) § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda.
428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg-te 1 ja 4 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega 1 ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine on kooskõlas
§-des 206 lg 1, 429 lg 1 ja 4 sätestatuga ega riku olulist avalikku huvi. Kohus märgib, et hagi on esitatud alaealiste laste huvides, kuid kuna hagejad loobuvad hagist, siis on hagejatel asjaolude muutumise korral õigus uuesti pöörduda kohtusse. Seega ei ole avalikke huvisid ega ka alaealiste laste õiguseid ja huvisid hagist loobumisega rikutud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse. 4.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 1 sätestab, et alaealise ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 6.
lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.