TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-24-2947 Otsuse kuupäev 22. august 2025 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi PS kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahj
) lühiajaliste kokkusaamiste regulatsioon on vaidlusalusel ajavahemikul püsinud muutumatuna.
§ 31
lg 2 nägi ette, et kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik eraldati kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas reeglina klaasist vaheseinaga.
§ 31
lg 21 p 3 sätestas võimaluse kokkusaamiseks klaasist vaheseinaga eraldamiseta vangla poolt korraldatavate tegevuste raames VangS § 23 lõikes 1 sätestatud isikutega ja eesmärgil (s.t perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemise vältimise eesmärgil).
§ 33
sätestab kokkusaamise taotluses esitatavad andmed.
§ 33
lg 3 nägi vaidlusalusel perioodil ette, et kui kinnipeetav või kokkusaaja taotleb kokkusaamist
§ 31
lõikes 21 sätestatud viisil, s.o klaasist vaheseinaga eraldamiseta, peab ta taotluses märkima kokkusaamise põhjuse ja selgitama, miks ta vajab kokkusaamist nimetatud viisil. Riigikohus selgitas 17.06.2021.a otsuses asjas 3-19-1416 p 31, et kuigi
§ 31
lg 2 1 p 3 sõnastus ei ole hästi õnnestunud ja selles sisalduv norm võib jääda lugejale raskesti mõistetavaks, tuleneb sellest kinnipeetava õigus taotleda eraldamiseta lühiajalist kokkusaamist oma lähedastega ning vangla kohustus lahendada selline taotlus kaalutlusvigadeta ja taotleja perekonnapõhiõigust austades.
- Otsuse punktis 6 toodud normide põhjal eraldati lühiajalisel kokkusaamisel reeglina kinnipeetav ja kokkusaaja klaasist vaheseinaga. Õigusnormides ette nähtud juhtudel, s.h kokkusaamisel lähedastega oli vanglal võimalus lubada kokkusaamist klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Vanglal oli kohustus kaaluda eraldamiseta kokkusaamise lubamist, kui isik seda taotles. Vanglal ei olnud kohustust kaaluda eraldamiseta kokkusaamise lubamist omal algatusel. Kaebajale oli teada võimalus taotleda kokkusaamist eraldamiseta, kuna kaebaja on seda kahel korral teinud.
- Eraldamiseta kokkusaamisi käsitlevat sätet on pärast vaidlusaluse perioodi lõppemist täpsustatud. 16.07.2022 jõustus
§ 31lg 21 p 5, mille kohaselt võib eraldamiseta kokkusaamise võimaldada Vang
S § 25 lõikes 1 loetletud isikutega ja tingimustel (abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega ning faktilise abikaasaga tingimusel, et neil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust). Eeltoodu ei muuda otsuse punktis 6-7 toodut ehk seda, et eraldamiseta kokkusaamist lähedastega sai kinnipeetav taotleda ja vangla võimaldada ka enne 16.07.
- Vastustaja esitas kohtule taotlused lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks vaidlusalusel perioodil (dtl 47-71). Reeglina on taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks kaebajaga esitanud kokkusaaja. Taotlustelt (dtl 47-56, 58-63, 68-71) ei nähtu kokkusaaja või kaebaja taotlust kokkusaamiseks klaasist 4 vaheseinaga eraldamiseta. Kaebaja on taotlustele enamasti märkinud omakäeliselt „nõus“ („soglasen“) või „tutvunud“ („oznakomlen“). Kaebaja on esitanud vastustajale kolm taotlust lühiajaliseks kokkusaamiseks. 18.02.2022.a taotlusele (dtl 57) kaebaja erisoove märkinud ei ole. 12.05.2022.a taotlustele kokkusaamiseks 01.06.2022 (dtl 64-65) ja 27.06.2022 (dtl 66-67) on kaebaja märkinud soovi kokkusaamiseks klaasist vaheseinata põhjendades, et väike laps ei räägi telefoni kaudu. Mõlemad taotlused on kaebaja 27.05.2022 tagasi võtnud.
- Kaebaja väitel võttis ta taotlused tagasi vanglaametniku soovitusel. Kohtu hinnangul ei oma määravat tähtsust, miks kaebaja taotlused tagasi võttis. Olenemata taotluse tagasivõtmise põhjusest ei saanud vastustaja kaaluda kokkusaamise lubamist eraldamiseta, kui puudus kaebaja või kokkusaaja sellekohane taotlus.
- Eeltoodu tähendab, et asjas puudub vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus. Kokkusaamiste toimumine eraldamisega oli õiguspärane, kuna kaebaja või kokkusaaja ei taotlenud kokkusaamist eraldamiseta. Lisaks ei ole täidetud nõue, et kaebajal tuli võimaluse korral kasutada kohaseid õiguskaitsevahendeid. Kohus selgitas 12.03.2025.a määruses kaebajale, et tal tuleb välja tuua ja tõendada, mida on kaebaja teinud kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks ning asja lahendamisel omab tähtsust, kas ja milliste kokkusaamiste puhul taotles kaebaja kokkusaamist ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta.
- Kui täitmata on kaks kahju hüvitamise eeldust (puudub vastustaja õigusvastane tegevus ja kaebaja ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid), siis ei ole kaebuse rahuldamine võimalik. Muude kahju hüvitamise eelduste täidetust kohus sel juhul ei käsitle. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata. Sisuliselt tähendab see, et kaebajal tuleb kanda oma menetluskulud s.h asjas tasutud riigilõiv 45 eurot, ja tal ei ole kohustust tasuda vastustaja menetluskulusid.
- Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja ja tema lähedaste nimed initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 5