MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2026. a, Tallinn Haldusasja number 3-26-928 Haldusasi A.V kaebus Nõmme Linnaosa Valitsuse 12.01.2026 etteki

§ 152

lg 1 p 4 alusel, kuna haldusakti kehtivus on muul alusel lõppenud ja kaebaja on oma eesmärgi saavutanud (dtl 164-165). Kohus selgitas samas kirjas kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi. 1

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Samas leiab vastustaja, et kuivõrd kaebaja on kaebuse esitamisel rikkunud kaebetähtaega, siis tuleb menetlus lõpetada vastavalt

§ 152lg 1 p-le 2 (dtl 181-182).

KOHTU PÕHJENDUSED 5. Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud (

§ 152lg 1 p 4).

Kohtupraktika kohaselt saab selle normi alusel menetluse lõpetada ka juhul, kui haldusakti kehtivus on muul põhjusel lõppenud ja/või kaebaja oma eesmärgi saavutanud. Kui vastav asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (lg 3). 6. Kohtu ettevalmistavas menetluses on kaebaja nõue Nõmme Linnaosa Valitsuse 12.01.2026 ettekirjutus-hoiatuse nr 6.1-1/24-1 tühistamiseks ja sunnivahendite rakendamise keelamiseks. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et vaidlusalune puu on raiutud. Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga seatud kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2). Seega on haldusakti sisuline mõju ammendunud ja selle kehtivus lõppenud haldusakti täitmise tõttu. Haldusakti täitmise korral on ära langenud ka sunnivahendi rakendamise alus, s.o ettekirjutuse kehtivus (ATSS § 8 lg 1). Pooled on kohtule kinnitanud, et kaebajalt ei ole sunniraha sisse nõutud ega muul viisil asutud sunnivahendeid rakendama. Nii on ära langenud ka sunnivahendite rakendamise keelamiskaebuse eeldused. Eeltoodust tulenevalt on haldusakti kehtivus lõppenud ja kaebaja oma eesmärgi saavutanud ning esineb alus menetluse lõpetamiseks

§ 152lg 1 p 4 alusel.

7. Kohus on kaebajale selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi (dtl 165) ning kaebaja on kinnitanud, et saab neist aru (dtl 176). Seega saab kohus menetluse lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohus kordab, et menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti esitada halduskohtule kaebust sama nõudega samal alusel (

§ 43lg 1 p 2).

8. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot. Menetluse lõpetamise tõttu

§ 152

lg 1 p 4 alusel tuleb käesoleva määruse jõustumisel riigilõiv kaebajale tagastada (

§ 104lg 5 p 4).

Pooled ei ole väitnud muude menetluskulude olemasolu (dtl 176). Seega muud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9. Vastustaja on leidnud, et menetlus tuleb lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu (

§ 152lg 1 p 2). 2

§ 2lg 1).

Juhul, kui menetluse lõpetamise tagajärjed on pooltele lõpetamise konkreetsest alusest tulenevalt samasugused, puudub põhjendatud vajadus asuda tegema täiendavaid menetlustoiminguid, selgitamaks välja haldusaktide kaebajale teatavaks tegemise täpne aeg ja muud asjaolud kaebuse kaebetähtaja järgimise kontrollimisel. Menetluse lõpetamisest tulenevad tagajärjed ei erine sõltuvalt sellest, millisel alusel kohus menetluse lõpetab – kummagi aluse korral on kaebajal keelatud pöörduda sama kaebusega uuesti kohtusse (

§ 43lg 1 p 2).

Konkreetse asja asjaolusid arvestades ei erineks ka menetluskulude olemas-olul nende jaotus. Kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetamise korral kannaks menetluskulud kaebaja (

§ 108lg 4).

Ka

§ 152

lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise korral kannaks menetluskulud (nende pooltel olemasolu korral) siinses asjas kaebaja, kuna haldusakti ammendumine ja kehtivuse lõpp ei olnud tingitud vastustaja tegevusest pärast kaebuse esitamist, vaid kaebaja enda poolt ettekirjutuse täitmisest (

§ 108lg 6).

Ka kuulub kummalgi alusel menetluse lõpetamise korral riigilõiv kaebajale tagastamisele (

§ 104lg 5 p 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 3