Obsah (11)

§ 407§ 4§ 5§ 363§ 436§ 162§ 392§ 237§ 657§ 654§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 20. märts 2026 Tsiviilasja number 2-25-58

) § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsust tehes, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, ja tegi

§ 407lg 6 alusel otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

Vaidlust ei ole selles, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidilepinguga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohus peab selle järgimist kontrollima ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta. Maakohus viitas VÕS § 4034 lg-tele 1–3, 6, 7 ja 13, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg-tele 1 ja 2, § 50 lg-tele 3 ja 4, Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktikale. Kohus selgitas hagejale

1. aprilli
2. a puuduste kõrvaldamise määruses, et hagejal tuleb tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning juhul kui kohus peaks asja lahendamisel tuvastama, et seda on rikutud, tuleb hagejal nõude rahuldamiseks esitada alternatiivne nõude ümberarvestus. Kohus selgitas lisaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne tarbija küll muid tasusid (nt haldustasu, lepingu sõlmimise tasu), kuid hagejal säilib seadusjärgse viivise või lepingujärgse viivise, kui see on seadusjärgsest viivisest väiksem, ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Hageja edastas
3. aprillil 2025 kohtule vastuse, milles rõhutab, et on esitanud enda nõude hagimenetluses.

§ 4

lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hageja leidis, et on esitanud kohtule kõik laenamisega seonduva. Kuna kostja pole esitanud hageja poolt välja toodud asjaolude osas ühtegi vastuväidet, ei pea hageja vajalikuks sellega seonduvat täpsemalt käsitleda. Maakohus märkis, et kohus andis hagejale võimaluse esitada täiendavaid selgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ja alternatiivse ümberarvestuse esitamiseks. Hageja ei ole soovinud seda teha ei enne hagi menetlusse võtmist ega ka pärast seda. Hagejal oli teada, et kuivõrd kohus toimetas hagi kätte Ametlikes Teadaannetes, teeb võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse. Selleks esitas hageja 10. juunil 2025 ka oma menetluskulude nimekirja. Maakohus oli seisukohal, et kohtul on õigus hagejale selgitada vajadust esitada täiendavaid tõendeid enne hagi menetlusse võtmist, mis tagab selle, et kohus täidab talle

§-ga 2 pandud ülesannet, lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Maakohus nõustus samas hagejaga, et

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 I lause kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

§ 5

lg 2 I lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 5

3 lg II lause kohaselt selgitab kohus hagiasjas ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. Maakohus märkis, et lahendab esitatud nõude hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt. Maakohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ja maksehäirete registrile. Arvutused, mis põhinevad üksnes laenutaotlusel, ei saa olla piisavad, et jaatada krediidiandja hoolikust laenu väljastamisel. Hagejal oli VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Seega asus maakohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Samuti loetakse tühise intressikokkuleppe täitmiseks tarbija poolt tasutud raha tasuks laenusumma tagastamiseks (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 25). Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust rikkudes tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus nõudis ümberarvestuse esitamist

1. aprilli
2. a määrusega. Hageja terviklikku ümberarvestust esitanud ei ole. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama lepingu sõlmimise hetke seisuga, vähendades võlgnetavat põhiosa enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra. Samuti tuleb järelejäänud põhiosa jagada tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele. Ilma tervikliku ümberarvestuseta ei saa kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu). Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas hageja kostjale ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu ütles hageja
3. septembril 2023 lepingu üles. Hageja selgitas hagiavalduses, et kostja tasus osamakseid kokku 840 eurot 87 senti. Laenulepingu p-i 1.22 kohaselt tuli kostjal tasuda lepingutasu 632 eurot. Lepingu p-i 4.1 kohaselt maksab laenuandja laenusummale vastava summa, millest on maha arvatud lepingutasu, eritingimustes nimetatud laenuvõtja arvelduskontole kooskõlas p-ga 8.3 viie pangapäeva jooksul alates laenulepingu jõustumisest, ilma et laenuvõtja peaks selleks eraldi korralduse andma. Kuivõrd lepingu p-i 1.12 kohaselt oli laenusumma 10 632 eurot, aga hageja maksis kostjale välja üksnes 10 000 eurot, siis luges maakohus kostja poolt lepingu sõlmimisel tasutuks ka 632 eurot. Lepingu ülesütlemise, s.o
4. septembri
5. a seisuga olid sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed laenulepingu maksegraafiku kohaselt 1132 eurot 68 senti. Kui lugeda kostja poolt lepingu sõlmimisel tasutud lepingutasu põhiosa katteks oli kostja lepingu ülesütlemise seisuga tasunud hagejale 1472 eurot 87 senti (840,87+632). Kuna kostja poolt tehtud maksed krediidiandjale tuleb lugeda VÕS § 4034 lg 6 kohustuse rikkumise tulemusel põhinõude katteks, ei olnud kostja lepingu ülesütlemise seisuga krediidiandja ees võlgnevuses. Eelnevast 4 tulenevalt ei ole laenuleping lõppenud ja kostjalt saaks välja mõista üksnes käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud osamaksete põhiosa. Kuivõrd hageja ei ole kohtule nõuetekohast ja terviklikku ümberarvestust viivise ja intressi osas esitanud, ei saa kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Lisaks nähtub laenulepingu maksegraafikust, et lepingutasu on esialgses maksegraafikus arvestatud laenu põhiosa sisse. See on põhjustanud olukorra, kus hagiavaldus ei vasta

§ 363nõuetele ja ei ole selge.

Välja ei ole toodud asjaolusid, mille alusel kontrollida hageja nõude olemasolu ja ulatust. Kohtul ei ole võimalik hagist lähtuvalt teha

§ 436

nõuetele vastavat seaduslikku ja põhjendatud otsust, millega hagi osaliselt või täielikult rahuldatakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega puuduvad väljamõistetavad menetluskulud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtule. Maakohus on lahendi tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ning maakohtu lahend on hageja jaoks üllatuslik. Maakohus on lahendi tegemisel ignoreerinud asjaolu, et hageja on menetlusökonoomilistel kaalutlustel pidanud mõistlikuks esitada nõue viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, arvestab väljastatud krediidilt intressi VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Tegemist on seega seadusjärgse nõudeulatusega, mida hageja saaks nõuda ka siis, kui kohus mingil põhjusel leiab, et krediidilepingut tuleb pidada tühiseks. Kostja pole hagile vastu vaielnud, sh pole kostja väitnud, et hageja arvutused oleksid ebaõiged. Seega kuulus hageja hagi igal juhul rahuldamisele. Maakohus on enne hagi menetlusse võtmist teinud määruse, millega kohustas hagejat kõrvaldama väidetavalt hagis sisaldunud puudused. Hageja on kohtule vastanud ja asunud seisukohale, et hagis ei esine ühtegi puudust, mille põhjal saaks kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest. Maakohus on hageja seisukohaga nõustunud, kuna pärast hageja vastusega tutvumist võttis kohus hagi menetlusse. Pärast hageja poolt kohtule vastamist on kohus teinud veel kaks määrust:
2. aprillil 2025 ja
3. juunil
4. Kummaski määruses pole kohus juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et kohtu hinnangul esinevad hagis puudused, mis ei võimalda hagi rahuldamist. Seega on kohus rikkunud selgitamiskohustust ning ei ole andnud hagejale võimalust esitada kohtule täiendavaid tõendeid. Ka kohtumenetluse parima praktika edendamise suunised sätestavad, et pooled piirduvad kohtu poolt nõutud dokumentide arvuga ja üldjuhul ise lisadokumente ei esita ning kohtul on õigus mõista menetluskulu välja üksnes kohtu poolt nõutud dokumentide eest ja märkida vastav hoiatus ka menetlusse võtmise määrusse. Seega on ilmne, olukorras, kus pärast hagi menetlusse võtmist ja kostja vastusega tutvumist või kostja poolt hagile vastamata jätmist selgub, et hageja nõude rahuldamiseks on vajalik esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi, siis peab kohus sellele hageja tähelepanu juhtima ning andma hagejale võimaluse täiendavaid tõendeid ja seisukohti esitada. Hageja peab samuti arvestama sellega, et hageja omal algatusel 5 kohtule seisukohti ja tõendeid ei esita, kuna vastasel korral võib kohus jätta sellise dokumendi koostamisega seotud hageja menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Hagejal puudus igasugune info, et kohtu hinnangul esinesid hagis jätkuvalt puudused pärast hagi menetlusse võtmist. Kuna kohus oli pärast hageja seisukohtadega tutvumist hagi menetlusse võtnud, eeldas hageja, et kohus nõustus hageja argumentidega. Maakohus on asja arutamisel ajanud segamini ülesandeid, mida kohus peab täitma enne hagi menetlusse võtmist (

§ 392) ja mida kohus peab täitma pärast hagi menetlusse võtmist eelmenetluses.

Eelmenetlus algab pärast hagi menetlusse võtmist. Antud juhul on kohtu poolt eelmenetluse ülesanded täielikult täitmata ja kuigi maakohus on teinud kaks määrust, pole kohus enda selgitamiskohutust täitnud. Sh on kohus rikkunud

§ 237

lg-t 1, mille kohaselt annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks.

1. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebuse kohta seisukohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

1. Maakohus tugines hagi rahuldamata jättes kokkuvõtlikult järgmistele asjaoludele: hageja krediidiandjana on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet; hageja ei ole esitanud oma nõude VÕS § 403 4 lg 7 järgset terviklikku ümberarvestust; arvestades kostja tehtud maksed (sh lepingu sõlmimisel tasutud lepingutasu) põhivõlgnevuse katteks, ei olnud kostja lepingu ülesütlemise seisuga krediidiandja ees võlgnevuses, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud; ilma tervikliku ümberarvestuseta ei saa kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti hagi rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid kõiki

§ 654lg 6 järgi.

Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt maakohtu otsus on üllatuslik ning maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus selgitas
2. aprilli
3. a puuduste kõrvaldamise määruses hagejale mh seda, et hagejal tuleb tuua välja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise aluseks olevad asjaolud ja neid tõendada, ning andis hagejale võimaluse esitada VÕS § 403 4 lg 7 järgne ümberarvestus. Maakohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et kui hageja ei tõenda kohtule, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb nii tasutud lepingutasu kui ka kostja poolt makstud osamaksed lugeda põhivõla katteks ja sellisel juhul ei olnud kostja kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise ajal viivituses kolme järjestikuse põhiosa maksega (VÕS § 416 lg 1). Maakohus selgitas hagejale ka seda, et vajadusel on hagejal võimalik esitada kohtule alternatiivne nõue tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete välja mõistmiseks. Asjaolu, et maakohus täitis selgitamiskohustust enne hagi menetlusse võtmist, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et maakohus jättis

§-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded täielikult täitmata. Kohus võib selgitamiskohustust täita ka enne hagi menetlusse võtmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt hageja võis hagi menetlusse võtmisest eeldada, et hagi on võimalik hagiavalduses toodud asjaoludel rahuldada. Hageja pidi maakohtu selgitusi arvestades 6 arvestama sellega, et kui hageja ei esita maakohtu küsitud asjaolusid ja tõendeid ega ümberarvestust, võib hagi jääda rahuldamata. Maakohus märkis puuduste kõrvaldamise määruses ka vastava hoiatuse, et hagi sisulisel lahendamisel võib kohus jätta hagi põhjendamata osas rahuldamata. Hageja ei too apellatsioonkaebuses esile ka ühtegi asjaolu, mida tal ei olnud maakohtupoolse väidetava selgitamiskohustuse rikkumise tõttu võimalik esitada. Hageja ei ole ka praeguseks esitanud asjaolusid ja tõendeid, millest saaks järeldada, et hageja krediidiandjana on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hageja ei ole maakohtu arvutuskäiku vaidlustanud. Hageja on seisukohal, et ta on esitanud oma nõude ulatuses ja arvestusega, mille saaks rahuldada ka siis, kui kohus mingil põhjusel leiab, et krediidileping on tühine. Hageja ei ole aga selgelt tuginenud sellele, et maakohus oleks ebaõigesti tuvastanud, et kostjal ei olnud ülesütlemise seisuga krediidiandja ees võlgnevust. Hageja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks maakohtu seisukoht ei ole hageja arvates õige, ega esitanud omapoolset võlgnevuse arvestust, mis võimaldaks asuda maakohtust erinevale seisukohale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei saa hageja tulenevalt VÕS § 403 4 lg-st 7 nõuda kostjalt lepingutasu 632 eurot, mille hageja luges laenu väljastamisel tasutuks. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on põhjendatult lugenud ka selle summa laenu tagasimakseks. Laenulepingu järgi ei ole kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud ja kogu laenusumma ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole ka praeguseks esitanud oma sissenõutavaks muutunud nõude arvestust. 10. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 7