Obsah (5)

§ 223§ 236§ 49§ 169§ 2

4-26-289 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2026. a, Tallinnas Väärteoasja number 4-26-289 (kohtueelses menetluses 2302,25,016096) Kohtukoossei

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 85 trahviühikut, s.o 680 eurot ja

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 95 trahviühikut, s.o 760 eurot ehk rahatrahv kogusummas 1440 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ositi (tasuda igakuiselt vähemalt 120 eurot) kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvel, märkides samas otsuses märgitud viitenumber.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Käesolev otsus väljastada kaebajale ning PPA Põhja prefektuurile. 1 4-26-289 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsiooni saab esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o kuni 6.05.2026 (k.a). VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse avariimenetlusgrupi uurija Kerly Simulman koostas 06.01.2026 väärteoprotokolli 20160106438501 Anastasia Raidile selle eest, et tema 21.12.2025 ajavahemikul 19.01 kuni 19.02 juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat riikliku registreerimisnumbriga XXX. Enne tagurdamist ei veendunud selle ohutuses ja tagurdas vastu parkivat sõidukit MercedesBenz 350 riikliku registreerimismärgiga XXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Xle, (fikseeritud sõiduki vaatlusprotokolli ja fotodega). Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) §- de 49 lg 1, 169 lg 4 p 4, 5 ja 169 lg 5 nõudeid, pannes toime sellega väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl karistas 28.01.
2. a koostatud otsusega Anastasia Raidi

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 680 euroga ja

§ 236lg 1 alusel rahatrahviga 95 trahviühiku ulatuses, s.o 760 euroga.

Kohtuvälise menetleja otsusega tuleb foto- ja videomaterjal säilitada Lääne-Harju politseijaoskonna võrgukettal.

1. 28.01.
2. a esitatud kaebuses Harju Maakohtule leiab Anastasia Raid, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole piisavalt põhjendatud ning väärteokoosseisud ei ole tõendatud. Ta ei olnud teadlik, et toimus liiklusõnnetus või ta põhjustas kahju teisele sõidukile. Tagurdamise ajal veendus, et tema taga ei ole teisi sõidukeid. Ta ei tundnud ega märganud kokkupõrget ning küljepeeglist ei märganud midagi ebatavalist. Kui oleks tajunud kokkupõrget ei oleks lahkunud sündmuskohalt. Kaebuse esitaja leiab, et teise auto sinine värviosake võib viidata kontaktile, kuid ei tõenda, et tegemist oli juhile tajutava liiklusõnnetusega. Praeguses asjas puuduvad sõltumatud tunnistajad. Videosalvestis ei näita selgelt ega üheselt tuvastavat kokkupõrget. Kaebuse esitaja sõidukil olid juba varem vigastused. Menetluses puudub tehniline ekspertiis. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel, tühistada või oluliselt leevendada liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel määratud karistust. Kaebust soovib lahendada kirjalikus menetluses.
3. 29.01.
4. a Harju Maakohtu määrusega jäeti Anastasia Raidi kaebus käiguta.
5. 29.01.2029 kõrvaldas Anastasia Raid kaebuses puudused, st esitas maakohtule kaebuse allkirjastatuna.
6. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 06.02.
7. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et menetluse käigus on leidnud tõendamist, et sõiduk Mercedes-Benz sai 21.12.2026 ajavahemikul 19.01-19.02 kahjustada. Sõidukite kahjustused on nähtavad fotodel ning on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis. Sõidukitel esinevad vigastused on omavahel täielikult ühildatavad. Ka ilma ekspertteadmisteta isik saab teha järelduse, et need kaks sõidukit on omavahel kokkupuutunud. Kohtuväline menetlea viitab sõidukite vaatlusprotokollidele lisatud fotodele. Mercedes-Benz puhul fotole IMG_1656 ja Volkswagen puhul IMG_
8. Liiklusõnnetus on fikseeritud ka toimikule lisatud videosalvestisel. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju Xle, mistõttu esinevad asjas 2 4-26-289 liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Liiklusõnnetuse teise osapoole käitumises ei nähtu liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi (sõiduk seisis ja oli nõuetekohaselt pargitud) ning liiklusõnnetuse toimumist oleks saanud ära hoida ainult Anastasia Raid kui ta oleks tähelepanelikumalt jälginud teisi sõidukeid. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et üheselt on tõendatud, et Anastasia Raid põhjustas ettevaatamatusest liiklusõnnetuse ning talle

§ 49

lg 1 järgi etteheidetav rikkumine kuulub karistamisele

§ 223lg 1 alusel.

Lähtudes videosalvestisest, liiklusõnnetuste asjaoludest ja sõidukitel tuvastatud vigastustest, leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik pidi kindlasti aru saama, et ta sõitis otsa teisele sõidukile. Kuivõrd menetlusalusele isikule on antud juhtimisõigus, siis pidi ta ka teadma millised on juhi kohustused liiklusõnnetuse toimumise korral ning millal tuleb õnnetusest teavitada politseid. Menetlusalune isik rikkus

§ 169lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid.

Oma taolise tegevusega raskendas menetlusalune isik väga tugevalt varalise kahju põhjustaja isiku väljaselgitamist ja kahjustada saanud sõiduki parandamist. Tulenevalt eeltoodust leiab otsuse tegija, et menetlusalusele isikule

§ 169

lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 alusel etteheidetav tegu on kvalifitseeritud õigesti, süüd välistavad asjaolud puuduvad ning see kuulub karistamisele

§ 236lg 1 alusel.

Kohtuväline menetleja, leiab, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja seadusliku otsuse muutmiseks karistuse suuruse osas. Rahatrahvi ositi tasumisele määramisele kohtuväline menetleja vastu ei vaidle.

1. 17.03.2026 esitas kohtuväline menetleja tunnistaja ülekuulamise tõlke ja 18.03.2026 väärteotoimiku lisana videosalvestuse CD-plaadil. Kuivõrd videosalvestus CD- plaadil ei avanenud, siis edastas kohtuväline menetleja 1.04.2026 uuesti videosalvestised. KOHTU SEISUKOHT
2. Tutvunud Anastasia Raidi kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg- le 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. Otsustamaks Anastasia Raidile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegudes on süüteokoosseis.
4. Antud juhul omistatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu

1. Anastasia Raid ei tunnista enda süüd, väites menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, et ta võis tõesti 21.12.2025 umbes kella 19.00 ajal olla oma sõidukiga Volkswagen Passat XXX aadressil Ehitajate tee 148, Tallinn Maxima parklas. Ta arvab, et tal võis hakata halb, kuna tuli poest ilma ostudeta välja, kuid see ei tähenda, et ei andnud endale aru. Tõenäoliselt ta ei vaadanud küljepeeglitesse, vaatas tahavaate peeglisse, et tema taga ei oleks autosid. Ta ei tajunud otsasõitu. Oma sõiduki paremal küljel olevat vigastust ei ole ta tähele pannud. Auto on vana, ostes olid juba vigastused.
2. Kohus peab kaebaja ütlusi usaldusväärseks osaliselt, nimelt selles osas, et tema 21.12.2025 kella 19.00 ajal enda juhitud sõidukiga Volkswagen Passat riikliku registreerimisnumbriga XXX viibis Ehitajate tee 148, Tallinn Maxima parklas, käis poes ja sõitis parkimiskohalt välja, vaatas tahavaatepeeglisse. Ebausaldusväärseks peab kohus kaebuse esitaja ütlusi selles, et tema juhitud sõidukiga parkimiskohalt väljasõites ei tajunud otsasõitu ega põhjustanud vigastusi sõidukile Mercedes-Benz 350 riikliku registreerimismärgiga XXX ning selles osas 3 4-26-289 jätab kohus Anastasia Raidi ütlused tõendikogumist välja. Kohtu veendumus kujunes järgmiselt.
3. Tunnistaja X ütlustest tulenevalt 21.12.2025 umbes 18.50 parkis tema sõiduki MercedesBenz 350 riikliku registreerimismärgiga XXX invaliidi kohale Maxima poe juures, aadressil Ehitajate tee
4. Kui tuli poest tagasi kell 19.10 oli tema auto juhipoolne külg kriimustatud ning oli jälg sinisest autost, mis lahkus sündmuskohalt. Tema auto kõrvale pargitud auto oli erksinine ja selle värv jäi tema auto uksele.
5. Sõiduki Mercedes-Benz 350 riikliku registreerimismärgiga XXX vigastused on tuvastatud 22.12.2025 vaatlusprotokolliga koos fotodega, mille kohaselt on sõiduki vasakpoolsel küljel kraapejäljed ja värvikahjustused, kraapejälgedel sinise värvitooniga määrdumine ning värvitükikesed. Fotol IMG_1656 on näha, et sõidukil Mercedes-Benz on vigastatud juhi uks, millel on kõrgusel ca 60 cm – 70 cm tugevad riivava kontakti jäljed. Samuti on tuvastatav, et sõidukile Mercedes-Benz on lisaks vigastustele jäänud ka sinise värvi ladestused kõrgusele ca 70 cm.
6. Sõiduki Volkswagen Passat XXX (Foto IMG_1915) vigastused on tuvastatud 06.01.2026 vaatlusprotokolliga koos fotodega, millest nähtuvalt on sinist värvi sõiduki paremapoolsel tagaküljel kraapejäljed ja värvikahjustused. Fotol IMG_1918 on sõiduki parempoolsel tagatiival selgelt tuvastatavad vigastused kõrgusel ca 60 cm – 70 cm. Samuti on sõidukil Volkswagen kõrgusel ca 70 cm kerepaneelide liitekohas tuvastatav välja ulatuv koht millel on näha, et sealt on ära nühitud sõiduki sinine värv.
7. Taoliselt on leidnud tuvastamist, et mõlematel sõidukitel esinevad vigastused on omavahel ühildatavad ning objektiivsed tõendid langevad kokku tunnistaja ütlustega.
8. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et praeguses asjas puudus vajadus teha liiklustrassoloogia ekspertiis, sest muude objektiivsete tõenditega on tuvastatud, et liiklusõnnetuse on põhjustanud Anastasia Raid.
9. 6.01.2026 vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud Ehitajate tee 148, Tallinn Maxima kaupluse turvakaamera salvestist. „Parkla“ salvestiselt on näha, et kell 18:54:08 saabub invakohtade kõrvale parkimiskohale hallikat tooni sõiduauto, millest vasakul pool juba pargib sinist värvi universaalkerega sõiduauto. Kell 19.01-19.02 tagurdab sinist värvi sõiduauto parkimiskohalt välja ja lahkub parklast. Kaustas „T520 21.12 lisa“ on nähtav sinise universaalkerega sõiduki saabumine parklasse salvestises oleva kella 18.21 järgi.
10. Kohtule edastatud videosalvestiselt 2026-04-01 103227.mp4 nähtuvalt on näha turvakaamera T520 salvestis. 21.12.2025, et kell 18:54:08 pargib invakohtadele mõeldud parkimiskohale hallikat tooni sõiduauto. Sõidukist vasakul pool on pargitud sinist värvi universaalkerega sõiduauto. Järgnevalt kell 19:01:07 on näha salvestiselt hallikat tooni sõiduauto kõrval pargitud sinist värvi universaalkerega sõidukil tulede süttimist ja kell 19.01-19.02 tagurdamist. Küll ei nähtu ajavahemik 19:01:25 kuni 19:01:47, kuid alates 19:01:48 on näha sinise sõiduki tagurdamine vastu takistust (toimub jõnksatus), seejärel edasi liikumist ning uuesti tagurdamist, muutes sõidutrajektoori. Sinist värvi sõiduk tagurdab parkimiskohalt välja ja sõidab minema.
11. Kohtul ei ole teise liiklusõnnetuse osapoole, s.o tunnistaja X tegevusele midagi ette heita, ta ei rikkunud ühtegi liiklusseaduse sätet, mis annaks aluse süüdistada teda liiklusõnnetuse põhjustamises. Tunnistaja ütluste kohaselt parkis ta sõiduki invaliidikohale, poest tagasi tulles oli auto juhipoolne külg kriimustatud ja jälg sinisest autost, mis lahkus sündmuskohalt. Antud juhul on ka oluline, et tunnistaja poolt juhitud sõiduauto parkis varem parkimiskohale pargitud sinist värvi sõidukist tahapoole. Sõiduki kahjustada saanud vasakpoolne juhiuks on tagapool sinist värvi universaalkerega sõiduki parempoolsest tagumisest küljest. Seega ei saanud tunnistaja juhitud sõiduk tekitada vigastusi Anastasia Raidi poolt pargitud sõidukile.
12. Koostoimes videosalvestisega, mõlema sõiduki vigastustega, sh värviosakeste leidumisega ning olukorras kui tunnistaja sõiduk oli pargitud, ei liikunud, pidi menetlusalune isik aru 4 4-26-289 saama, et põhjustas liiklusõnnetuse. Seda enam, et videosalvestiselt on näha sõiduki tagurdamisel takistuse vastu sõitmine ja seejärel parema sõidutrajektoori otsimine.
13. Seega on Anastasia Raid põhjustanud liiklusõnnetuse liiklusseaduse § 2 p 32 mõttes. 23.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mh mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. 24. Anastasia Raidile heidetakse ette

§ 49

lg 1 järgi rikkumist, mille kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.

1. Kohtul puudub eelnevalt tuvastatu pinnalt igasugune kahtlus, et just Anastasia Raidi juhitud sõiduk Volkswagen Passat XXX 21.12.2025 kella 19.01-19.02 ajal Tallinnas Ehitajate tee 148, Tallinn Maxima kaupluse parklas tagurdades otsa kõrval parkinud Mercedes-Benz 350 registreerimismärgiga XXX. Sellise tegevusega põhjustas Anastasia Raid varalise kahju Xle.
2. Anastasia Raid on andnud ütlusi, et ta tõenäoliselt ei vaadanud küljepeeglisse, vaatas tahavaatepeeglisse. Seega enne tagurdamist ei veendunud ta selle ohutuses ega kasutanud vajadusel teise isiku abi.
3. Anastasia Raid, sõites enda autoga otsa temast paremal pool parkinud Mercedes Benzile ning põhjustades Xle varalise kahju, on täitnud

§ 223objektiivse koosseisu. 28. Vastavalt Kar

S § 18 lg- le 3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt liiklusseaduse § 16 lg 1 sätestatud peab liikleja olema viisakas ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib ohustada või kahjustada vara. Seega, kui Anastasia Raid oleks olnud hoolikas ning kohusetundlikum, siis ei oleks tema juhitud sõiduk sõitnud otsa parkivale sõidukile. Anastasia Raid pani rikkumise toime vähemalt hooletusest, kuna ta ei veendunud tagurdamise ohutuses. Täpsemini selles, kas tagurdamisel võib ta tema kõrval parkinud sõidukile otsa sõita. Sellise tegevuse tagajärjel võib Anastasia Raidi tegevus kaasa tuua teise isiku vara kahjustamise. Hooletust kinnitab ka see, et Anastasia Raidi kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt ta ei vaadanud küljepeeglitesse. Kui Anastasia Raid oleks olnud kohusetundlikum, vaadanud ka küljepeeglisse, siis oleks tal olnud võimalik sõiduki liikumistrajektoori muuta tagurdamise alguses ja hoida sedamoodi õigusrikkumine ära. 29. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 30. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Anastasia Raid põhjustas liiklusõnnetuse ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 223

lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu 31.

§ 236

lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetus mh juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes

§ 169

lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada

§ 169lg 4 p 5 märgitud dokument.

Antud vaidlusalusel juhul

§ 169

lg 4 sätestatud asjaolud puudusid.

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 ja lg 5 koosmõjust tuleneb juhi kohustus teatada liiklusõnnetusest politseile, kui varalise kahju saaja ei ole teada. 32. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Anastasia Raid pani toime liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vaidlus seisneb aga selles, kas menetlusalune isik Anastasia Raid sai aru sellest, et ta sõitis tagurdamisel otsa teisele sõidukile, st kas ta pani toime

§ 236

lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo – lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes 5 4-26-289 politseile õnnetusest teatamata, kuigi

§ 169lg 4 p-de 4 ja 5 ning lg 5 järgi oleks see olnud kohustuslik.

1. Anastasia Raidi ütluste kohaselt ta ei saanud aru, et on toime pannud liiklusõnnetuse. Kohtule esitatud kaebuses möönab, et väike värvijääk võib tekkida ka kergema puudutuse või hõõrdumise tulemusel, mis ei pruugi olla juhile eristatav ega märgatav. Tal ei olnud ka tahtmist sündmuskohalt põgeneda. Ka sai asjaoludest teada alles siis, kui politsei temaga ühendust võttis.
2. Kohus suhtub menetlusaluse isiku väitesse, et ta ei teadnud liiklusõnnetuse toimumisest kriitiliselt. Käesoleval juhul on mõlemal sõidukil vigastused. Kui sõidukid omavahel kokku puutuvad on kuulda kokkupõrke heli. Praegusel juhul oli kokkupõrge-kriipimine sedavõrd intensiivne, et tekkisid kraapejäljed ja värvikahjustused, mistõttu pidi kokkupuude kahe sõiduki vahel olema piisavalt tugev. Menetlusalune isik pidi arusaama või vähemalt möönma, et on sõitnud vastu takistust, milleks on pargitud sõiduk. Vastasel juhul ei oleks tema sõiduk takistuse vastu sõitmisel hetkeks peatunud, siis edasi sõitnud ja uuesti tagurdades oma sõidutrajektoori muutma hakanud, vaid oleks edasi tagurdanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalune isik oli liiklusõnnetuse põhjustamisest teadlik, kuid jättis sellest politseile teatamata.
3. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb

§ 169lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

1. Nimelt ei olnud Anastasia Raidile peale Mercedes Benz kahjustamist teada Mercedes Benzi juht, kuid selge oli varalise kahju tekkimine. Sellele vaatamata ei helistanud Anastasia Raid politseisse/häirekeskusesse teavitamaks, et tema tegevuse tagajärjel on põhjustatud kahjustused ja varaline kahju teisele sõidukile ning neil asjaoludel saada politseilt edaspidiseid korraldusi.
2. Menetlusalune isik omab mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et Anastasia Raidi teadmisi liiklusreeglitest, sh mootorsõiduki juhile kohustuslikust käitumisjuhistest liiklusõnnetuse korral on eksami sooritamise kaudu kontrollitud ja heaks kiidetud.
3. Vaidlust ei ole asjaolus, et menetlusalune isik ei olnud teadlik kahju saajast ega teavitanud ka liiklusõnnetusest politseid. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud tahtlikult. Anastasia Raid on kaebuses väitnud enda õigustuseks, et ta ei olnud teadlik liiklusõnnetuse põhjustamisest, kuid väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole see eluliselt usutav. Menetlusalune isik sai aru, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt.
4. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 169

lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes toime

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistus 40.

§ 223

lg näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. 41. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise ees rahatrahviga 85 trahviühikut ja

§ 236lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 95 trahviühikut.

6 4-26-289

1. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et Anastasia Raidi käitumises karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud.
2. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
3. Anastasia Raidi süü

§ 223

lg 1 sätestatud väärteo puhul on alla keskmise, kuivõrd tegemist on

§ 223

lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega, mis on toime pandud hooletusest. Samuti on tekitatud pigem vähesel määral kahjustusi, kraapejäljed ja värvikahjustus ehk kahju ulatus on väike. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja süüd

§ 223lg 1 sätestatud väärteo puhul hinnata minimaalmäära lähedaseks.

45.

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud. Samas on Anastasia Raid teo toime pannud kavatsetult. Eelneva alusel leiab kohus, et Anastasia Raidi süü on keskmääras.

1. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud ka kohus.
2. Anastasia Raid on varem karistamata isik, tegemist on isikuga, keda ei ole karistusregistrisse kantud, mistõttu eripreventiivseid kaalutlusi karistuse korrigeerimiseks ei esine.
3. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Praegusel juhul on aga oluline ka kahe väärteo omavaheline seotus. Oluline on anda signaal, et teadvalt sündmuskohalt lahkunud liiklusõnnetuse põhjustaja, sh liiklusõnnetusest mitteteataja käitumisel on tagajärg ehk vastav isik saab karistada.
4. Seega on Anastasia Raidi süü üle miinimummäära kuid alla keskmäära, mistõttu tuleb tõdeda, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud.

§ 223

lg 1 alusel on Anastasia Raidile määratud karistus sanktsiooni alam- ja keskmäära vahel, s.o 85 trahviühikut.

§ 236

lg 1 alusel on määratud karistus samuti sanktsiooni alam- ja keskmäära vahel, s.o. 95 trahviühikut. Eeltoodu alusel jätab kohus mõistetud karistuse muutmata.

1. Kaebusest nähtuvalt ei ole isik taotlenud rahatrahvide tasumise ajatamist. Arvestades, et menetlusalune isik on taotlenud rahatrahvi olulist vähendamist, kokku on rahatrahvid summas 1440 eurot, mis on arvestavalt suur summa ühekorraga tasumiseks ka keskmisel tööl käiva isiku jaoks, siis peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks põhjendatuks ajatada trahvide tasumine võimalikule maksimaalsele tähtajale, see on ühele aastale.
2. Tähele tuleb panna, et rahatrahvid tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 28.01.
3. a otsuses märgitud makserekvisiitide järgi, kohustuslik on märkida ka kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse tasumise tähtaja osas, muus osas jätab otsuse muutmata. 7 4-26-289 /allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 8