← Eesti

2-25-7182/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Harju Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-7182 Tsiviilasi X hagi Y vastu

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Poolte abielu sõlmiti 30.10.2019. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kostja on sellega nõus. Kohus ei pea võimalikuks kostja suulist ärakuulamist, kuna kostja ei ilmu istungile ja puudub võimalus kostja sundtoomiseks (kostja on Alžeerias). Võttes arvesse, et abielu on kahe osapoole vabatahtlik liit, siis isegi, kui kostja väljendaks suuliselt oma vastuseisu lahutusele, siis ei oleks kohus sellega seotud, seega näeb kohus võimalust otsuse tegemiseks ilma kostja suulise ärakuulamiseta. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulisi suhteid pole kunagi sisuliselt olnudki. Hageja ja kostja ei ole koos elanud, on kohtunud ühe korra peale pulmi. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub ühine tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 164lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega jätab kohus kulud poolte kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.