Tsiviilasi nr 2-19-119069 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2020, Tartu Kohtumaja Tsiviilasi Eesti Inka

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr , p 13).“ Käesolevas asjas laenulepingu järgne viivisemäär 0,1167 % päevas tähendab 42 % suurust aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Seaduse kohaselt (

§ 113

lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Alates 6.03.2019, st kostja poolt võla tasumisega viivitamise algusest on seadusjärgne viivisemäär 8 % aastas (s.o 0,0219% päevas). Praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära üle viie korra.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kohus ei 2/3 kohalda kokkulepitud viivisemäära, vaid seaduses sätestatud viivisemäära. Eeltoodust tulenevalt on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 6.03.2019 kuni 2.09.2019 summas (0.84+0.56+0.20+19.99) 21.59 eurot. Alates 3. septembrist 2019 tuleb kostjal maksta viivist põhivõlalt 868.48 eurot võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Hageja taotleb 200 euro suuruse riigilõivu ja 192 euro suuruse õigusabi kulu (2 töötunni eest) väljamõistmist. Kostja menetluskulude nõuet esitanud ei ole, samuti ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude suurus on mõistlik ja põhjendatud. Kohus on 1 455.21 euro suuruse hagi rahuldanud 1 059.31 euro ulatuses (mõlemad summad on koos lisanduva viivisega 1 aasta eest), so 72,79% ulatuses. Hageja nõude rahuldamise proportsiooni alusel jääb 72,79% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 27,21% hageja enda kanda. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud (392x0,7279) 285.34 euro ulatuses. Kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal hageja taotlusel maksta viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras, vastavalt TsMS §-s 177 lg 4 sätestatule. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3/3