Obsah (7)

§ 371§ 459§ 372§ 219§ 173§ 168§ 190

2-25-21177 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2026. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-21177 Menetlusosalised ja nende esind

) § 372 lg 3 järgi võib kohus vajaduse korral hagi menetlusse võtmise lahendamiseks pooled ära kuulata. Kohus leiab, et antud olukorras, kus esindajal ei õnnestunud hagejalt asjaolusid selgitada, oli esindaja taotlus hagi menetlusse võtmise lahendamiseks istungi korraldamiseks kohane ja põhjendatud ning esindajale ei saa ette heita seda, et ta ei esitanud hageja nimel kohtule täiendatud hagiavaldust. Hageja puhul on tegemist isikuga, kellele on määratud eestkostja kõikide tehingute tegemiseks ja kelle teovõime, s.o võime teha iseseisvalt tehinguid, samuti tsiviilkohtumenetlusteovõime, s.o võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohtustusi, on piiratud. Seega võib eeldada, et hageja ise ei suuda oma õiguste kaitseks tahet avaldada ja kohus määraski hagejale menetluses esindajaks advokaadi tema huvide kaitseks. Asjaolu, et hageja ei nõustu esindaja seisukohtade või taotlustega, ei anna alust järeldada, et esindaja on riigi õigusabi osutamisel oma kohustusi rikkunud ega anna alust ka esindaja vahetamiseks. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja taotluse temale riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamiseks rahuldamata.

1. Arvestades menetluses ilmnenud asjaolusid, leiab kohus, et võimalik on hagi menetlusse võtmine lahendada ilma eelnevalt pooli ära kuulamata. Hagi asjaoludest nähtuvalt oli Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr XXX alaealiste laste M.N-i, O.W ja G.W hagi N.P vastu elatise nõudes. Tartu Maakohus tegi selles tsiviilasjas 02.09.
2. a määruse, millega kinnitas poolte kompromissi ja lõpetas sel alusel menetluse. Kohtumäärusega kinnitatud kompromissi kohaselt kohustub N.P tasuma alates 14.01.
3. a oma alaealistele lastele M.N-ile, O.W-le ja G.W-le elatist 50 eurot kuus iga lapse ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni. Kohtumäärus on jõustunud 02.09.2025.a. Käesolevas tsiviilasjas 07.12.
4. a esitatud hagiavalduses taotleb hageja tema vabastamist lastele M.N-ile , O.W-le ja G.W-le elatise maksmisest, samuti tema vabastamist elatise võla tasumisest ning tasutud elatise tagastamist. Kohtu hinnangul on ilmne, et hageja nõuded on perspektiivitud. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Seega ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki, s.o tema alaealistele lastele elatise maksmisest vabastamist, saavutada. Seadus ei näe ette ka võimalust vabastada vanemat juba kohtulahendiga väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest ega võimalust kohtulahendi alusel tasutud elatist tagasi nõuda. 4

§ 371

lg 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuna on ilmne, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, siis on põhjendatud jätta

§ 371lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata.

Kohus leiab, et ei vajalik ega menetlusökonoomiliselt mõistlik pooli hagi menetlusse võtmise lahendamiseks eelnevalt istungil veel ära kuulata, sest asjaolude või poolte seisukohtade täpsustamine ei saa hageja nõuete perspektiivikust mõjutada. Eeltoodut arvestades jätab kohus N.P hagi menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et jõustunud kohtumäärus, millega kinnitati poolte kompromiss elatise maksmise kohta kuulub täitmisele. Kui oluliselt peaks muutuma elatise maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud kohtulahend elatise väljamõistmise kohta, siis on poolel

§ 459lg 1 alusel õigus pöörduda kohtusse hagiga elatise suuruse muutmiseks.

Tulenevalt

§ 459

lg-st 2 saab kohus aga muuta elatist alates uue hagi esitamise ajast ja ei saa otsustada elatise muutmist tagasiulatuvalt. Vastavalt

§ 372

lg-le 6 loetakse hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral, et hagi ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

§ 372

lg 4 järgi ei toimeta kohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral hagiavaldust kostjatele kätte.

§ 372

lg 5 kohaselt võib hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Tulenevalt

§ 219

lg-st 4 lõpeb hagejale kohtu määratud esindaja esindusõigus menetlust lõpetava lahendi jõustumisega ning hageja, kellel tsiviilkohtumenetlusteovõime puudub, saab esitada määruskaebuse kohtu määratud esindaja vahendusel. 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast.

§ 219

lg 6 näeb erisusena ette, et kohtu määratud advokaat saab tasu riigi arvel riigi õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Isikut, kelle huvide kaitseks advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama üksnes juhul, kui isik ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu, või muul mõjuval põhjusel. See ei vabasta kulude tasumisest menetlusosalist, kes peab kandma menetluskulud kohtulahendi järgi.

§ 190

lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Vastavalt

§ 190

lg-le 7 võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades menetluse asjaolusid leiab kohus, et põhjendatud on jätta hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja muud menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei ole menetluses osalenud, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagejale määratud esindaja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 6