← Eesti

1-20-7341/12

Obsah (6)§ 424§ 73§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise 16. märts 2021, Võru kohtumaja aeg ja koht Kriminaalasja 1-20-7341 (20261000062) number Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi M

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi Süüdistatav N.P isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; põhiharidus; ei tööta; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 28.08.2018. a otsusega

§ 424

lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega, mis jäeti

§ 73lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga.

Katseaeg lõppes 28.08.

  1. tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 18.-20.01.2020 vandeadvokaadi abi Andres Veski (määratud kaitsja) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
  2. Tunnistada süüdi N.P

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

2.

§ 68lg 1 alusel arvata N.P Jõe eelvangistuses viibitud aeg 18.

– 20. jaanuar 2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning määrata, et N.P Jõel tuleb ära kanda veel 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust 3.

§ 74lg 2 alusel määrata, et N.P Jõel tuleb kohe ära kanda 1 kuu vangistust.

1

  1. Kohustada N.P Jõge ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks N.P Jõe vanglasse saabumise aeg.
  2. Jätta ülejäänud karistus 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui N.P ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

N.P peab: 5.

  1. elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 5.
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada N.P Jõge osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. 7.

§ 75

lg 4 alusel kohustada N.P Jõge registreerima end kriminaalhooldaja määratud ajal riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav PõhjaEesti Haigla Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuressaare Haiglas. 8.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16.

märtsist 2021, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

  1. Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub, kui N.P asub kandma käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3 järgi kohaselt kandmisele kuuluvat karistust, ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui N.P vabaneb selle karistuse kandmiselt. 2
  2. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista N.P Jõelt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 61,60 euro ulatuses ja sundraha 876 eurot, s.o menetluskulud kokku 937,60 eurot.
  3. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu 200 euro ulatuses.
  4. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb N.P Jõel tasuda menetluskulud kokku 937,60 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 78,13 eurot ja viimasel
  5. kuul tuleb tasuda 78,17 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  6. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  7. peatüki
  8. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu N.P Jõge süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 28.08.2018.

a otsusega nr 1-18-5447 karistatud

§ 424

lg 1 järgi, juhtis uuesti tahtlikult 18.01.2020 kella 08:35 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures sõiduautot xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxx, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,82 mg alkoholi. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani N.P toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav N.P ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski sõlmisid kokkuleppe järgnevas. N.P tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aasta ja 4 kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvata J.

Jõe eelvangistuses viibitud aeg 18.-20.01.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrata koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu 3 vangistust, mille kandmise algusaega arvata alates J. Jõe vanglasse saabumisest. Ülejäänud karistus 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust jätta

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui N.P ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust.

Samuti juhul, kui N.P täidab

§ 74

lg 4 alusel vabatahtlikult võetud kohustust registreerida end kriminaalhooldaja määratud ajal riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbida meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Kriminaalmenetluse kulud on määratud kaitsja tasu 261,40 eurot ja sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades J. Jõe isikut, resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, jätta määratud kaitsja tasu 200 euro ulatuses riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud kogusummas 937,60 eurot mõista välja J. Jõelt. Võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. N.P tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalmenetluse kulud on määratud kaitsja tasu 261,60 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu 200 euro ulatuses, sest N.P on töövõimetu, peab ülal kaht alaealist last ja menetluskulude täielik hüvitamine käib talle üle jõu. J. Jõelt tuleb välja mõista kaitsja tasu 61,60 euro ulatuses ja sundraha 876 eurot, s.o menetluskulud kokku 937,60 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada J. Jõel menetluskulud kogusummas 937,60 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.