Obsah (4)

§ 22§ 3§ 75§ 25

Väärteoasi nr 4-25-3076 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2026. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-26-415 Kohtunik Kristiina Laas Väärteo

) § 75 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 80 eurot. Otsusest nähtuvalt karistati E. Ločmelist selle eest, et ta 25.01.2026. a kõndis kelguga Peipsi järve kaldal, millel oli neli õngpüünist, ja ei omanud harrastuskalapüügiõigust, millega rikkus

§ 22lg 1 nõudeid.

1. Tartu Maakohtusse saabus 09.02.
2. a menetlusaluse isiku E. Ločmelis kaebus eelnimetatud väärteootsusele. Kaebaja leiab, et ta ei viibinud veekogul ega kaldavööndis, vaid ligikaudu 100 m kaugusel kaldast maismaal, ning ei tegelenud kalapüügiga. Ta läks järve 1 äärde koos sõbraga, kellel oli kehtiv kalastuskaart. Kelgul oli üks kalastuskast ja jääpuur, mis ei kuulunud kaebajale, vaid tema sõbrale. Lisaks puudub otsuses viide, millist konkreetset keeldu E. Ločmelis väidetavalt rikkus. Menetlusnorme ja kaebaja kaitseõigust on rikutud ka sellega, et talle ei antud väärteootsuse originaalkoopiat. Menetleja koostas kaks eraldi otsust, mis ei ole identsed. Kokkuvõttes soovib E. Ločmelis, et kohus tühistaks väärteootsuse ja lõpetaks väärteomenetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu. E. Ločmelis palus kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses.
3. 04.03.
4. a esitas kohtuväline menetleja kaebuse kohta kirjaliku seisukoha, milles palub jätta Edijs Ločmelise kaebus Keskkonnaameti 25.01.
5. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas 940026000048 rahuldamata. Ühtlasi nõustus kohtuväline menetleja kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja leiab, et E. Ločmelis asus kontrollimise hetkel Liiva 1 ja Liiva tn 1a, mis asub Peipsi järve piiranguvööndis.

§ 3

lg 2 kohaselt võrdsustatakse kalapüügivahenditega ranna piiranguvööndis viibimine kalapüügiga. Lisaks on menetlusalune isik ise tunnistanud, et läks Peipsi järvele kalale ja üks kelgul olevatest õngedest kuulus talle. Väärteo lühikirjelduses on lisaks väärteo kvalifikatsioonile ka viide konkreetsele

normile –

§ 22lg 1, mille nõudeid E.

Ločmelis rikkus. Samuti on menetlusalusele isikule antud väärteootsus kätte allkirja vastu. Menetlusaluse isiku poolt kaebuse juurde lisatud ja väärteotoimikus olev kiirmenetluse otsus on identsed.

1. Kohus edastas kohtuvälise menetleja seisukoha E. Ločmelisele. KOHTU SEISUKOHT
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
3. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Keskkonnaametile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, leiab, et Keskkonnaameti 25.01.
6. a otsus väärteoasjas nr 940026000048 tuleb jätta muutmata.
7. Esmalt võtab kohus seisukoha menetlusaluse isiku etteheites, et kohtuväline menetleja ei andnud talle väärteootsuse originaalkoopiat, millega rikuti menetlusselguse põhimõtet ja kaitseõigust. Kohus selliseid rikkumisi ei tuvastanud.
8. VTMS § 56 lg 3 kohaselt koostatakse kiirmenetluse otsus kahes identses eksemplaris, millest esimene antakse kohe pärast otsuse allakirjutamist menetlusalusele isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril. Menetlusalune isik märgib otsuse teisele eksemplarile otsuse saamise kuupäeva. Kui võrrelda kaebuse juures olevat otsust ja väärteotoimikus olevat otsust, siis need on nii sisult kui vormilt identsed. Menetlusalune isik on kinnitanud oma allkirjaga otsuse kättesaamist 25.01.
9. a. Seega on menetlusalusele isikule nõuetekohaselt allkirja vastu antud kätte kiirmenetluse otsus ja sellega on kohtuväline menetleja täitnud VTM § 56 lg 3 nõuded. 2
10. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse E. Ločmelisele ette seda, et ta 25.01.
11. a kõndis Peipsi järve kaldal nelja õngepüünisega ja ei omanud harrastuskalapüügiõigust. Selle teoga rikkus E. Ločmelis kalapüügiseaduse § 22 lg 1 nõudeid ning karistas Edijs Ločmelist

§ 75lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, so 80 eurot.

1. Rikkumine on tõendatud väärteotoimiku materjalidega, milleks on 25.01.
2. a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, 25.01.
3. a järelevalvemenetluse kontrolliprotokoll nr KV2600730-
5. Järelevalvemenetluse kontrolliprotokollist nähtub, et Keskkonnaameti juhtivinspektor Tarvo Lillema teostas 25.01.2026 kell 15.12-15.28 E. Ločmelise kontrolli, mille käigus kontrollis kell 15.13 andmeid teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogust (TEHA). Kontrolli tulemusena nähtus andmekogust, et E. Ločmelisel puudub harrastuspüügiõiguse makse. Nimetatud kandele on lisatud täpsustus, kust nähtub, et E. Ločmelis liikus Kallaste linnast Peipsi järve randa kelguga, millel jääpuur, neli õngepüünist ja 5 ahvenat. Isik väitis, et läheb kalale ja kalad on sõbra omad, kellel on püügiõigus olemas. Isik väidab, et dokument on toas. Liigub tuppa. Tuleb kelgu juurde tagasi 20-30 minutit hiljem. Püügiõigus hakkab kehtima tulevikus.
6. Menetlusalune isik E. Ločmelise on 25.01.
7. a andnud ütlusi, mille kohaselt läks ta Kallaste linnas Peipsi järvele kalale. Kõndis kelguga, millel olid õnged, jääpuur ja mõned ahvenad. Kaasas oli neli õnge, millest kolm olid sõbra omad ja üks tema oma. Menetlusalune isik on kinnitanud, et tal luba ei olnud. Pärast kontrollimist läks tuppa ja tegi loa. Menetlusalune isik avaldas, et sai oma rikkumisest aru ja kahetseb tehtut.
8. Kohtuväline menetleja on kaebusele esitatud seisukohale lisanud väljavõtte Maa-ameti kaardirakendusest, millel on ära märgitud, kus E. Ločmelise kontroll toimus ja milline on Peipsi järve ranna piiranguvöönd. Ka E. Ločmelis on oma kaebusele lisanud lingi google kaardirakendusest, kus ta on ära märkinud oma elukoha ja kontrolli teostamise koha. Poolte vahel puudub vaidlus kontrolli teostamise koha üle – E. Ločmelist kontrolliti Kallaste linnas Liiva tn 1 ja Liiva tn 1a vahelisel alal.
9. Väärteomenetluses kogutud tõenditega on tõendatud, et E. Ločmelis peeti kontrollimiseks kinni 25.01.
10. a. kell 15.12 Kontrolli hetkel viibis ta Peipsi järve ranna piiranguvööndis ning tema valduses oli neli õngpüünist. Looduskaitse seaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Peipsi järve rannal 200 meetrit.

§ 3

lg 2 kohaselt on veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul käesoleva seaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks, võrdsustatud kalapüügiga.

1. E. Ločmelis on kohtule saatnud oma 25.01.
2. a viibimiskoha andmed, s.o Liiva 1a, Kallaste. Kohus teeb sellest järelduse, et E. Ločmelis soovib väita, et ta viibis püügivahenditega püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitise vahetus läheduses, kus ei ole harrastuskalapüügiõiguse olemasolu vajalik. Avalikele andmetele toetudes asub sellel aadressil hostel. Hostel ei ole mõeldud püügivahendite hoidmiseks. Seega ei kohaldu käesoleval juhul

§ 3lg-s 2 sätestatud välistus.

1. Lisaks eeltoodule on E. Ločmelis ise oma ütlustes avaldanud, et läks kelguga, millel olid õnged, jääpuur ja mõned ahvenad, Peipsi järvele kalale. Kohus peab menetlusaluse isiku E. Ločmelise 25.01.
2. a antud ütlusi usaldusväärseteks. Ka järelevalvemenetluse kontrolliprotokollis on fikseeritud, et isik liikus kelguga, millel püügivahendid, Kallaste linnast Peipsi järve randa. Seega on tõendatud, et E. Ločmelis oli püügivahenditega teel Peipsi järvele kalale, kusjuures üks õngpüünistest kuulus talle.

§ 3lg 2 kohaselt on E.

Ločmelise tegevus võrdsustatud kalapüügiga. 3 19. Väärteootsuses sisaldub ka viide konkreetsele sättele, mida E. Ločmelis oma tegevusega rikkus. Pärast väärteo lühikirjeldusest on otsuses märgitud: „Selle teoga rikkus E. Ločmelis kalapüügiseaduse § 22 lg 1 nõudeid.“ 20.

§ 22

lg 1 kohaselt tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid. E. Ločmelisel puudus kontrollimise hetkel kalastuskaart või harrastuspüügiõiguse makse, mistõttu oli tal keelatud tegeleda kalapüügiga. 21. Asjaolu, et E. Ločmelis sai oma rikkumisest aru, näitab ka tema enda käitumine. Nimelt TEHA andmetel on E. Ločmelis teinud pärast tema kontrollimist harrastuspüügiõiguse makse ja on esitanud sellekohase dokumendi kontrollijale.

§ 25

lg 2 kohaselt tekib harrastuskalapüügiõigus üks tund pärast selle eest tasu maksmist või muust tasu maksmisel määratud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise kuupäev ja hilisem kui 30 päeva harrastuskalapüügiõiguse tasumise kuupäevast arvates. TEHA andmetest on näha, et E. Ločmelise harrastuskalapüügiõigus hakkas kehtima 25.01.2026.a kell 16.08, so pärast seda, kui tema rikkumine oli tuvastatud. 22. Kohus leiab, et E. Ločmelis rikkus

§ 22

lg 1 nõudeid, millega täitis

§ 75

lg 1 sätestatud väärteo, so harrastuskalapüügi harrastuskalapüügiõigust omamata objektiivse koosseisu.

1. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses leidnud, et E. Ločmelis pani väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
2. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et E. Ločmelis on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. E. Ločmelise selgitustest nähtub, et ta ei teadnud, et viibib Peipsi järve ranna piiranguvööndis ja et tema tegevus (püügiriistadega piiranguvööndis viibimine) on võrdsustatud kalapüügiga. Samas oleks ta kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et rikub kalapüügiseaduse nõudeid. Looduslikud ressursid ei ole piiramatud ja iga täiskasvanud isik teab, et nende ressursside kasutamiseks on reeglid. Isik, kes tegeleb teatava tegevusalaga on kohustatud ennast kurssi viima seda valdkonda reguleerivate nõuete ja reeglitega. E. Ločmelis suhtus kalapüüki reguleerivatesse reeglitesse kohusetundetult, mis viis

-s sätestatud nõuete ettevaatamatu rikkumiseni. Samas on ta ülekuulamisel kinnitanud, et sai aru, millist reeglit ta rikkus, mida kinnitab ka harrastuspüügiõiguse soetamine pärast rikkumise fikseerimist.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb E Ločmelis süüdi tunnistada PKS § 75 lg 1 järgi, s.o harrastuskalapüügis harrastuskalapüügiõigust omamata ja teda toimepandu eest karistada.
2. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta aluseks karistusnormi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo 4 toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole,
4. PKS § 75 lg 1 näeb karistusena ette üksnes rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on E. Ločmelisele kohaldanud rahatrahvi keskmisest määrast tunduvalt madalamas määras, so 10 trahviühikut.
5. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt E. Ločmelisele valitud karistusliigi ja -määraga. E. Ločmelise süü on väike. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et E. Ločmelis oleks varem karistatud. Kõike eelnevat arvestades on põhjendatud kohaldada rahatrahvi sanktsiooni alammäära lähedases määras, so 10 trahviühikut, mis vastab E. Ločmelise süü suurusele.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Keskkonnaameti 25.01.
7. a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 940026000048 muutmata ja E. Ločmelise kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5