Obsah (4)

§ 424§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7341 Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosako

§ 424

lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 4 kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning märgiti, et J. Jõel tuleb ära kanda veel 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. O.K pidi kohe ära kandma 1 kuu vangistust. Tuginedes

§ 74

lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui O.K ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75

lg 2 p- s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui O.K registreerib end kriminaalhooldaja määratud ajal riiklik ku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus 01.04.

1. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 16.03.2021 ja lõpeb 16.03.
2. 1
3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 06.07.2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek määrata J. Jõ ele katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi, sest O.K rikkus 22.06.2021 ja 25.06.2021

§ 75

lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust , samuti ei registreerinud ta end kriminaalhooldaja määratud ajaks riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.

1. J. Jõe kriminaalhooldus algas 01.04.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus t emaga esimest korda 06.04.
2. Sel kohtumisel selgitati J. Jõele kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning katseaja tingimuste rikkumise võimalikke tagajärgi. O.K ilmus 22.06.2021 ja 25.06.2021 kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholijoobes, kuigi ta teab, et kriminaalhooldusosakonda tuleb ilmuda kainena. Kohus pole keelanud J. Jõel alkoholi tarvitamist, kuid vaatamata sellele ei tohi alkoholijoobes olles kriminaalhooldusosakonda ilmuda. J. Jõe seisundi tõttu polnud kriminaalhooldusametnikul võimalik temaga vestelda. Seega rikkus O.K

§ 75lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust.

O.K tunnistas kirjalikes selgitustes, et tarvitas kriminaalhooldusosakonda ilmumisele eelneval päeval alkoholi. 2.

1. Kriminaalhooldaja andis J. Jõele korralduse registreeruda programmi „Kainem ja tervem Eesti“ hiljemalt 03.06.2021, kuid O.K tunnistas 22.06.
2. a kohtumisel, et ta polnud seda teinud. Järelikult rikkus O.K ka

§ 75lg 4 alusel võetud kohustust.

O.K väitis ametnikule, et tal ei õnnestunud end programmi registreerida, sest ta ei saanud Lõuna-Eesti Haiglaga telefonitsi kontakti. Samas helistas O.K 28.06.

1. a kriminaalhooldusametniku juuresolekul Lõuna-Eesti Haiglasse ning broneeris programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames aja vaimse tervise õe vastuvõtule, et läbida esmase hindamise teenus. Vastuvõtu aeg on 16.07.
2. 2.
3. O.K ei tööta ja tal on kuni 06.07.2021 puuduv töövõime . O.K pole uusi süütegusid toime pannud ja sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ on planeeritud
4. a esimesse kvartalisse. 2.
5. Kriminaalhooldaja hinnangul tuleb J. Jõele panna katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. O.K on ilmunud korduvalt kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes, kuid hoolduskavas kavandatu realiseerimiseks on vaja, et ta oleks kaine. Samuti ei registreerinud O.K kriminaalhooldaja määratud ajaks end programmi „Kainem ja tervem Eesti“. J. Jõele võiks anda võimaluse positiivsete muutuste tegemiseks. On alust loota, et edasine katseaeg, mil J. Jõel on keelatud alkoholi tarvitamine, kulgeb rikkumisteta ning alkoholisõltuvus t käsitlevas sotsiaalprogrammis osalemine aitab J. Jõel mõista alkoholi mõju tema käitumisele ja mõtlemisele. Karistuse täitmisele pööramine pole veel põhjendatud. Kohtu seisukoht 3.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid 2 ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb kontrollnõude rikkumise tõttu süüdimõistetule täiendava kohustuse määramist.
3. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on osaliselt põhjendatud.

§ 75

lg 1 p 2 järgi on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Erakorralisele ettekandele lisatud 22.06.

1. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti samal päeval kell 10:11 Võru linnas Jüri 19a asuvas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduses indikaatorvahendiga J. Jõe joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja J. Jõe ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,758 milligrammi alkoholi. Samuti tuli J. Jõe suust alkoholilõhna, reaktsioon oli häiritud, kõne oli aeglane ning tasakaalus ja koordinatsioonis olid kerged häired. O.K selgitas, et tarvitas 21.
2. alkoholi ja kahetses juhtunut (tl 8-8 pöördel ).
3. Kohtu hinnangul nähtub ülal toodust, et O.K ilmus 22.06.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustust täitma alkoholi tarvitatuna. Registreerimiskohustuse täitmiseks ei piisa kriminaalhooldusosakonda ilmumisest, vaid süüdimõistetu peab olema võimeline ka kriminaalhooldusametnikuga adekvaatselt suhtlema. Kuna J. Jõe alkoholi tarvitamisest tingitud seisund (s.o häiritud reaktsioon, aeglane kõne ning häired tasakaalus ja koordinatsioonis) välistas sisulise arutelu kriminaalhooldusametnikuga ja tal polnud mõjuvat põhjust sellises seisundis kriminaalhooldusosakonda ilmuda, rikkus O.K

§ 75lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et J. Jõele selgitati katseaja alguses kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, sealhulgas keeldu ilmuda kriminaalhooldusametniku vastuvõtule joobes olekus. Ning erakorralisele ettekandele lisatud kriminaalhooldusaluse õiguste ja kohustuste lehe järgi on O.K need õigused ja kohustused allkirjastanud (tl 3 pöördel ). Arvestades eelnevat, rikkus O.K 22.06.2021 registreerimiskohustust tahtlikult.

1. Ülejäänud etteheited pole aga põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud 25.06.
2. a (protokollis ekslikult 22.06.2021) alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti 25.06.2021 kell 13:23 Võru linnas Jüri 19a asuvas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduses taas indikaatorvahendiga J. Jõe joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja J. Jõe ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,074 milligrammi alkoholi. Samuti tuli J. Jõe suust alkoholilõhna, ja tema reaktsioon oli häiritud. Samas olid J. Jõe kõne ning aja-, isiku- ja kohataju selged ning tasakaal ja koordinatsioon olid häireteta. O.K selgitas, et jõi 24.06 õlut ja arvas, et on kaineks saanud (tl 9-9 pöördel).
3. Kuigi eelnevast nähtuvalt ilmus O.K ka 25.06.2021 kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitatuna, polnud ta siiski seisundis, mis takistas või välistas sisulise arutelu kriminaalhooldusametnikuga. Lisaks J. Jõe adekvaatsele suhtlusele (selge kõne, aja-, isiku- ja kohataju ning häireteta tasakaal ja koordinatsioon) toob kohus võrdluseks välja, et seisund, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alla 0,10 mg alkoholi, ei takista liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt isegi mootorsõiduki juhtimist. Arvestades ülal toodu t, ei rikkunud O.K 25.06.2021 registreerimiskohustust.
4. Kohtu arvates pole programmi „Kainem ja tervem Eesti“ õigeaegselt registreerumata jätmine nõuetekohaselt tõendatud . Nimelt on kõnealusesse programmi registreerumisega seotud asjaolud kajastatud üksnes kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõttes (tl 10-11). Elektroonilist päevikut täidab aga kriminaalhooldusametnik. Pidades silmas, et kohus lahendab 3 erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek süüdimõistetule katseajaks täiendava kohustuse määramiseks, kirjalikus menetluses, pole võimalik süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavate asjaolude tuvastamisel tugineda üksnes kriminaalhooldusametniku kajastatule, vaid vältimatult on vaja tutvuda ka süüdimõistetu versiooni ja selgitustega. Kuna programmi „Kainem ja tervem Eesti“ registreerimise kohta pole kohtule J. Jõe selgitusi esitatud, pole sellega seotud rikkumine nõuetekohaselt tõendatud.
5. Kokkuvõtlikult rikkus O.K vaid ühel korral, s.o 22.06.2021

§ 75lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust.

Kohtu hinnangul ei õigusta ainuüksi see rikkumine J. Jõel ligi 2-aastaseks katseajaks alkoholi tarvitamise keelamist.

§ 74

lg 4 kohaselt võib kriminaalhooldusametnik süüdimõistetut käitumiskontrolli nõuete rikkumise eest ka kirjalikult hoiatada. Kohtu arvates tulebki esimeste ja vähem oluliste kõrvalekaldumiste puhul seda võimalust eelistada, et kinnitada süüdimõistetule käitumiskontrolli nõuete kohustuslikkust ja hoida ära edasisi rikkumisi. Otsekohe kohtu poole pöördumine ja lisakohustuste seadmine võib olla ebaproportsionaalne. 10. Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata erakorralise ettekande taotluse J. Jõele

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud täiendava kohustuse määramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) 4