Obsah (7)

§ 646§ 656§ 641§ 370§ 442§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. märts 2026 2-25-18444 Tsiviilasja nu

) § 444 lg 2 alusel võib kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kuna hageja on hagiavalduses ja täpsustuses välja toonud, et esitab lepingu suhtes alternatiivse nõude viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu), ei pea kohus antud juhul vajalikus analüüsida laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Maakohus leidis seega, et hagi kuulub rahuldamisele ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr XXXXXXXXXX alusel põhivõlgnevuse 778 eurot 1 sent ning viivise

1. jaanuari 2026 seisuga 28 eurot 12 senti ja viivise alates
2. jaanuarist 2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
3. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja nõude rahuldamata ning menetluskulud osaliselt hageja kanda. Hageja palub teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 3727 eurot 40 senti, sissenõutavaks muutunud viivise hagiavalduse esitamise seisuga 149 eurot 94 senti ja alates hagiavalduse esitamisest viivise 27,51% aastas põhinõudelt 3315 eurot 54 senti kuni kohustuse kohase täitmiseni ning jätta menetluskulud terves ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt esitas hageja vastuseks maakohtu nõudele selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ja tervikliku nõude arvestuse, st hageja nõude ulatuse seadusjärgses määras, juhuks kui kohus asub seisukohale, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega ei olnud tegemist uue iseseisva nõudega, vaid alternatiivse arvestusega vastavalt VÕS § 403 4 lg-le
4. Hageja ei ole oma lepingu alusel esitatud nõuet kitsendanud ega sellest loobunud. Samuti pole tegu nõuete paljususega. Maakohus ei saanud valida, kumma nõude ta rahuldab. Kui kohus rahuldab hageja nõude vaid osaliselt, tuleb kohtul põhjendada, miks on kohus asunud seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus on aga ise lahendis märkinud, et ta pole asunudki hindama seda, kas vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust. Kuivõrd kohus on vääralt jätnud rahuldamata hageja nõude terves ulatuses ja rahuldanud ebaõigesti hagi vaid osaliselt, on maakohus ebaõigesti jaganud ka menetluskulud. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 7.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825/57, p 11).

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. 8. Maakohus on ekslikult lahendanud vaid hageja alternatiivse nõude.

§ 370

lg 2 näeb ette, et hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.

§ 442

lg 8 viiendast lausest tuleneb, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Sätet tuleks mõista selliselt, et ühe alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea kohus teise alternatiivse nõude osas võtma seisukohta, v.a kui hageja on alternatiivsed nõuded järjestanud. Sellisel juhul tuleb esimese alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendada ja see ka resolutsiooni ära märkida, kuna sellest võib sõltuda menetluskulude jaotus (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 442 lg 8, komm 3.9.5.3.n.). Eelnev kohaldub ka lihtmenetluses otsuse tegemisel. Hageja esitas 29. detsembril 2025 alternatiivse nõude, mille palus rahuldada üksnes juhul, kui kohus esimest nõuet ei rahulda. Maakohus leidis, et laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei ole vaja analüüsida ja rahuldas alternatiivse nõude. Kuna hageja esitas järjestatud alternatiivsed nõuded, rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, jättes hageja esmase nõude lahendamata. Sellest tulenevalt rikkus maakohus otsuse põhjendamise kohustust (

§ 656

lg 1 p 5).

§ 442

lg 5 kohaselt tuleb otsuse resolutsiooniga lahendada selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 kohaselt on maakohus rahuldanud hagi osaliselt, kuid milles seisneb hagi osaline rahuldamine, resolutsioonist ei nähtu. Lisaks toob ringkonnakohus välja, et maakohtu otsuse resolutsioon ja põhjendused on omavahel vastuolus. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud (otsuse põhjenduste p 6) ning hagi tuleb rahuldada (p 8) ja menetluskulude jaotuses viitab maakohus hagiavalduse osalisele rahuldamisele (p 14). 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus ei pea ise võimalikuks uue otsuse tegemist, kuivõrd maakohus peab mh kaebeõiguse tagamiseks esimese astmena hindama, kas laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 17–25). 10. Eeltoodust tulenevalt on tegemist

§ 656

lg 1 p-s 5 sätestatud olulise menetlusnormi rikkumisega, mis toob

§ 646järgi ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada esmalt hageja 4 esmane nõue ja hinnata, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja sellest lähtuvalt otsustada, millises osas hagi rahuldamisele kuulub.

1. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd kaebuses on palutud ringkonnakohtult uue lahendi tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja nende rahaline kindlaksmääramine

§ 173

lg 3 teise lause ja

§ 174lg 6 alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 5