Obsah (5)

§ 2§ 29§ 123§ 87§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2026. a, Tartu Väärteoasja number 4-25-4754 Kohtunik Kristiina Laas Kohtuistungi sekretär Margot Nigol Väärt

) § 132 p-st 1, kohus otsustab:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.11.
2. a otsus väärteoasjas nr 2780,25,009957 muutmata ning Ursel Rebase kaebus rahuldamata. 2.

§ 2ja kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 180 lg 1 jätta menetluskulud menetlusaluse isiku kanda.

1. Edastada kohtuotsus pooletele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik
2. 05.11.
3. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur väärteoprotokolli selle kohta, et 14.06.
4. a kella 19.40 ajal juhtis Ursel Rebane Tartu linnas Võru tänaval maja number 132 juures elektrilist tõukeratast Bolt. Seda tehes oli Ursel Rebane seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,66 mg/l. Seetõttu ei tajunud Ursel Rebane täpseid liiklusolusid ja sõitis takistuse (majanurk) varjust teele. Liikluses elektrilise tõukeratta juhina osaledes ning kõnniteel liigeldes ületas Ursel Rebane piiratud nähtavusega kohas sõiduteed, kuid ei vähendanud sõidutee ületamiseks sõidukiirust jalakäija tavakiiruseni. Sellest tulenevalt sõitis Ursel Rebane ette mootorsõidukile BMW X2 registreerimisnumbriga XXX XXX ja toimus liiklusõnnetus. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas Ursel Rebane varalise kahju mootorsõiduki BMW omanikule sõiduki esiosa kahjustamise näol.
5. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Ursel Rebane liiklusseaduse (LS) § 16 lg 1, § 32 1 lg-te 1, 2, 3 ja § 322 lg 2 nõudeid ning pani toime LS § 259 lg 2 p-de 1, 3 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise, kui see on toime pandud lubatud alkoholi piirmäära ületanuna ning sellega tekitati varaline kahju või liiklusoht.
6. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.11.
7. a otsusega väärteoasjas nr 2780,25,009957 karistati Ursel Rebast LS § 259 lg 2 p-de 1, 3 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut, mis vastab 280 eurole.
8. 11.09.
9. a esitas Ursel Rebane kaitsja vahendusel maakohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, menetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel ning õigusabikulude hüvitamist.

Kokkuvõtlikult on kaebuse põhjendused järgnevad. 4.

1. Lõuna prefektuuri 25.11.
2. a otsuses viidatud õigusnormid reguleerivad jalgratturi, kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi kohustusi. Väärteoprotokolli kohaselt ei kasutanud Ursel Rebane aga ühtegi neist sõidukitest. Protokolli kohaselt juhtis ta elektrilist tõukeratast, mis pole võrdsustatav jalgratta, kergliikuri ega ka pisimopeediga. Tõukeratas on defineeritud LS § 2 p-s 13 ja selle kohaselt on tõukeratas jalakäija abivahend. Seega polnud Ursel Rebane väärteoprotokolli kohaselt sõidukijuht, vaid hoopis jalakäija. 4.
3. Lisaks on kohtuväline menetleja oma otsuses väljunud väärteoprotokolli raamidest, kuna on viidanud ka LS § 69 lg-le 31, mida väärteoprotokoll ei sisalda. Pealegi ei saa LS § 69 lg-t 31 Ursel Rebasele kohaldada juba seepärastki, et eelmärgitu kohaselt pole talle selles sättes nimetatud sõidukite juhtimist ette heidetud, kuid tõukerattaga liikleja alkoholi piirmäära LS § 69 lg 31 ei reguleeri. 4.
4. Lõpuks märgitakse, et Ursel Rebane oli ettevaatlik ja vähendas sõidutee ületamisel kiirust. Hoopis autojuht sõitis kõrvateelt peateele välja hooletult ja ohutuses veendumata. Autojuhile oli selles kohas liiklusmärk „Anna teed“, millest tuleneva kohustuse ta täitmata jättis ning sõitis seetõttu otsa peateel liikunud Ursel Rebasele.
5. 11.03.
6. a toimunud kohtuistungil jäid Ursel Rebane ja tema kaitsja kaebuse juurde. 2
7. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ta küll möönis, et ehkki väärteoprotokollis on Ursel Rebasele ette heidetud ka LS § 321 lg 3 ja § 322 lg 2 nõuete rikkumist, on see toimunud ekslikult ning selles osas Ursel Rebase süüdistusest loobutakse. Ülejäänud osas on etteheited õigustatud. Ursel Rebane on väärteoprotokollis märgitud süüteo toime pannud ja teda tuleb selle eest ka karistada. Kohtu seisukoht 7.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Esmalt märgib kohus, et kaebuses toodud etteheide väärteoprotokolli ebatäpsest sisustamisest jääb tagajärjetuks. Kaebuses leitakse, et väärteoprotokolli sõnastuses kasutatav termin „elektriline tõukeratas“ pole võrdsustatav kergliikuriga, millega seotud normide rikkumist kohtuväline menetleja nii väärteoprotokollis kui ka otsuses Ursel Rebasele ette heidab. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kergliikuri mõiste toodi liiklusseadusesse 01.01.
2. a, mil jõustus 28.10.
3. a vastu võetud liiklusseaduse muutmise seadus. Vastava seaduse eelnõu (191 SE) seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga luuakse elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite kasutamise turvalisuse ja liiklejate ohutuse huvides asjakohased liiklusreeglid ja nõuded selliste sõidukite kasutamisel, ning et kasutusele võetakse uus sõidukite kategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, nt elektrilisi tõukerattaid, elektrirulasid, tasakaaluliikureid ja muid taolisi istekohata sõidukeid. Seega kui kohtuväline menetleja kasutab väärteoprotokollis terminit „elektriline tõukeratas“, siis arusaadavalt tuleb selle all mõista üht kindlat liiki kergliikurite kategooriasse kuuluvat sõidukit, ilma et oleks otsest vajadust välja tuua, et tegu on justnimelt kergliikuriga. Arusaam sellest, et elektriline tõukeratas on kergliikur, on läinud käibesse nii tava- kui ametlikus keelekasutuses, ning pole põhjust arvata, et ka menetlusalune isik Ursel Rebane sellest nõnda aru ei saa.
4. Samuti ei jaga kohus kaebuses toodud seisukohta, et kohtuväline menetleja väljus väärteoprotokolli raamidest, kuna viitas oma otsuses LS § 69 lg-le 31, mida väärteoprotokoll ei sisalda.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab see arutamise seotust väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja keeldu tuvastada protokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.10.

1. a otsus asjas nr 4-22-1706, p 9). Seejuures võib blanketse süüteokoosseisu sisustamisel tugineda ka väärteoprotokollis nimetamata sätetele, kui seda tehes ei muudeta etteheidetava teo faktilisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31.05.
2. a otsus asjas nr 4-21-3478, p 21). Kuna väärteoprotokolli kantud teokirjelduse kohaselt juhtis Ursel Rebane elektrilist tõukeratast Bolt, olles seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,66 mg/l, ei väljunud kohtuväline menetleja otsust tehes väärteoprotokolli raamidest. Samuti ei tee seda kohus, kui asja arutamise tagajärjel leiab, et Ursel Rebane rikkus muu hulgas ka LS § 69 1 lg-t 3 .
3. Kohus, olles vahetult kuulanud ära tunnistajad ja menetlusaluse isiku ning uurinud kohtuvälise menetleja kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et Ursel Rebane pani toime 3 väärteoprotokollis kirjeldatud teo ning täitis LS § 259 lg 2 p-de 1, 3 järgse väärteokoosseisu, st pani kergliikurijuhina ning lubatud alkoholi piirmäära ületanuna toime liiklusnõuete rikkumise, millega tekitas varalise kahju.
4. Asjas puudub vaidlus selles, et 14.06.
5. a kell 19.40 paiku juhtis Ursel Rebane Tartu linnas Võru tänaval maja number 132 juures elektrilist tõukeratast Bolt. 28.06.
6. a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud liiklusõnnetuse skeemi ning Ursel Rebase ja F.A ütluste kohaselt liikus Ursel Rebane elektrilise tõukerattaga Võru tänaval mööda kõnniteed kesklinna poolt Side tänava suunas.
7. Samuti pole vaidlust selles, et Võru ja Alevi tänavate lõikumiskohal (ristmikul) toimus Ursel Rebase juhitud elektrilise tõukeratta ning Alevi tänavalt Võru tänava suunas liikunud ja Võru tänavale parempööret tegema hakanud mootorsõiduki BMW X2 (registreerimisnumber XXX) vahel kokkupõrge. Vastavat asjaolu on kinnitanud tunnistajad F.A , W.A , H.R ja ka menetlusalune isik Ursel Rebane. Samuti tõendavad kokkupõrget 28.06.
8. a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollid, liiklusõnnetuse skeem ja fotod IMG_8383.JPG– IMG_8386.JPG, IMG_8391.JPG, IMG_8393.JPG; IMG_8394.JPG, IMG_8399.JPG ja IMG_8400.JPG.
9. Vaidlus käib selle üle, kumb kokkupõrkes osalenud liiklejatest liiklusnõudeid rikkus. Kohtuväline menetleja leiab, et Ursel Rebane, kes liikluses elektrilise tõukeratta juhina osaledes ning kõnniteel liigeldes ületas piiratud nähtavusega kohas sõiduteed, kuid ei vähendanud sõidutee ületamiseks sõidukiirust jalakäija tavakiiruseni. Menetlusalune isik ja tema kaitsja seevastu on seisukohal, et Ursel Rebane oli ettevaatlik ja vähendas sõidutee ületamisel kiirust ning liiklusnõudeid rikkus hoopis mootorsõiduki BMW X2 juht W.A , kes jättis täitmata liiklusmärgist „Anna teed“ tuleneva kohustuse ja sõitis seetõttu otsa peateel liikunud Ursel Rebasele.
10. Kohus Ursel Rebase ja tema kaitsjaga ei nõustu. Tõendid ei kinnita seda, et Ursel Rebane vähendas Võru ja Alevi tänavate lõikumiskohale jõudes kiirust.
11. Ursel Rebane andis kohtus ütlusi, mille kohaselt oli ta 14.06.
12. a xxxxga sadamas tööl. Õhtul otsustasid nad koju minna tõuksidega. Nad kulgesid mööda Sõbra tänavat üles, tegid Võru tänaval vasakpöörde. Nad sõitsid kõnniteel – Ursel Rebane eespool ja xxx kohe tema taga. Nende kiiruseks oli umbes 15 km/h. Tuli Alevi tänava ristmik. Kuna Võru ja Alevi tänavate ristumiskohas jookseb asfalt järsku 40 cm madalamaks ega võimalda ristmikku suure kiirusega ületada, pidurdas Ursel Rebane hoo maha. Samuti võttis ta suuna vasakule poole äärde, kus see lohk (üleminek) oli kõige sujuvam. Kui Ursel Rebane oli lohust läbi sõitnud, tõstis ta pea üles ja vajutas kohe ka gaasi, et tänav ületada. Otseselt ta vasakule ei vaadanud, kuid silmanurgast nägi korraks, et vasakult poolt midagi tuleb. See tuli nii ruttu, et tal ei olnud enam midagi teha. Käis pauk ja Ursel Rebane nägi, kuidas hall auto sõitis tal jalad alt ära.
13. Üldjoontes samasuguseid ütlusi andis kohtus ka Ursel Rebase xxx H.R . Ütlustele vastavalt sõitis H.R koos Ursel Rebasega Bolti tõuksidega Maxima ees oleval peateel. Seal tee ääres oli lohk ja sellest üleminekuks võttis Ursel Rebane hoo maha. Ka H.R , kes oli Ursel Rebase taga, hakkas juba jalga maha panema. Ursel Rebane sõitis sealt lohust läbi, vaatas vasakule ja sõitis edasi. Siis sõitis auto Ursel Rebase alt läbi. Ursel Rebane lendas õhku, tegi seal salto ja lendas siis auto taha maha. 4
14. Seevastu selgub Võru tänaval autoga kesklinna suunas liikunud F.A ütlustest, et natuke enne Alevi ja Võru tänava ristmikku, kus see õnnetus juhtus, nägi tema umbes 10–15 meetrit eemal enda poole liikuvat kahte Bolti tõukeratast. Üks ratastest oli ees- ja teine diagonaalis natuke tagapool. Tundus, et tõukerattad sõidavad maksimaalse, seega umbes 20 kilomeetrise tunnikiirusega. Samuti nägi F.A , et tema vaates paremalt poolt Alevi tänavalt tuleb hall BMW. Viimane liikus umbes 30 km/h või alla selle – BMW hakkas ristmikule lähenema ja oli märgata, et BMW juht võttis kiirust alla. Täielikult ta seisma ei jäänud, kuid kiirus vähenes. Bolti tõukerattad samal ajal aga ei pidurdanud ega peatunud enne ristmikku, lihtsalt sõitsid autoteele ja toimus kokkupõrge.
15. Seega ilmneb Ursel Rebase ja H.R ütlustest, et menetlusalune isik vähendas Võru ja Alevi tänavate lõikumiskohale lähenedes – tõsi küll üksnes väidetava lohu tõttu – sõidukiirust. F.A midagi sellist aga ei täheldanud – tema sõnul Bolti tõukerattad enne ristmikku ei pidurdanud ega peatunud, vaid lihtsalt sõitsid sõiduteele.
16. Kohus peab usaldusväärsemaks F.A ütlusi. Esiteks ei nähtu asja juurde võetud fotodelt (fotod nr 2, 3, 6, IMG_8383.JPG – IMG_8385.JPG), et kõnniteel oleks olnud mingit järsku lohku – kõnnitee on kuni Alevi tänavaga lõikumiseni hea asfaltkattega, tasane ning suubub ka ristmikule sujuvalt ilma järsu üleminekuta. Teiseks ei kattu ka Ursel Rebase ja H.R ütlused omavahel täielikult – kui Ursel Rebane väitis, et ta teed ületades vasakule ei vaadanud, siis H.R sõnul ta seda siiski tegi. Mõlemad on seejuures isikud, kel on asjas isiklik huvi ja mõistetavalt võib see nende ütlusi mõjutada. F.A kohta seda öelda aga ei saa. Tema kokkupõrkes ei osalenud, vaid tajus asjaolusid kõrvalseisjana ning saab järelikult olla objektiivne. Lisaks olid tal head tajumistingimused – ta lähenes Alevi ja Võru tänava ristmikule Side tänava suunast ja asja juurde võetud foto IMG_8385.JPG kohaselt oli sealt poolt lähenedes sirge tee ning puudusid ka vaatevälja piiravad objektid. Oluline on seegi, et Bolti tõukerattad haarasid oma erkrohelise värvi tõttu juba eemalt F.A tähelepanu, mida ta ei kaotanud kuni kokkupõrkeni. Samuti pole F.A ütlustes võimalik tuvastada ühtki sellist vasturääkivust, mida pole võimalik seletada aja möödumise ning sellest tuleneva mälestuste tuhmumisega. Tunnistaja ütlused käsitlevad tema poolt vahetult kogetut (nähtut), olles samas loogilised ja piisavalt detailsed.
17. Eelöeldust lähtuvalt loeb kohus F.A ütlustega tõendatuks, et Ursel Rebane ei võtnud Alevi tänavale lähenedes kiirust maha, vaid sõitis umbes 15-20 km tunnikiirusega ning vasakule vaatamata sõiduteele.
18. Kuna Ursel Rebane lähenes Alevi tänavaga lõikumiskohale elektrilise tõukerattaga ning ta tegi seda kõnniteel, siis rikkus ta LS § 32 1 lg 1 toodud nõuet, mille kohaselt peab sõiduteega lõikumise kohale mööda kõnniteed lähenev kergliikurijuht vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega. Jalakäija tavakiiruseks loetakse keskmiselt 5 km/h. Ursel Rebase kiirus oli sõidutee ületamisel jalakäija tavakiirusest kordi suurem. Veel enam. Kohal, kus Võru tänavat mööda kulgev kõnnitee lõikub Alevi tänavaga, on n-ö pime nurk. W.A ütlused kogumis fotodega nr 1-3 ja IMG_8383.JPG – IMG_8385.JPG tõendavad, et vahetult tänavate lõikumiskohal asuv maja ning selle ees olev elektripost piiravad ristmiku nähtavust väga oluliselt, seda nii Võru tänava kui ka Alevi tänava poolt lähenedes. Seda, kas Alevi tänavalt läheneb Võru tänava suunas mõni sõiduauto, on võimalik kõnniteelt näha alles teede lõikumiskohta jõudes viimasel hetkel. Seega pidi Ursel Rebane vähendama kiirust mitte 5 ainult jalakäija kiiruseni, vaid pidi LS § 321 lg 2 kohaselt kõnniteel piiratud nähtavusega teede lõikumiskohale lähenedes ja seda ületades vähendama kiirust sedavõrd, et oleks suutnud seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees. Ursel Rebane rikkus ka seda kohustust.
19. Kohus ei nõustu Ursel Rebase ja kaitsjaga selleski, et mootorsõiduki BMW X2 juht rikkus liiklusnõudeid, kuna jättis täitmata liiklusmärgist „Anna teed“ tuleneva kohustuse ja sõitis seetõttu otsa peateel liikunud Ursel Rebasele. Vastab tõele, et Alevi tänavalt Võru tänava suunas lähenedes oli liiklusmärk „Anna teed“ – seda kinnitavad kasvõi asja juurde võetud fotod IMG_8385.JPG ja IMG_8399.JPG. Kohus leiab aga, et see märk ei kohustanud Alevi tänavalt lähenenud sõiduki juhti andma teed Võru tänavat pidi kõnniteel liiklejatele. Kõnniteel liiklejatel ei olnud Alevi tänavat ületades eesõigust. Tegu oli reguleerimata ristmikuga ning seal ei olnud ka ülekäigurada. Ka seda ristmikku ületav jalakäija ei oleks LS § 25 lg 6 kohaselt tohtinud takistada ristmikule lähenevat sõidukit. Isegi juhul, kui ristmikul oleks Alevi tänava ületamiseks olnud näiteks ülekäigurada, kus juht on kohustatud jalakäijale teed andma, tulnuks jalakäijal LS § 25 lg 7 kohaselt enne sõidutee ületamist hinnata läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, anda juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduda, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu. Mis puudutab aga kergliikurit ja piiratud juhtudel ka jalgratast ning pisimopeedi, kellele on LS § 32 lg-te 2-4 alusel antud kõnniteel liiklemise õigus, siis nende õigused on ülekäigurada ületades jalakäijast isegi piiratumad. LS § 321 lg 3 sätestab, et ülekäigurajal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõites, kuid jalgratturil, kergliikurijuhil ega pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, kergliikurijuht või pisimopeedijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.
20. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Ursel Rebane, juhtides 14.06.
21. a kella 19.40 ajal Tartu linnas Võru tänaval maja number 132 juures elektrilist tõukeratast Bolt ja ületades piiratud nähtavusega kohas sõiduteed, ei olnud piisavalt hoolas, kuna ei vähendanud sõidutee ületamiseks sõidukiirust jalakäija tavakiiruseni ega veendunud sõidutee ületamise ohutuses.
22. Esitatud tõendite kohaselt oli Ursel Rebane lisaks ka alkoholi tarvitanud. Dräger Alcotest 9510 väljatrüki kohaselt oli menetlusaluse isiku ühes liitris väljahingatavas õhus sel ajal vähemalt 0,66 mg alkoholi ning ka Ursel Rebane pole sellele vastu vaielnud. Ta märkis kohtuistungil, et jõi päeval mõned õlled, kuid kuna ta polnud enne tõukerattaga sõitma hakkamist 3-4 tundi peale joonud, mõtles ta, et alkohol on juba verest läinud. Seda, et Ursel Rebane oli tuntavalt alkoholi tarvitanud, kinnitasid ka F.A ja mootorsõiduki BMW X2 roolis olnud W.A . Seega rikkus Ursel Rebane muu hulgas ka LS § 69 lg-t 3 1, mis sätestab, et kergliikurijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi või rohkem.
23. Kohtu hinnangul viisid eelnevalt kirjeldatud rikkumised selleni, et Ursel Rebane sõitis ette mootorsõidukile BMW X2 registreerimisnumbriga XXX XXX ning toimus liiklusõnnetus. Seejuures saab asja juurde võetud fotodega nr 4, IMG_8386.JPG, IMG_8391.JPG ja MG_8393.JPG tuvastada, et õnnetuse tagajärjel sai BMW esiosa (esistange ja kapott) silmnähtavaid kahjustusi. Kuivõrd sõiduautol vigastuste tekkimise tõttu on igati 6 põhjendatud järeldada, et omanikul tuli kahjustuste likvideerimiseks teha kulutusi, mida kinnitas ka W.A oma ütlustes, on tõendatud ka varalise kahju tekkimine.
24. Seega leiab kohus kokkuvõtlikult, et Ursel Rebane rikkus LS § 16 lg 1, § 32 1 lg-te 1, 2 ja § 69 lg 31 nõudeid ning pani ettevaatamatusest toime LS § 259 lg 2 p-de 1, 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.
25. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et Ursel Rebast tuleb toimepandu eest karistada.
26. LS § 259 lg 2 p-des 1, 3 ette nähtud väärteo eest võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja karistas Ursel Rebast 35 trahviühiku ehk 280 euro suuruse rahatrahviga, st karistusega, mis jääb alla keskmist määra.
27. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
28. Kohus leiab, et Ursel Rebase tegevuses KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Samuti puuduvad KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Samas räägib menetlusaluse isiku kasuks see, et liiklusõnnetuse tagajärjed ei olnud rasked. Mootorsõiduki BMW X2 kahjustused olid kergemat laadi. Tõsisemalt sai kannatada Ursel Rebane ise, kellele tuli anda ka esmaabi. Menetlusaluse isiku süü väiksusest räägib ka see, et ta pani oma teo toime ettevaatamatusest. Eelnevaid asjaolusid nende koostoimes hinnates võib väita, et Ursel Rebase süü oli oluliselt alla keskmise.
29. Samas on kohus seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb Ursel Rebase poolt toime pandud rikkumisse suhtuda siiski täie tõsidusega. Kergliikuritega põhjustatakse igal aastal hulgaliselt liiklusõnnetusi. Transpordiameti andmetel toimus
30. aastal kergliikurijuhtide osalusel 314 liiklusõnnetust, aasta varem oli neid
31. Vigastatuid oli seejuures
32. aastal 320 inimest ning aasta varem 421 inimest. Kuigi aastaga on õnnetuste arv vähenenud, on neid siiski endiselt palju. Seega tuleb liikluses kergliikurijuhtide üleastumistesse suhtuda ülima tähelepanelikkusega ning anda neile riigipoolne hinnang karistuse kohaldamise näol.
33. Arvestades eelnevat, samuti seda, et Ursel Rebasel puuduvad eelnevad karistused mitte ainult liiklusalaste rikkumiste eest, vaid rikkumiste eest üldse, leiab kohus, et Ursel Rebasele kohtuväline menetleja kohaldatud karistus on vastavuses tema süü ning karistuse eesmärkidega ja järelikult tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.11.
34. a otsus väärteoasjas nr 2780,25,009957 jätta täielikult muutmata.
35. Kaitsja on 11.03.
36. a esitanud kohtule arved, millest kohaselt on Ursel Rebane talle väärteomenetluses osutatud õigusteenuse eest maksnud 1853,8 eurot.

§ 38

lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jääb menetluskulu Ursel Rebase kanda. 7 (allkirjastatud digitaalselt) 8