1-20-7341/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7341 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne L.S Jõele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak Süüdimõistetu L.S isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata erakorralise ettekande taotlus L.S Jõele mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 16.03.
3. a otsusega tunnistati L.S süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 4 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et J. Jõel tuleb ära kanda veel 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. L.S pidi kohe ära kandma 1 kuu vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui L.S ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui L.S täidab talle KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustust registreerida end kriminaalhooldusametniku määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbida meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenus. Kohtuotsus jõustus 01.04.2021 ja L.S kandis šokivangistust 26.
4. – 26.05.
5. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 16.03.2021 ja pidi lõppema 16.03.
6. 1
7. Tartu Maakohtu 09.01.
8. a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel J. Jõe katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 16.04.
9. Kohus tuvastas, et L.S ei ilmunud 20.10.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Määrus jõustus 08.02.
11. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 16.01.2023 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata J. Jõele mõistetud vangistus täitmisele, sest L.S ei ilmunud 02.01.2023 taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 3.
12. J. Jõe kriminaalhooldus algas 01.04.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 06.04.
13. Sel kohtumisel selgitati J. Jõele kriminaalhoolduse olemust, kohtumäärust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ja võimalikke tagajärgi uue kuriteo toimepanemise ning kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise puhul, millest arusaamist kinnitas L.S oma allkirjaga. L.S ei ilmunud 20.10.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest, mille eest pikendati Tartu Maakohtu 09.01.
14. a määrusega J. Jõe katseaega 1 kuu võrra. 02.01.2023 ei ilmunud L.S taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest, kuigi ta kinnitas 07.12.2022 toimunud registreerimisel oma allkirjaga, et ta peab 02.01.2023 tulema registreerimisele. 03.01.2023 ilmus L.S kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholi tarvitamise tunnustega. Kuna J. Jõel esinesid ka haigussümptomid (ta värises ja köhis), ei viinud ametnik kohtumist läbi ning palus J. Jõel konsulteerida oma perearstiga. Hilisemas vestluses ütles L.S ametnikule, ta oleks saanud aja arsti vastuvõtule 05.01.2023, kuid ta ei pidanud vajalikuks arsti poole pöörduda. Ametnik ei käsitle seda rikkumisena. Kriminaalhooldusametnikule 03.01.2023 antud kirjalikus selgituses märkis L.S , et ta ei ilmunud 02.01.2023 registreerimisele, kuna märkis kalendrisse ekslikult vale kuupäeva ning ei teadnud õiget kuupäeva, mil ta pidi ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. L.S töötab alates 11.01.2022 OÜ-s R Sepad ning ta pole katseajal uusi süütegusid toime pannud. 3.
15. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb J. Jõele mõistetud vangistus täitmisele pöörata. L.S on jätkanud kontrollnõuete rikkumist ning kriminaalhooldus ei mõju J. Jõele distsiplineerivalt. Järjekordne katseaja pikendamine pole otstarbekas. Kaaluda võib karistuse täitmisele pööramist ja selle asendamist üldkasuliku tööga, kui L.S on selleks oma nõusoleku andnud.
16. Kohtuistungil leidis kriminaalhooldusametnik, et J. Jõele võib anda veel ühe võimaluse ja loobus erakorralises ettekandes esitatud taotlusest pöörata karistus täitmisele. Uue erakorralise ettekande esitamiseks põhjuseks oli üks rikkumine, mis oli toime pandud hooletusest. Kuna Riigikohus leiab, et registreerimisele ilmumist alkoholijoobes ei saa käsitleda kontrollnõude rikkumisena, ei heida kriminaalhooldusametnik J. Jõele rikkumisena ette kriminaalhooldusosakonda ilmumist alkoholijoobes 03.01.
17. Pärast erakorralise ettekande esitamist on toimunud mõningad positiivsed muutused. L.S on käinud registreerimisel. Kuna katseaja lõpuni on jäänud väga vähe aega, ei anna katseaja pikendamine 1 – 2 kuu võrra mingit olulist efekti juurde. Loodetavasti teeb L.S kohtu ees seismisest järeldused. Erakorralises ettekandes esitatud taotlusest loobumine on viimane vastutulek kriminaalhooldusametniku poolt.
18. L.S kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes ja tema poolt kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märgitu on õige. Ta märkis kalendrisse 2 vale kuupäeva õige kellaajaga. Ta läks 03.01.2023 kriminaalhooldusosakonda samal kellaajal, mil ta pidi ilmuma registreerimisele 02.01.
19. J. Jõe hinnangul on peamiseks probleemiks 2 ilmumata jätmist registreerimisele. Peale registreerimise on pärast eelmist kohtumäärust kõik sujunud. L.S töötab sepana OÜ-s R Sepad ja ta käis programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmahindamisel. J. Jõel on kaks last ja ta osaleb laste ülalpidamises ja kasvatamises nii palju kui võimalik. L.S töötab poole kohaga ja teenib keskmiselt pool miinimumpalka. L.S on nõus katseaja pikendamisega. Kohtuistungi päev on J. Jõge hirmutanud nii palju, et ta ei saanud magada. L.S sai kokkuleppe sõlmimisel aru, et kokkuleppemenetluses võetud kohustused on täitmiseks. Kohtu seisukoht
20. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt RKKK 11.06.
21. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
22. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja J. Jõe selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. Küll aga ei ole põhjendatud kõnealuse rikkumise tulemusena karistuse täitmisele pööramine. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe kohaselt ei ilmunud L.S 02.01.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Samas ilmus L.S registreerimisele 03.01.2023 samal kellaajal, mis oli talle määratud 02.01.2023 kohtumiseks. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist tahtliku rikkumisega ning seda kinnitab eelkõige asjaolu, et L.S ilmus kriminaalhooldaja juurde järgmisel päeval, samal kellaajal. L.S-ile saab ette heita hooletust, kuid mitte tahtlikku rikkumist. Kriminaalhooldusametnikule 03.01.2023 antud kirjalikus seletuses märkis L.S, et ta märkis kalendrisse vale kuupäeva ning ei teadnud õiget aega. Kohtuistungil kinnitas L.S , et kirjalikus selgituses märgitu on õige.
23. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on J. Jõe kriminaalhooldus kestnud ligi 1 aasta ja 11 kuud. Kõigepealt ei ilmunud L.S 16.06.2022 (s.o veidi enam kui 1 aasta ja 2 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Selle rikkumise puhul piirdus kriminaalhooldusametnik põhjaliku vestlusega ja muutis kohtumised sagedasemaks. Vaatamata eelnevale, jättis L.S 20.10.2022 (s.o ca 4 kuud pärast eelmist sarnast rikkumist) hooletuse tõttu kriminaalhooldusosakonda ilmumata ega teatanud mitteilmumisest, mille eest pikendati Tartu Maakohtu 09.01.
24. a määrusega J. Jõe katseaega 1 kuu võrra. Määrus jõustus 08.02.
25. L.S jättis 02.01.2023 (s.o ca 2 kuud pärast eelmist sarnast rikkumist ja ca 1 kuu pärast eelmise erakorralise ettekande esitamist) taas hooletuse tõttu kriminaalhooldusosakonda ilmumata ega teatanud mitteilmumisest.
26. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et L.S on ligi 1 aasta ja 11 kuud kestnud katseajal rikkunud 3 korda registreerimiskohustust, kusjuures ta on jätkanud senist käitumist vaatamata kriminaalhooldaja vestlusele ja erakorralise ettekande esitamisele sarnase rikkumise eest. 3 Samas pole L.S pärast katseaja pikendamist rikkunud registreerimiskohustust. Seega on L.S pärast katseaja pikendamist oma käitumist muutnud. Kohtuistungil loobus kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotlusest pöörata täitmisele J. Jõele mõistetud karistus. Kriminaalhooldusametnik leidis, et kuna L.S on pärast erakorralise ettekande esitamist täitnud registreerimiskohustust, ta on aru saanud sellest, et käitus valesti, ja katseaja lõpuni on jäänud vähe aega, pole vaja J. Jõe suhtes ühtegi meedet kohaldada.
27. Ka kohtu hinnangul pole J. Jõele mõistetud vangistuse täitmisele pööramine hetkel põhjendatud ning J. Jõe suhtes pole vaja kohaldada ka ühtegi muud meedet. Nimelt on Riigikohus märkinud, et tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 ei pea kohus rikkumise tuvastamise korral valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tal on õigus jätta ka loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni (vt RKKK 15.04.
28. a määrus asjas nr 1-06-9135, p-d 15 ja 17).
29. L.S on senise katseaja jooksul, mis on kestnud ligi 1 aasta ja 11 kuud, rikkunud registreerimiskohustust kolmel korral, ta rikkus esimest korda registreerimiskohustust alles 1 aasta ja 2 kuud pärast kriminaalhoolduse algust, viimasel korral rikkus ta registreerimiskohustust hooletusest, viimane rikkumine toimus enne katseaja pikendamist ning L.S pole pärast katseaja pikendamist registreerimiskohustust rikkunud. L.S ei ilmunud 02.01.2023 registreerimisele, kuna ta kirjutas kalendrisse vale registreerimise kuupäeva ja arvas, et peab ilmuma registreerimisele 03.01.
30. L.S ilmus 03.01.2023 kriminaalhooldusosakonda samal kellaajal, mil ta pidi ilmuma registreerimisele eelmisel päeval 02.01.
31. Kriminaalhooldusametnik ütles kohtuistungil, et L.S on pärast erakorralise ettekande esitamist täitnud registreerimiskohustust. L.S selgitustest kohtuistungil nähtub, et ta on aru saanud sellest, et peab täitma hoolsamalt talle katseajaks pandud kohustusi. Kohtu hinnangul näitavad need asjaolud, et L.S soovib täita talle katseajaks pandud kohustusi ja läbida katseaja. Pidades silmas J. Jõe äratuntavat motivatsiooni katseaega läbida ja asjaolusid, et viimasel korral rikkus L.S registreerimiskohustust hooletuse tõttu ja J. Jõe rikkumised pole oluliselt takistanud kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamist, oleks tema vanglasse saatmine praegu ebaproportsionaalne. Kuna katseaja lõpuni on umbes kaks kuud ning L.S on pärast katseaja pikendamist täitnud registreerimiskohustust, pole otstarbekas pikendada katseaega veel mõne kuu võrra. Seetõttu jätab kohus rahuldamata erakorralises ettekandes esitatud taotluse J. Jõele mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks ega kohalda tema suhtes ka muud meedet.
32. Viimaks märgib kohus, et J. Jõe kriminaalhooldus kestab kuni 16.04.2023 (s.o ca 2 kuud veel). J. Jõel on võimalik selle aja jooksul näidata, et ta suhtub edaspidi kriminaalhoolduse nõuetesse tõsisemalt. Juhul, kui L.S ei tee ka kohtu ees selgituste andmisest ega käesolevast menetlusest vajalikke järeldusi ega muuda oma suhtumist, võib see siiski lõpuks viia karistuse täitmisele pööramiseni. (allkirjastatud digitaalselt) 4