) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hagist nähtub, et hageja soov on vabaneda kinkelepingust ning saada tagasi kinnisasja, asukohaga XXX , omandiõigus. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada kinkelepingut tõestanud notarit hagedes, vaid hagi tuleb esitada kinkelepingu teise poole vastu. Notar ei ole kinkelepingu pooleks. Kohus selgitab, et seadus ei sätesta ühtegi õiguslikku alust, mille kohaselt saaks kohus kohustada notarit tühistama tema tõestatud kinkelepingut ja tegema kandeavaldusi hageja omandiõiguse taastamise kohta. Kui hageja hinnangul ei selgitanud notar piisavalt sõlmitud tehingute õiguslikke tagajärgi, on hagejal võimalik pöörduda Notarite Koja poole. Hagiavaldusest ei selgu ka, kas hageja soovib kinkelepingust taganeda või tuvastada kinkelepingu tühisust. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõuded perspektiivitud.
¹ lg 1 ja 2 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus leiab, et kuivõrd hagiavalduses esinevad olulised puudused, siis ei ole käesoleval juhul mõistlik määrata hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaega. Kohus ei saa hagejale anda õigusnõu ja öelda ette, milliseid nõuded ja kelle vastu hageja esitada võiks. Juhul kui hagejal puuduvad piisavad õigusteadmised, et enda nõuet kujundada ja hagiavaldus koostada, on hagejal võimalik pöörduda professionaalset õigusteenust osutava juristi või advokaadi poole. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. 2 2-25-13890 4.
lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab mennetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole hagimenetluses osalenud, ei ole tal tekkinud ka kulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 5.
lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse avalduselt tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on hagiavaldusest nähtuvalt tasunud riigilõivu 15 eurot. Hagejal on võimalik tasutud riigilõiv tagasi taotleda, esitades selleks riigilõivu tagastamise avalduse. 6.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Eeltoodu tähendab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik taotleda ka riigi õigusabi. Riigi õigusabi saamise taotluse blankett ning majandusliku seisundi taotluse vorm on kättesaadav kohtute kodulehelt: kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/taotlus-riigi-oigusabi-saamiseks-ja-taotlejamajandusliku-seisundi-teatis. Kohus saab hagejale anda õigusabi ka nõude väljaselgitamiseks ja hagiavalduse koostamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.