühistu põhikirja p 7.8.4 järgi loetakse üldkoosoleku otsus üldkoosolekut kokku kutsumata vastu võetuks, kui vastava otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühistu liikmed. Kuna
4. juuli
5. a hääletusprotokollides nimetatud otsuste poolt ei ole hääletanud kõik korteriomanikud, ei saa KrtS § 21 lg 3 ja korteriühistu põhikirja p 7.8.4 järgi lugeda
6. juuli
7. a hääletusprotokollides nimetatud otsuseid ka vastu võetuks.
8. Avaldajad on kolmandaks palunud tuvastada korteriühistu juhatuse
9. juuli
10. a koosoleku protokolli punktide 1-4 otsuste tühisus ja tunnistada need kehtetuks. Korteriühistu juhatuse
11. juuli
12. a koosoleku protokolli punktides 1-4 on vastu võetud järgmised otsused (I kd, tl 26): 1) koostada hääletusprotokoll, jagada välja personaalsed infokirjad ja anda S.W-le volitus Soojest OÜ-ga lepingu sõlmimiseks; 2) koostada hääletusprotokoll, trepikodade sisekoristuse teenust hakkab osutama TipTop Kvaliteet OÜ, teostada tööd, et koristusfirma saaks vett võtta; 3) valida ehitusjärelevalve teenuse osutajaks Kaar Inseneribüroo, tellija ja ehitaja vahelise lepingu sõlmimise teenust ei ole vaja; 4) küsida PowerESTilt uus pakkumine, mis sisaldaks ka trepikodadesse uute lampide paigaldamist. Avaldajad ei ole avalduses viidanud, et korteriühistu juhatuse
13. juuli
14. a koosoleku protokolli punktides 1-4 nimetatud otsused oleksid vastuolus heade kommetega või rikuksid korteriühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või et nende vastuvõtmisel oleks oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda. Nad ei ole toonud välja ka muid asjaolusid, millest tulenevalt võiks korteriühistu juhatuse
15. juuli
16. a koosoleku protokolli punktides 1-4 nimetatud otsused olla tühised. Avaldajate taotlus tuvastada korteriühistu juhatuse
17. juuli
18. a koosoleku protokolli punktides 1-4 nimetatud otsuste tühisus tuleb jätta KrtS §

§ 38lg 2 alusel seega rahuldamata.

Avaldajad ei ole ka üheselt viidanud, mil viisil on korteriühistu juhatuse

1. juuli
2. a koosoleku protokolli punktides 1-4 nimetatud otsused seaduse või põhikirjaga vastuolus. Asja materjalide alusel võib järeldada, et avaldajad heidavad juhatusele ette otsuste vastuvõtmist olukorras, kus üldkoosoleku otsused, millel juhatuse otsused põhinevad, on tühised või kehtetud.
3. juulil
4. a kui juhatus vaidlustatavad otsused tegi, oli olemas
5. juuni
6. a korduskoosoleku otsus maja otsaseinte soojustamise ja trepikodade sisekoristuse teenuse ostmise kohta.
7. juulil
8. a ei olnud keegi
9. juuni
10. a korduskoosoleku otsuseid vaidlustanud ja kohus ei olnud tuvastanud üldkoosoleku otsuste tühisust ega tunnistanud neid ka kehtetuks.
11. juulil
12. a ei saanud keegi KrtS §

§ 38lg 2 viimase lause ja § 38 lg 1 järgi seega 17.

juuni

1. a korduskoosoleku otsuste tühisusele ega kehtetusele tugineda. Kohtu hinnangul ei too
2. juuni
3. a korduskoosoleku osade otsuste tühisuse hilisem tuvastamine kaasa nende alusel tehtud varasemate juhatuse otsuste kehtetust. 15.juulil 2019.a puudus kohtu otsus, mis oleks võimaldanud juhatuse otsuste aluseks olnud üldkoosoleku otsuste tühisusele või kehtetusele tugineda. Korteriühistu juhatus ei ole
4. juuli
5. a koosoleku protokolli punktides 1-4 on nimetatud otsuste vastuvõtmisel ületanud ka oma pädevuse piire – korteriühistu põhikirja p 7.4.6 ja 7.3.7 järgi kuulub juhatuse pädevusse mh elamu haldamine ja hooldamine või selle korraldamine ning ühistu nimel lepingute sõlmimise otsustamine. Seega ei ole korteriühistu juhatuse
6. juuli
7. a koosoleku 7 protokolli punktides 1-4 nimetatud otsused kehtetud ning avaldajate taotlus tunnistada korteriühistu juhatuse
8. juuli
9. a koosoleku protokolli punktides 1-4 nimetatud otsused kehtetuks tuleb jätta KrtS §

§ 38lg 1 alusel rahuldamata.

1. Kohus märgib avaldajate poolt esialgse õiguskaitse määruse rikkumise kohta esitatud fotode ja muude tõendite kohta niipalju, et need ei tõenda, et avaldajate poolt vaidlustatud otsused oleks tühised või kehtetud. Fotod ja muud tõendid (eelkõige kommunaalarved) puudutavad vaidlustatud otsuste täitmist, mitte nende vastu võtmist. Vaidlustatud otsuste täitmise, sh avaldajatele esitatud arvete tõttu tekkinud vaidluste lahendamine ei kuulu aga käesoleva tsiviilasja esemesse.
2. Korteriühistul on KrtS §

§ 38

lg 5 järgi õigus parandada korteriühistu organite otsuste vastuvõtmisel tehtud vigu ning korraldada uus üldkoosolek, mille kohta saadetaval kutsel on päevakorras nimetatud kõik üldkoosolekul otsustamisele tulevad küsimused, või võtta vastu otsus üldkoosolekut kokku kutsumata vastavalt KrtS §-s 21 ettenähtud korrale. Kohus leiab, et sellest tulenevalt, et Tartu Maakohtu

1. augusti
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-11440 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud tuleb tühistada.
3. L. A.W on A.W esindajana esitanud
4. novembril
5. a taotluse katta kohtulahendis kinni avaldajate ja volitatud esindaja nimed, isikukoodid ja aadressid. Kuna L. A.W on üksnes A.W esindaja, saab ta esitada taotluse üksnes enda ja A.W andmete avaldamise piiramiseks. Kuna L. A.W ei ole C.P esindaja, ei saa ta C.P nimel vastavat taotlust esitada. C.P ei ole ise nimetatud taotlust esitanud. Kohus leiab sellest tulenevalt, et käesoleva määruse jõustumisel selle arvutivõrgus avalikustamisel tuleb TsMS § 462 lg 2 järgi asendada A.W ja L. A.W nimi tähemärkidega „xxx“. A.W ja L. A.W isikukood ja aadress tuleb sama sätte alusel jätta arvutivõrgus avalikustamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Kuna kohus rahuldab avalduse osaliselt, siis tuleb lugeda avaldajate poolt kohtusse pöördumine ja sellega seotud riigilõivu tasumine tingituks korteriühistu tegevusest. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et avaldajad oleks ka avalduse rahuldatud osa esitamise korral pidanud tasuma riigilõivu täpselt sama palju, kui nad tasusid kogu avalduse eest, tuleb riigilõiv TsMS § 172 lg 1 alusel jätta korteriühistu kanda. Kohus on rahuldanud avaldaja kolmest taotluses veidi enam kui pooled. Kohtu hinnangul on sellest tulenevalt õiglane jätta menetlusosaliste muud kulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 8