← Eesti

1-21-1305/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. august 2022 Kohtuasja number 1-21-1305 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi süüdimõistetu W.A-le (isikukood XXX käitumiskontrolli ajaks täiendava kohustuse määramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
  2. juuni 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Tartu Vangla Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus ) RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. juuni 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Tartu Maakohtu
  5. märtsi 2021 otsusega tunnistati W.A süüdi ning teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 alusel pidi W.A sellest vangistusest kohe ära kandma 1 kuu ning 1 aasta ja 1 kuu vangistust jäeti 2aastase katseajaga täitmisele pööramata. Katseajaks allutati W.A käitumiskontrollile, teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid, osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis ning registreerima end 1 kuu jooksul alates kohesele ärakandmisele kuuluvast vangistusest vabanemisest riiklikku alkoholitarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus
  6. aprillil
  8. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
  9. mail 2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku määrata W.A-le katseajaks täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest, sest W.A ilmus
  10. mail 2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholi tarvitanuna. Vaidlustatud kohtumäärus
  11. Tartu Maakohus jättis
  12. juuni 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt. Kohus möönab, et registreerimiskohustuse täitmiseks ei piisa kriminaalhooldusosakonda ilmumisest, vaid süüdimõistetu peab olema võimeline ka kriminaalhooldusametnikuga adekvaatselt suhtlema. Praeguses asjas erakorralisele ettekandele lisatud
  13. mai 2022 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti samal päeval kell 10.17 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduses indikaatorvahendiga W.A joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja W.A ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,290 mg alkoholi. Lisaks lõhnas W.A alkoholi järele, tema reaktsioon oli häiritud ja ta värises. Samas olid aga W.A kõne, aja-, isiku- ja kohataju selged ning tema tasakaal ja koordinatsioon häireteta. Viimati öeldut arvestades ei saa järeldada, et W.A ilmus registreerimisele seisundis, mis takistas või välistas tema sisulise arutelu kriminaalhooldusametnikuga – tema seisund ja suhtlus oli igati adekvaatne. Seetõttu ei rikkunud W.A
  14. mail 2022 registreerimiskohustust ja talle pole võimalik KarS § 74 lg 4 alusel katseajaks täiendavaid kohustusi määrata. Määruskaebus
  15. Maakohtu määruse peale esitas Tartu Vangla määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ja panna W.A-le katseajaks alkoholi tarvitamise keeld. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
  16. Maakohus jättis arvestamata, et W.A on
  17. aprillil 2021 allkirjastanud kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi tutvustava dokumendi ning seega oli ta teadlik, et ei tohi ilmuda registreerimisele alkoholijoobes. Pealegi on W.A-l esinenud senise katseaja jooksul alkoholi liigtarvitamise tõttu probleeme registreerimiskohustuse täitmisega ka varem.
  18. oktoobril 2021 ei ilmunud W.A registreerimisele, sest tarvitas 10.–
  19. oktoobrini 2021 alkoholi, misjärel põdes pohmelli ega suutnud kriminaalhooldusosakonda tulla. Selle rikkumise eest koostas kriminaalhooldusametnik W.A-le
  20. oktoobril 2021 esimese kirjaliku hoiatuse. Teise kirjaliku hoiatuse koostas kriminaalhooldusametnik
  21. aprillil 2022, sest W.A ilmus
  22. aprillil 2022 taas registreerimisele joobeseisundis, mistõttu ei olnud temaga võimalik sisulist vestlust läbi viia. Seega ei saa öelda, et W.A ei oleks
  23. mail 2022 teadnud, millised tagajärjed võivad joobeseisundis kriminaalhooldusosakonda ilmumisega kaasneda.
  24. Vangla möönab, et W.A-le ei ole kohtuotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeldu ja seetõttu ei saa alkoholi tarvitamist pidada kriminaalhooldustingimuste rikkumiseks. Samas kui kriminaalhooldusalune ilmub kriminaalhooldusosakonda sellises seisundis, et tema reaktsioon on häiritud ja temaga pole võimalik registreerimistoiminguid läbi viia, on siiski tegemist KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõude rikkumisega. Nimelt ei piisa registreerimiskohustuse läbiviimiseks üksnes sellest, et kriminaalhooldusalune ilmub kohtumisele õigeaegselt, vaid ta peab olema sellises seisundis, et temaga oleks ametnikul võimalik sisulist vestlust läbi viia. Kriminaalhooldusametnik maandab kriminaalhooldusalusest endast tulenevaid riske läbi erinevate tegevuste läbiviimise ja selleks lähtub ametnik hoolduskavast, kuhu planeeritakse tegevusi ja sekkumisi, mis võiksid maandata riske ning mõjutada süüdimõistetut edaspidi käituma õiguskuulekalt. Hoolduskavas kavandatu realiseerimiseks on vaja, et kriminaalhooldusele määratud isik: 1) ilmuks õigel ajal kriminaalhooldusosakonda; 2) oleks kaine; 3) oleks valmis kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema, st kaasa töötama, arvamust avaldama ning enda käitumist analüüsima. Selliseid tegevusi on võimalik läbi viia üksnes kaine isikuga, sest alkohol teatavasti vähendab keskendumisvõimet või elavdab käitumist, mistõttu ei pruugi isik registreerimistoimingu käigus kuuldut adekvaatselt hinnata ja läbiviidav tegevus riskide maandamiseks ei täida tegelikult oma eesmärki. 2

(4)
  1. Alkoholi tarvitamine on W.A kuritegeliku käitumise põhjusriskiks, mistõttu on vajalik, et ta saaks alkoholi tarvitamise kontrolli alla. W.A osaleb küll programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid asjaolu, et ta tarvitab siiski alkoholi ning sellest tulenevalt on takistatud kriminaalhoolduse läbiviimine, viitab sellele, et W.A ei võta programmis osalemist tõsiselt. Alkoholi tarvitamise keeld koosmõjus sõltuvusraviga annaks W.A-le motivatsiooni alkoholi tarvitamisest hoiduda, sest alkoholi tarvitamise keelu rikkumine võib tuua kaasa karistuse täitmisele pööramise. Ühtlasi aitaks alkoholi tarvitamise keeld vähendada W.A uute süütegude toimepanemise ohtu, sest jätkuva alkoholi tarvitamisega W.A üksnes süvendab oma alkoholiprobleemi ja käitumiskontrolli raames on seetõttu keeruline tema riskikäitumise ohtu maandada. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo.
  3. Praegu ei ole vaidlust, et W.A ilmus
  4. mail 2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholi tarvitanuna ja seda vaatamata asjaolule, et varem oli talle selgitatud sellise käitumise lubamatust ning tehtud ka kirjalik hoiatus sellise käitumise eest. Vaidlus on selles, kas sellist käitumist saab lugeda registreerimiskohustuse rikkumiseks vastavalt KarS § 75 lg 1 p-le
  6. Kuna W.A-l ei ole alkoholi tarvitamise keeldu, leiab ringkonnakohus, et registreerimiskohustuse rikkumiseks saab tema käitumist lugeda vaid juhul, kui alkoholi tarvitamisest tingitult oleks registreerimistoimingu sisuline läbiviimine olnud tema suhtes oluliselt raskendatud või sootuks võimatu. Seejuures ei oma tähtsust, et W.A-le oli varem selgitatud, et ta ei või ilmuda kriminaalhooldusametniku vastuvõtule joobes ning et varem oli teda alkoholi tarvitanuna kriminaalhooldusosakonda ilmumise eest kirjalikult hoiatatud. Seda põhjusel, et seadusest otseselt kriminaalhooldusalusele alkoholijoobes registreerimisele ilmumise keeldu ei tule ning seetõttu ei saa alkoholijoobes registreerimisele ilmumist pidada automaatselt ka registreerimiskohustuse rikkumiseks. Ilmselt on kriminaalhooldaja poolt sellise tingimuse seadmise mõte hoida ära võimalikke hilisemaid vaidlusi selle üle, kas kriminaalhooldusaluse alkoholi tarvitamine takistas/raskendas registreerimistoimingu sisulist läbiviimist või mitte. Kui kriminaalhooldusalune eirab seda tingimust, siis tuleb iga konkreetse juhtumi asjaolusid eraldi hinnates siiski tuvastada, kas registreerimistoimingu sisuline läbiviimine oli kriminaalhooldusaluse alkoholi tarvitamise tõttu oluliselt raskendatud/võimatu või mitte.
  7. Praeguses asjas ei saa ringkonnakohtu hinnangul asja materjalide põhjal tuvastada, et W.A ilmus registreerimisele seisundis, mis oluliselt raskendas või takistas temaga registreerimistoimingu sisulist läbiviimist. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt oli W.A küll tarvitanud alkoholi, kuid temal indikaatorvahendiga mõõdetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ei olnud veel sedavõrd suur, et juba selle põhjal võinuks järeldada olulisi raskusi temaga registreerimistoimingu sisulisel läbiviimisel. Selliseid raskusi ei saanud järeldada ka W.A silmade punetuse, värina ja suust tuleva alkoholilõhna pinnalt. Küll aga võinuks sellistele raskustele viidata W.A häiritud reaktsioon ja rahutu käitumine. Siiski viitas maakohus põhjendatult sellele, et W.A kõne, aja-, isiku- ja kohataju hinnati selgeks ning tema tasakaal ja koordinatsioon häireteta olevaks. Seega muus osas peale häiritud reaktsiooni ja rahutuse oli W.A igati adekvaatne. Häiritud reaktsioon ja rahutus võinuks ringkonnakohtu 3
(4)hinnangul eelkõige mõjutada registreerimistoimingu läbiviimist seeläbi, et W.A-l võinuks olla seetõttu mõnevõrra raskem kriminaalhooldaja jutule keskenduda ning kriminaalhooldaja selgitustest arusaamine ja omapoolsete seisukohtade avaldamine võinuks võtta tal tavapärasest rohkem aega. Siiski ei saa asja materjalide põhjal kindel olla, et W.A keskendumis-, arusaamis- ja kootöövõime oleks olnud registreerimistoimingu käigus sedavõrd oluliselt pärsitud, et toimingu läbiviimine olnuks tema suhtes vähemalt oluliselt raskendatud. Ka ei saa eeldada, et pelgalt võimalike mõningate keskendumisraskuste või tavapärasest rohkema ajavajaduse tõttu võinuks registreerimistoimingu eesmärk jääda täitmata. Kaude kinnitab eeltoodut seegi, et erakorralise ettekande kohaselt tuli W.A registreerimisele õigeaegselt, tunnistas, et oli eelmisel päeval alkoholi tarvitanud, väitis, et tuli just Töötukassa vastuvõtult ega tundnud end alkoholijoobes olevat, oli nõus indikaatorvahendisse puhuma, tunnistas alkoholiprobleemi, avaldas soovi alkoholivastaste ravimite määramiseks ning pöördus peale registreerimist ka alkoholiprobleemiga perearsti vastuvõtule.
  1. Eeltoodu tähendab, et W.A poolne registreerimiskohustuse rikkumine ei ole tõendatud ning seetõttu ei saanud maakohus määrata talle KarS § 74 lg 4 alusel ka käitumiskontrolli ajaks täiendavaid kohustusi. Seega oli maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus ei anna alust selle tühistamiseks.
  2. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  3. juuni 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Riigikohtu 11.11.2022 RESOLUTSIOON
  4. Muuta nii Tartu Ringkonnakohtu
  5. augusti
  6. a kui ka Tartu Maakohtu
  7. juuni
  8. a määruse põhiosa, jättes sealt välja põhjenduse, mille kohaselt eeldab KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimisnõude täitmine kriminaalhooldusaluselt sisulist arutelu ja koostööd kriminaalhooldusametnikuga.
  9. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  10. Määruskaebus jätta rahuldamata. 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.