Obsah (7)
§ 175§ 318§ 240§ 244§ 245§ 246§ 3391-26-1682 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2026, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-26-1682 Pavel Gontšarov Kohtunik Vaidlustatud kohtul
§ 175
lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõisteti Vjatšeslav Turnaselt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 178,56 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot, kokku 1507,56 eurot. 2. Vjatšeslav Turnas mõisteti süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluse korras selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 01.04.2022 otsusega kriminaalasjas 1-22-1508 süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, 31.12.2025 kella 06.50 ajal Harjumaal Rae vallas 1
(3)1-26-1682 Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla P-hoone P5 sektsiooni kambris nr XXX surus E.Q jõuga põlvili maha. Oma tahtliku tegevusega tekitas Vjatšeslav Turnas E.Q-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse — marrastus vasaku põlve alla suurusega 1,5cm x 1,5cm.
- 23.03.2026 esitas kannatanu E.Q Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles loobub kriminaalasjas kokkuleppemenetluse kohaldamisest, kuna menetlejad ei pakkunud temale menetlusabi ega aidanud koostada tsiviilhagi. Kannatanu leiab, et vangla vastutab koos süüdistatavaga temale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest. 23.03.2026 esitas kannatanu apellatsioonis toodud samadel põhjustel prokuröri taandamise taotluse. 28.03.2026 esitas kannatanu Tallinna Ringkonnakohtule teistmisavalduseks nimetatud dokumendi, milles sisuliselt palub ennistada tema õigus esitada kriminaalasjas tsiviilhagi süüdistatava ja Tallinna vangla vastu. 02.04.2026 esitas kannatanu Tallinna Ringkonnakohtule taotluse täiendavate tõendite kogumiseks tõendamaks, et süüdistatava ja Tallinna vangla tegevuse tulemusena on tema tervisele tekitatud kahju. 04.04.2026 esitas kannatanu Tallinna Ringkonnakohtule taotluse täiendavate tõendite kogumiseks, nimelt kannatanu terviseandmete lisamist tema „digiloost“, mis näitavad kronoloogiliselt tema vaimse tervise dünaamikat ajavahemikul 31.12.2025-04.04.2026 ning tõendavad otseselt tema vaimse tervise halvenemist seost tema suhtes vangla tingimustes toime pandud süüteoga. Kannatanu on esitanud Tallinna Ringkonnakohtule sarnaseid taotlusi ka 07.04, 08.04, 16.04, 20.04 ja 23.04, mis jäävad apellatsioonitähtajast välja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et kannatanu apellatsiooni tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel. 5.
§ 318
lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.
§ 318
lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Lisaks sellele võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kannatanu nimetatud sätete rikkumisele oma apellatsioonis ei viita ning selliseid rikkumisi pole tuvastanud ka ringkonnakohus.
- Nähtuvalt kriminaalasja digitoimiku materjalidest kaasati 31.12.2025 kriminaalmenetlusse kannatanuna E.Q ning kuulati ta samal päeval üle. Samas selgitati temale kannatanu õigusi ja kohustusi (dtl 1-2), sh kokkuleppemenetluses. Kannatanu E.Q selgitas, et ta on nõus kokkuleppemenetlusega. Karistuse osas ettepanekuid ei ole, jätab selle prokuröri ja kohtu otsustada. Tsiviilhagi esitada ei soovi (dtl 3). Samas kannatanu tahteavalduste lehel täpsustas E.Q 31.12.2025, et süüteo toimepanemisega kahju ja tsiviilhagi esitamisega seonduvat soovib ta täpsustada hiljem (dtl 4). Ringkonnakohus märgib, et
§ 240
p 4 kohaselt kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, selgitab ta välja kannatanu arvamuse süüdistuse ja karistuse kohta, kui kannatanu ei ole varem kriminaalmenetluse käigus neis küsimustes oma arvamust 2
(3)1-26-1682 avaldanud, ning määrab vajaduse korral kannatanule mõistliku tähtaja tsiviilhagi, avalikõigusliku nõudeavalduse või menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks. Nähtuvalt digitoimiku materjalidest küsis menetleja E.Q käest 20.02.2026 uuesti, kas ta soovib esitada tsiviilhagi, millele kannatanu esitas omakäelise avalduse, et ei soovi esitada kinnipeetava suhtes tsiviilhagi (digitoimiku lk 5). 12.03.2026 sõlmiti prokuratuuri, süüdistatav V. Turnase ja tema kaitsja vahel kokkulepe. 19.03.2026 tegi Harju maakohus süüdimõistva kohtuotsuse, mis on vastavuses sõlmitud kokkuleppega. Seadus ei näe ette kannatanu osavõttu kokkuleppemenetluse läbirääkimistest (
§ 244
lg 1), kokkuleppe sõlmimisest (
§ 245
lg 4) ega kokkuleppemenetluses peetavast kohtuistungist (
§ 246lg 1).
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse saab kannatanu enda õigusi puudutavas osas (
§ 318
lg 2 1) apelleerida üksnes kokkuleppemenetluse normide või
§ 339
lg 1 rikkumise korral (
§ 318lg 4) (vt mutatis mutandis RKKKm nr 1-20-1149/34, p 20).
Et kannatanu andis eeluurimisel nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kinnitas kahel korral (sh kriminaaltoimiku materjalidega tutvumisel), et ei soovi esitada tsiviilhagi, ei ole kokkuleppemenetluse normide või
§ 339lg 1 rikkumised praeguses kriminaalasjas tuvastatavad.
7. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
§ 318lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus E.Q apellatsiooni läbi vaatamata. allkirjastatud digitaalselt 3
(3)