) § 3141 järgi kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, kui isik ei kinnita kirja kättesaamist varem. Kostja on avaldanud eelnimetatud e-posti aadressi kohtule käesolevas menetluses ning saatnud sellelt kohtule ka menetlusdokumente (nt II kd lk 47-49, 58).
lg 2 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
Seega oli viimane päev vastamiseks 04.11.
lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on 2 lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). 5.
lg-te 4, 5, § 162 lg 4 alusel ja hagist loobumise asjaolusid arvestades tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 6.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. 6.1.
lg 4 p 9, riigilõivuseaduse § 59 lg 4 alusel tuli hagilt tasuda riigilõivu 300 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud (I kd lk 1).
lg 2 p 2, lg 4 alusel on hagejal hagist loobumise tõttu õigus taotleda poole tasutud riigilõivu tagastamist. Eeltoodut arvestades tuleb määrata hagejale hüvitatavaks menetluskuluks riigilõiv 150 eurot. 6.2. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulu 5280 eurot ning hagejat esindas menetluses perioodil 21.01.2019–16.10.2020 OÜ Magis Õigusbüroo, kes on teinud toiminguid 44 t ulatuses.
Riigikohus on selgitanud, et tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt nt Riigikohtu 16.10.2019 määrus kohtuasjas nr 2-15-12032, p 13). Hagejat esindas menetluses alates 28.01.2020
lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja Johannes Moor (II kd lk 11, 12, 16), kes on äriregistri andmetel mh Magis Õigusbüroo OÜ (rk 12806180) juhatuse liige. Toimiku materjalidest ei nähtu, et enne seda oleks hagejal menetluses olnud lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja järgi on 21.01.–28.10.2019 tehtud toiminguid kokku 27 t ulatuses. Kuna sel perioodil hagejal menetluses lepingulist esindajat ei olnud, ei kuulu nimetatud kulu hüvitamisele. 27.–28.01.2020 kulus esindajal 3 t nõupidamisele kliendiga, kohtunõude täitmisele ja kohtumäärusega tutvumisele. 11.–26.03.2020 tutvus esindaja kohtunõudega, koostas seisukoha ja analüüsis dokumente 5 t. Perioodi 01.04.– 12.05.2020 ajakulu kohtunõudega tutvumisele, taotluse koostamisele ja esitamisele, kliendiga nõupidamisele, kostja taotlusega tutvumisele, edasise tegevuse analüüsile, hageja seisukoha koostamisele ja esitamisele oli 3 t. 16.10.2020 hagist loobumise taotluse koostamisele kulus 2,5 t. Arvestades asja keskmist keerukust, tutvumist vajanud ning hageja esindaja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab kohus eeltoodud ajakulu põhjendatuks kokku 13,5 t asemel 10 t ulatuses. 08.09.2020 kohtutoimiku komplekteerimise ja istungiks valmistumise ajakulu peab kohus põhjendatuks 3 t asemel 1 t. Vastaspool ei pea hüvitama toimiku komplekteerimise ajakulu, samuti oli esindaja juba eelnevalt asjaoludega piisavalt tutvunud. 09.09.2020 istungil osalemise ajakulu on 0,5 t asemel põhjendatud 0,25 t, istungi algusajaks oli määratud 13.00 ning istung lõppes 13.15 (II kd lk 60). Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik kokku 11,25 t ulatuses. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Eeltoodut arvestades on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 1350 eurot (11,25 t * 120 eurot / t). 6.
lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda Befinna pankrotivarasse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. 7.
lg 2 p 2, lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.