KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasi A.V avaldus XXX korteriühistu kohustamiseks teabe andmiseks ja do

) § 45 lg 1 kohaselt õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

§ 45

lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest ja 3 dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele Korteriomanik võib

§ 45

lg 3 järgi juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

1. Korteriühistu on esmalt esitanud avaldusele vastuväite, et avaldus tuleks rahuldamata jätta, kuna see ei ole esitatud tähtaegselt. Avaldaja on
2. aprillil
3. a esitanud korteriühistu juhatusele teabenõude. Avaldaja on teabenõudes palunud korteriühistu juhatusel anda avaldajale avalduses esitatud taotluse punktides 3.1.
4. kuni 3.1.11 nimetatud teave ning võimaldada avaldajal tutvuda samades punktides nimetatud dokumentidega (tl 16 – 17). Avaldaja on esitanud
5. mail
6. a kohteriühistu juhatusele päringu anda avaldajale avalduses esitatud taotluse punktis 3.1.12 nimetatud teave (tl 28). Korteriühistu ei ole väitnud, et ta ei ole avaldaja
7. aprilli ja
8. mai
9. a kirju kätte saanud. Avaldaja on enne kohtusse pöördumist seega taotlenud korteriühistu juhatuselt avalduses nimetatud teabe andmist ja dokumentidega tutvumise võimaldamist.
10. Avaldaja on kohtusse pöördunud
11. mail
12. a, so neli nädalat pärast
13. aprilli
14. a teabenõude ja üheteistkümnendal päeval pärast
15. mai
16. a päringu esitamist. Asja materjalidest ei nähtu, et korteriühistu juhatus oleks avaldajale pärast
17. aprilli
18. a mingeid dokumente või kirju edastanud või muul viisil teavet andnud või dokumentidega tutvumist võimaldanud. Avaldaja on seega andnud korteriühistu juhatusele mõistliku võimaluse avaldajale vastamiseks ning pöördunud seejärel

§ 45lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul kohtusse.

Asjaolu, et avaldaja on enne

1. aprilli
2. a teabenõude esitamist küsinud korteriühistu juhatuselt
3. aprilli
4. a teabenõudes nimetatud teavet ega ole seejärel

§ 45

lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul kohtusse pöördunud, ei tähenda, et avaldaja oleks seetõttu lõplikult kaotanud õiguse saada varasemalt küsitud teavet.

§ 45

lg 3, mis näeb ette korteriomaniku õiguse nõuda korteriühistu juhatuselt teavet või dokumentidega tutvumise võimaldamist, on oma olemuselt sarnane äriseadustiku (ÄS) § 166 lõikega 3, mis näeb ette osaniku õiguse nõuda osaühingu juhatuselt teavet või dokumentidega tutvumise võimaldamist. Riigikohus on

1. juuni
2. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-77-12 leidnud, et äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 3 eesmärk on suunata osanikku pöörduma teabenõudega esmalt osaühingu poole ning kui osaühingult ei õnnestu teavet saada, siis võimalikult kiiresti sama nõudega kohtu poole. Riigikohus leidis, et kui osanik laseb ÄS § 166 lõikes 3 sätestatud tähtaja mööda, saab osanik esitada osaühingule sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning alles seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka kohtu poole. Kohus leiab, et kuivõrd

§ 45

lg 3 ja ÄS § 166 lg 3 on olemuselt sarnased sätted, tuleks neid tõlgendada sarnaselt. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud sätete sõnastust ja eesmärki arvestades ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks osanikul olema võimalik esitada osaühingule sama teabe saamiseks uus samasisuline teabenõue ja pöörduda sellele vastamata jätmise korral kohtusse, kuid korteriomanikul ei peaks sarnases olukorras samalaadset õigust olema.

§ 45

lg 3 tuleks seega tõlgendada nii, et kui korteriomanik laseb

§ 45

lõikes 3 sätestatud tähtaja mööda, saab ta esitada korteriühistu juhatusele sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning alles seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka kohtu poole. Avaldaja on

1. aprilli
2. a teabenõudes küsinud korteriühistu juhatuselt mh ka juba varem küsitud teavet uuesti. Varasemalt korteriühistule esitatud teabenõuete alusel tähtaegselt kohtusse pöördumata jätmine ei too antud juhul seega kaasa

§ 45lõikes 3 nimetatud tähtaegade rikkumist.

1. Korteriühistu on oma vastuses väitnud, et avaldajale on antud võimalus tutvuda soovitud ja vajalikuks peetud andmetega, mh on avaldaja esindaja
2. veebruaril
3. a toimunud vastuvõtul tutvunud andmete aluseks olevate otsustega. Avaldaja on
4. augusti
5. a 4 menetlusdokumendis möönnud, et korteriühistu on näidanud avaldaja esindajale korteriühistu majandamist puudutavaid dokumente. Samas kuna avaldaja esindaja soovis dokumente pildistada, võttis korteriühistu juhatuse liige kõik dokumendid ära ja keeldus nende näitamisest. Kohus selgitab, et korteriomanik saab

§ 45

lõigetest 1 ja 3 tulenevalt nõuda korteriühistult üksnes seda teavet, mida tal ei ole, või tutvuda dokumentidega, millega ta ei ole tutvunud. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei saa ilma mõjuva põhjuseta panna korteriühistule kohustust esitada korduvalt sama teavet ning võimaldada dokumentidega korduvalt tutvuda. Samas peab korteriühistu vaidluse korral tõendama, et ta on korteriomanikule teavet andnud ja dokumentidega tutvumist võimaldanud. Tegemist on küll hagita menetlusega, kus kohus saab TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg 7 järgi ka ise tõendeid koguda, kuid kuna nimetatud tõendid saavad olla üksnes korteriühistu valduses, siis on korteriühistul ka nende esitamise kohustus.

1. Avaldusest ja avaldaja esindaja poolt
2. veebruaril
3. a korteriühistule saadetud kirjast nähtub, et avaldajale on teada XXX-2, Tartu korteri juuni ja juuli
4. a sooja- ja külma vee arvestite näidud. Avalduse kohaselt esitas ajavahemikul august 2016 kuni märts 2017 avaldaja eest veenäite avaldaja üürnik, kes pani veenäidud korteriühistu postkasti. Avaldaja kasutas veenäidu esitamise kohustuse täitmiseks seega teist isikut. Kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 133 lg 2 järgi, et talle on teada need asjaolud, mida teab kohustuse täitmisel kasutatav isik, kui asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Kuna avaldaja üürnik oli ajavahemikul august 2016 kuni märts 2017 esitatud veenäitudest teadlik, tuleb TsÜS § 133 lg 2 järgi lugeda, et avaldaja oli neist samuti teadlik. Avalduse kohaselt on avaldajale teada ka aprilli
5. a veenäidud. Arvestades eeltoodut, eelkõige asjaolu, et avaldajale on teada avaldaja poolt korteriühistule esitatud veenäidud, tuleb jätta avaldaja taotlus kohustada korteriühistut esitama avaldajale XXX-2, Tartu korteri sooja- ja külma vee arvestite näidud alates
6. maist
7. a

§ 45lg 3 alusel rahuldamata.

1. Korteriühistu juhatuse liikme poolt
2. detsembril
3. a avaldaja esindajale saadetud kirjast nähtub, et avaldajale on selgitatud, et siugtorumaks on küttekulu. Kirjas esitatud selgitusest on võimalik aru saada, et siugtorumaksu eest osutatav teenus on WC ja vannitoa kütmine. Kuna avaldajale on juba selgitatud, mis teenust avaldajale siugtorumaksu eest osutatakse, tuleb avaldaja vastav taotlus jätta

§ 45lg 3 alusel rahuldamata.

1. Avaldaja poolt
2. märtsil
3. a korteriühistule saadetud kirjast nähtub, et avaldajal on võimaldatud
4. veebruaril
5. a toimunud kohtumisel tutvuda korteriühistu
6. juuli
7. a üldkoosoleku protokolliga. Avaldaja väited protokollis puuduvate andmete kohta tõendavad, et avaldaja on protokolli sisuga tutvunud. Kuna korteriühistu juhatus on võimaldanud avaldajal tutvuda korteriühistu
8. juuli
9. a üldkoosoleku protokolliga, tuleb avaldaja vastav taotlus jätta

§ 45lg 3 alusel rahuldamata.

1. Avaldaja taotluse punktides 3.1.
2. kuni 3.1.12 nimetatud muud teavet ei ole asja materjalidest nähtuvalt avaldajale antud ning muude korteriühistu dokumentidega tutvuda võimaldatud. Korteriühistu poolt
3. detsembril
4. a avaldajale saadetud kirjast nähtub küll, et korteriühistu on avaldajale selgitanud korteriühistu töötajatele töötasu määramise põhimõtteid. Tegemist on aga üldise selgitusega, millest ei nähtu konkreetseid andmeid selle kohta, kui suur on nende isikute töötasu, kellele arvestatakse
5. a töötasu, mis kajastub arvetel selgituse „töötasu“ all. Korteriühistu on kohtule esitatud vastuses selgitanud veekao tekkimise põhjuseid. Tegemist on üldise selgitusega, millest ei nähtu, milles seisnes
6. a aprillikuu kommunaalteenuste arvel oleva kauba koodiga 21 märgitud veekadu ja milliste põhimõtete ja/või reeglite järgi on selle maksumus jaotatud korteriomanike vahel. 5 Avaldaja esindaja poolt
7. märtsil
8. a korteriühistule saadetud kirjast saab järeldada, et avaldaja esindaja on
9. veebruari
10. a kohtumisel tutvunud sisuliselt üksnes korteriühistu
11. juuli
12. a üldkoosoleku protokolliga. Avaldaja on
13. augusti
14. a menetlusdokumendis möönnud, et korteriühistu on näidanud avaldaja esindajale korteriühistu majandamist puudutavaid dokumente. Samas ei saanud avaldaja esindaja enda väitel dokumentide sisuga tutvuda. Avaldaja esindaja
15. märtsi
16. a kiri, milles avaldaja esindaja on märkinud, et
17. veebruaril
18. a toimunud vastuvõtul ei ole talle tema poolt palutud dokumente esitatud ega soovitud teavet antud, kinnitab kohtu hinnangul seda, et avaldaja esindaja ei saanud soovitud dokumentidega sisuliselt tutvuda. Korteriühistu ei ole
19. märtsil
20. a avaldajale saadud vastuskirjas avaldaja esindaja
21. märtsi
22. a kirjas esitatud väiteid ümber lükanud. Korteriühistu on üksnes märkinud, et avaldajal oli
23. veebruari
24. a kohtumisel võimalik soovitud andmetega piisavalt tutvuda ning et enamus avaldaja nõudeid ei ole asjakohased. Kohus leiab sellest tulenevalt, et avaldaja väited selle kohta, et ta ei saanud dokumentidega sisuliselt tutvuda, on usutavad. Korteriühist esitatud tõendid ei võimalda asuda vastupidisele seisukohale. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt avaldajale ei ole antud muud teavet kui teavet siugtorumaksu eest osutatava teenuse kohta ning võimaldatud sisuliselt tutvuda korteriühistu muude dokumentidega kui korteriühistu
25. juuli
26. a üldkoosoleku protokoll.
27. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et korteriühistu juhatus on keeldunud avaldajale alljärgneva teabe andmisest:  andmed selle kohta, kas ja kuna on raamatupidaja parandanud
28. a ekslikult korter 2 veemõõturi näidu tarbitud veekoguseks lugemisest tingitud ühes tasaarvestuskäiguga. Juhul, kui viga ei ole käesolevaks ajaks parandatud, siis andmed selle kohta, mis kuupäevaks arvestusviga kõrvaldatakse ja esitatakse A.V-le tasaarveldusarve;  selgitus, mida tähendas kuni
29. aprillikuuni arvete töö- ja hooldustasude ühikuna märgitud lühend „K.LEP“, mis on alates
30. a aprillist asendatud ühikuga „korter“;  andmed selle kohta, millistele ametikohtadele, milliste tööülesannete täitmiseks ja millise töötasuga on võetud tööle isikud, kellele
31. a arvestatakse töötasu, mis kajastub arvetel selgituse „töötasu“ all, millise töökoormusega nad töötavad, mis kellast mis kellani on nende tööaeg ja kes nimeliselt neid ametikohti käesoleval ajal täidavad;  selgitus
32. a aprillikuu kommunaalteenuste arvel oleva kauba koodiga 21 „Veekadu“ kohta (milles veekadu seisnes ja milliste põhimõtete ja/või reeglite järgi on selle maksumus jaotatud korteriomanike vahel). Kohus leiab eeltoodust tulenevalt korteriühistu juhatus on keeldunud võimaldama avaldajal alljärgnevate dokumentidega tutvuda:  korteriühistu
33. a ja
34. a kütte, veevarustuse ja elektrienergia üldarved;  korteriühistu üldkoosoleku otsused selle kohta, kui suurt summat kogutakse igakuiselt kinnistu hooldus- ja kui suurt remondikuluks ning kuidas see jaotatakse korteriomanike vahel juhul, kui jaotuspõhimõte erineb ühistu põhikirjas märgitust;  korteriühistu üldkoosoleku otsus selle kohta, kui suur on raamatupidamisteenuse igakuine kogumaksumus ja kuidas see jaotatakse korteriomanike vahel;  korteriühistu üldkoosoleku otsuses siugtorumaksu kehtestamise kohta;  korteriühistu üldkoosoleku otsus töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötajate palkamise kohta;  korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega otsustati revisjonikomisjon likvideerida ja asendada audiitorteenusega.
35. Kohus märgib, et avaldaja soovitud andmed ja dokumendid on seotud korteriühistu tegevusega ja peamiselt korteriühistu kulude ja selle jaotamisega liikmete vahel. Tegemist on ilmselgelt teabega korteriühistu tegevuse kohta ja korteriühistu dokumentidega.

§ 45

lg 1 6 alusel on avaldajal kui korteriühistu liikmel õigus nimetatud andmeid saada ja dokumentidega tutvuda. Andmete esitamisest ja dokumentidega tutvuda võimaldamisest keeldumise õigus on korteriühistul üksnes

§ 45lg-s 2 sätestatud erandjuhtudel.

Arvestades asjaolu, et korteriühistu eesmärgiks on korteriomanike kaasomandis oleva hoone ja maa ühine majandamine ja eelkõige ühiste kulude kandmine ja nende jaotamine liikmete vahel, on kohtu hinnangul korteriühistu võimalikult laialdane teabe andmise kohustus põhjendatud. 16. Korteriühistu on tuginenud

§ 45

lg-le 2, keeldudes korteriühistu töötajate kohta avaldajale detailse info edastamisest, kuna pole selge avaldaja tegelik huvi ja puudub töötajate nõusolek nõutud info avaldamiseks. Kohus selgitab, et korteriühistu võib

§ 45

lg 2 järgi keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Korteriühistu ei ole samas selgitanud, mil viisil võiks avaldaja poolt töötajate kohta küsitud teabe avaldajale andmine tekitada olulist kahju korteriühistu töötajate õigustatud huvidele. Kohtu hinnangul ei tekita korteriühistus töötavate isikute töökorraldust puudutavate andmete (nagu ametikoht, tööülesanded, töötasu suurus, töökoormus, tööaeg) ega ka töötajate nime korteriomanikule edastamine korteriühistus töötavate isikute õigustatud huvidele eelduslikult sellist kahju, mis annaks

§ 45lg 2 alusel õiguse nimetatud teabe andmisest keelduda.

Vastupidi korteriühistu liikmetel, kui isikutel, kes sisuliselt peavad kinni maksma korteriühistu töötajate töötasu, on üldjuhul õigustatud huvi teada, kes, millisel töökohal ja kui suure tasu eest korteriühistus töötab. Korteriühistul ei ole

§ 45

lg 2 alusel seega õigust keelduda avaldaja poolt töötajate kohta küsitud teabe andmisest. 17. Kohus märgib täiendavalt, et

§ 45

lõigetest 1 ja 3 tulenevalt ei ole avaldajal õigust nõuda teavet kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis ega saada korteriühistu dokumentidest koopiaid (Riigikohus on

1. veebruar
2. a lahendis tsiviilasjas nr 2-163492 ÄS § 166 lg 3 tõlgendamisel samuti leidnud, et osanik ei saa nimetatud sätte alusel nõuda dokumentide koopiate esitamist). Korteriühistu võib seega anda avaldajale teavet ka suuliselt ning võimaldada tal dokumentidega tutvuda vahetult nt korteriühistu ruumides. Samas peab teabe andmine ja dokumentidega tutvumise võimaldamine olema tegelik ja kontrollitav. See tähendab muuhulgas seda, et dokumentidega vahetu tutvumise korral tuleb korteriühistul anda avaldajale dokumentidega tutvumiseks aeg, mis on mõistlikult vajalik dokumentide sisuga tutvumiseks, sh, kui avaldajal on võimalik jooksvalt kas pildistades või muul viisil dokumentide sisu jäädvustada, siis ei ole see tutvumise ajal keelatud. Kohus juhib seejuures siiski korteriühistu tähelepanu sellele, et võimalike tulevaste vaidluste vältimiseks, peaks korteriühistul olema hiljem võimalik dokumentidega tutvumise võimaldamist ja teabe andmist tõendada, mistõttu võib otstarbekam olla teha seda kirjalikult taasesitatavas vormis. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
3. Kohus on avalduse rahuldanud osaliselt. Avaldaja oleks ka üksnes avalduse rahuldatud osa esitamise korral pidanud tasuma riigilõivu täpselt sama palju, kui ta tasus kogu avalduse eest, so 50 eurot. Kuna avaldus rahuldati osaliselt, on kohtusse pöördumise ja riigilõivu tasumise tinginud korteriühitu tegevus. Riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel seega jätta korteriühistu kanda. Kohus on rahuldanud avaldusest suurema osa, so kaheteistkümest punktist üheksa täielikult ja ühe osaliselt. Samas on avaldaja
4. juunil
5. a ja
6. juunil
7. a esitanud avalduse täiendused. Kohus on jätnud need
8. juuni
9. a määrusega menetlusse võtmata. Arvestades rahuldatud ja rahuldamata või menetlusse võtmata jäetud taotluste ulatust ning menetlusosaliste põhjendatud esindajakulu suurust, on kohtu hinnangul õiglane jätta menetlusosaliste esindajakulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Vahur-Peeter Liin Kohtunik 8