Obsah (10)

§§ 660§ 423§ 167§ 168§ 358§ 426§ 432§ 201§ 213§ 214

KOHTUMÄÄRUS Menetluse uuendamine ja hagi läbivaatamata jätmine Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 12. mai 2026 Tsiviilasja nr ja hagi ese 2-23-1940 Ehitusfirma FIDELE OÜ hag

§§ 660-661).

ASJAOLUD

1. Hageja Ehitusfirma FIDELE OÜ on esitanud kohtusse hagi Põhja-Sakala vald, Võhma linn, Väike tn 14a korteriühistu vastu 12.07.2021 sõlmitud töövõtulepingust nr 21013 tuleneva põhivõlgnevuse 134720,40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 487,97 euro ja alates 03.02.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivise 0,07 % päevas põhivõlgnevuselt väljamõistmiseks (dtl 65-70). Kostja esitas 14.04.2023 kohtusse täiendava vastuse hagile ning vastuhagi (dtl 125-135), mille kohus jättis 27.05.2024 määrusega hageja pankroti tõttu läbi vaatamata (dtl 803-805). Kohus rahuldas 19.09.2024 määrusega kolmanda isiku 1 alternatiivtaotluse ja kaasas LuxCraft OÜ käesoleva tsiviilasja menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel. Kohus rahuldas 25.11.2024 määrusega kostja taotluse ja peatas menetluse kuni pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-22-10950 kostja poolt hageja vastu suunatud nõude tunnustamisega seotud kohtulahendi jõustumiseni.
2. Kostja andis kohtule 30.03.2026 teada, et hageja pankrotimenetlus on raugenud ja hageja on 25.03.2026 äriregistrist kustutatud (dtl 868-874, s.o raugemise määrus ja registrikaardi väljavõte). Kostja taotleb Riigikohtu lahendile tuginedes, et hagi tuleks jätta läbi

§ 423lg 2 p 2 alusel vaatamata.

Kostja toob välja, et kolmas isik on 19.09.2024 määrusega kaasatud menetlusse hageja poolel ning hagejata ei saa ta iseseisvalt menetluses osaleda. Kostja on menetlusdokumendi pealkirjastanud menetluse lõpetamise taotlusena.

1. Kolmas isik märkis 09.04.2026 seisukohas taotlusele, et jätab kostja taotluse rahuldamise otsustada kohtu omal äranägemisel.
2. Kostja avaldas 29.04.2026 seisukohas menetluskuludele, et kuna hageja on registrist kustutatud, ei ole võimalik hagejalt menetluskulusid välja mõista, seega on kostja ja kolmas isik sunnitud kandma oma menetluskulud ise, välja arvatud kostja menetluskulud, mis on seotud kolmanda isiku taotlustele vastamisega ning mis

§ 167lg 3 alusel tuleb jätta kolmanda isiku kanda.

Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kulud hüvitab tema poole vastaspool (kostja) üksnes siis, kui vastaspool peab menetluskulud kandma vastavalt seadusele (

§ 167lg 1).

Antud juhul peaks menetluse lõpetamise korral kulud kandma hageja (

§ 168lg 2), mitte kostja.

Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda (

§ 167lg 2). Kostja kulud, mis on seotud kolmanda isiku avalduste või taotlustega, peab kostjale hüvitama kolmas isik Lux

Craft OÜ (

§ 167lg 3).

Sellisteks kuludeks on kostja lepingulise esindaja kulu kokku 100,65 eurot (sh km) seoses kolmanda isiku taotlustele vastamisega (55 minutit). Kostja lepingulise esindaja kulu arvestamise aluseks on tunnitasu määr 108,80 eurot (sh km). Kostja palub mõista nimetatud kulu kolmandalt isikult välja koos käibemaksuga, kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi nõuda. Kostja kinnitab, et eelnimetatud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

1. Hageja ja kolmanda isiku esindaja leidis 29.04.2026 seisukohas, et menetluskulud peaksid jääma hageja kanda. LuxCraft OÜ on iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel, kes pole kohtumenetlust initsieerinud, mistõttu LuxCraft OÜ kanda menetluskulusid jääda ei tohiks. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( ) § 361 lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna menetluse peatamise üks aluseid on ära langenud, st tsiviilasjas nr 2-22-10950 on jõustunud Harju Maakohtu 25.02.2026 määrus, millega lõpetati hageja pankrotimenetlus raugemise tõttu ja otsustati hageja likvideerida ning äriregistrist kustutada, tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas uuendada. Menetlust uuendamata ei saaks kohus

§ 358lg-st 2 tulenevalt teha menetlustoiminguid, sest need oleksid tühised.

7. Järgnevalt lahendab kohus kostja taotluse, mida saab tõlgendada kui soovi jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt lõpetada menetlus (taotluse pealkiri). Olemuslikult on tegemist kahe erineva tagajärjega taotlusega (

§ 423vs § 428).

Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426lg 1).

Hagimenetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432). 8.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et käesolevalt on nii Harju Maakohtu jõustunud kohtumääruse kui ka äriregistri väljavõtte alusel (dtl 868-874) tuvastatav, et hageja on õigusjärgluseta lõppenud. 9. Riigikohus on selgitanud, et kui hagejaks või kostjaks olev juriidiline isik lõppeb maakohtu menetluse kestel õigusjärgluseta, siis tuleks üldjuhul hagi jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Seda põhjusel, et hageja või kostja õigusvõime kaotamise korral kaotab ta

§ 201lg 2 kohaselt ka tsiviilkohtumenetlusõigusvõime.

Hagimenetlus ei saa toimuda ilma ühe pooleta. Samuti ei saa õigusvõimetul isikul tekkida kohtuotsuse alusel õigusi ja kohustusi, st hagiga ei ole võimalik soovitud eesmärki enam saavutada. Erinev võiks olla olukord siis, kui 2 lisaks lõppenud juriidilisele isikule oleks menetluses samal poolel kaashagejaid (RKTKo nr , pd 8-9). 10. Iseseisva nõudeta LuxCraft OÜ on kaasatud menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel. Kohus leiab, et nii

§ 213

lg 1 kui ka

§ 214

lg-te 1–3 sõnastusest saab järeldada, et olukorras, kus kolmas isik on sellises staatuses, ei ole võimalik menetlust jätkata, kui tema poolel olev hageja on lõppenud. Sellele viitab mh see, et kolmandal isikul peab olema huvi selle vastu, et vaidlus lahendataks hageja kasuks, kuid vaidlust ei saa lahendada hageja kasuks, kui hageja on menetlusosalisena lõppenud. See, et hageja ja kolmas isik on omavahel tihedalt seotud, nähtub ka sellest, et hageja poolel tegutseva iseseisva nõudeta kolmanda isiku avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi läbi vaatamata. 11. Üldreegel

§ 168

lg-s 2 sätestab, et kui hagi jäetakse läbi vaatamata kannab hageja menetluskulud. Samas on käesoleval juhul hagi läbi vaatamata jätmine menetluslikest asjaoludest tulenevalt mõnevõrra erandlikum, kuna hageja on lõppenud ja menetluskulude hageja kanda jätmine ei oleks reaalselt täidetav. Ebaõiglane oleks jätta kõiki menetluskulusid ka kostja kanda. Käesoleval juhul on seega põhjendatud jätta hageja lõppemise tõttu menetluskulud vastavaid kulusid kandnud poole enda kanda. Kuna menetluskulud jäävad põhijaotusena poolte endi kanda, sh jäävad kolmanda isiku kanda tema enda menetluskulud ja kostja kanda tema enda menetluskulud, ei saa rakendada

§ 167

lg-t 3, mille kohaselt peaks kolmas isik kandma tema avalduse, taotluse või kaebusega teistele menetlusosalistele tekitatud menetluskulud, kui neid ei kanna tema poole vastaspool. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik 3