← Eesti

3-23-1918/19

Obsah (5)§ 121§ 44§ 45§ 151§ 238

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-23-1918 28.

) § 121 lg 2 p 1). Kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusam vahend, milleks on nõue kohustada vastustajat andma kaevandamisloa taotluse kohta uus arvamus. Korraldus nr 429 ei ole eelhaldusakt, vaid menetlustoiming. Vastustaja kohustamise nõue on kaebaja õiguste kaitseks kohane.

  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  2. veebruari
  3. a määrusega rahuldamata kaebaja määruskaebuse halduskohtu
  4. detsembri
  5. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale ning halduskohtu määruse muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi. Ringkonnakohtu määruse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised. 7.
  6. Kaebuse nõue tuvastada korralduse nr 429 õiguslik puudumine ei ole asjakohane, sest sisuliselt väidab kaebaja korralduse õigusvastasust menetlus- ja vorminõuete rikkumise tõttu. Halduskohus on lisaks kohustamisnõudele võtnud menetlusse ka nõude tuvastada korralduse nr 429 õigusvastasus. Selle raames on kaebajal võimalik tuua esile kõik oma väited, miks ei saa korralduse nr 429 puhul olla tegemist MaaPS § 49 lg 6 alusel antava kohaliku omavalitsuse üksuse arvamusega, mis saanuks takistada kaebaja taotletud kaevandamisloa väljastamist. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks piisab kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse õigusvastasuse tuvastamisest. Nõude tagastamisel oleks pidanud tuginema

§ 121lg 2 p-le 2.

7.2. Kaebuse nõuded korralduse nr 429 tühistamiseks ja selle tühisuse tuvastamiseks on samuti õigesti tagastatud, kuid ka sel juhul on õige tagastamise alus

§ 121lg 2 p 2. Maa

PS § 49 lg 6 alusel antav kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus on olemuslikult kooskõlastus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lg 1 tähenduses. Pikaajalises ja järjekindlas kohtupraktikas, sh geoloogilise uuringu ja kaevandamislubade kohta, on siduvaid kooskõlastusi loetud menetlustoiminguteks. Seega puudub korraldusel nr 429 iseseisev regulatiivne toime HMS § 51 lg 1 ja § 52 lg 1 p 2 tähenduses ning ühtlasi kehtivus HMS § 60 tähenduses, mida oleks võimalik kõrvaldada või mille puudumist oleks vaja tuvastada. 7.3. Halduskohtu menetlusse võetud nõuete kohta selgitas ringkonnakohus obiter dictum’i korras järgmist. Kaebaja vaidlustas korralduse nr 429, mis oli menetlustoiming haldusmenetluses, mis lõppes kaebajale kaevandamisloa andmisega. Kaevandamisluba on kaebaja jaoks soodustav haldusakt, mis ei rikkunud tema õigusi ning mida tal ei ole seetõttu põhjust ega ka võimalust vaidlustada (

§ 44lg 1).

Halduskohus võttis kaebuse osaliselt menetlusse, jättes hindamata, kas menetlustoimingu vaidlustamiseks ei esine

§ 45lg-s 3 sätestatud kaebeõiguse piiranguid.

Kaebaja on pöördunud kohtusse ennatlikult, sest kuni kaevandamisloa tühistamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni ja kaevandamisloa menetluse jätkamiseni kaebaja õiguste rikkumist ei esine.

  1. Tallinna Halduskohus jättis
  2. veebruari
  3. a määrusega tuvastamis- ja kohustamiskaebuse läbi vaatamata. Kohus leidis, et kaebust tuleb pidada ennatlikuks. Kuni kaevandamisloa tühistamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni kaebaja õiguste rikkumist ei esine. Kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu jätta läbi vaatamata (

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1).

  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  2. augusti
  3. a määrusega kaebaja määruskaebuse halduskohtu
  4. veebruari
  5. a määruse peale rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata (resolutsiooni p 3). Ringkonnakohtu määruse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised. 9.1.

§ 45

lg-s 3 sätestatud menetlustoimingu vaidlustamise lubatavuse tingimused ei ole täidetud ja kaebaja esitas kaebuse ennatlikult. Kaevandamisluba on kaebaja jaoks soodustav haldusakt, mis ei riku tema õigusi kuni selle tühistamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni 3

(6)3-23-1918 haldusasjas nr 3-23-595 ja kaevandamisloa menetluse jätkamiseni. Haldusasjas nr 3-23-595 ei ole kaevandamisloa tühistamise kohta tehtud kohtuotsus jõustunud, vaid menetlus jätkub Riigikohtus. Seega kehtib kaevandamisluba endiselt ja praegu ei ole alust asuda ka seisukohale, et kohtumenetluse tulemusel see luba tingimata tühistatakse ja kaebaja õigusi rikutakse. Sellises olukorras ei ole otstarbekas asuda juba ennatlikult hindama korralduse nr 429 kui menetlustoimingu õiguspärasust. 9.
  1. Halduskohtu määrust ei ole põhjust tühistada ka selle tõttu, et algul võttis halduskohus kaebuse korralduse nr 429 õigusvastasuse tuvastamise ja vastustaja kohustamise nõuetes menetlusse ja otsustas hiljem jätta kaebuse läbi vaatamata ringkonnakohtu juhistest lähtudes. Küsimus kaebeõiguse puudumisest on muu hulgas kujundatav kohtupraktika kaudu. Seega on halduskohus kaebuse menetlemise lubatavuse hindamisel asjakohaselt võtnud arvesse ka kõrgema kohtu seisukohti. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja esitas
  3. veebruaril 2024 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. veebruari
  5. a määruse resolutsiooni p 3 ja Tallinna Halduskohtu
  6. detsembri
  7. a määrus osas, millega kohus tagastas kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemise nõude osas ning tühisuse tuvastamise ja tühistamise nõuete osas, ning saata asi Tallinna Halduskohtule nende nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja väidab järgmist. 10.
  8. Nõue tuvastada asjaolu, et Häädemeeste Vallavalitsus ei ole korraldust nr 429 andnud, on asjakohane. Küsimus ei ole selles, kas korralduse andmisel rikuti vorminõudeid, vaid selles, kas haldusorgan on sellise korralduse üldse andnud. Kaebaja lõppeesmärk on see, et kaevandamisluba jääb kehtima. Kui kohus tuvastab, et korraldust õiguslikus mõttes ei eksisteeri, on tegemist samasuguse olukorraga, kus kohaliku omavalitsuse üksus kaevandamisloa andmise kohta oma arvamust üldse ei esita. Sellisel juhul otsustab KeA kaevandamisloa andmise ilma kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuseta. Kui korraldust õiguslikus mõttes ei eksisteeri, ei saa ühelgi juhul jaatada KeA kohustust kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust kaevandamisloa menetluses arvestada. 10.
  9. Korralduse nr 429 tühisuse tuvastamise ja tühistamise nõuded tagastati ebaõigesti. Arvestades ringkonnakohtu määruses toodud järeldust, et KeA-l on kohustus arvestada kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust selle tähtaegsusest olenemata, jääb arusaamatuks, miks tuleks arvamust käsitada menetlustoiminguna. Kohaliku omavalitsuse üksuse arvamusel on selle siduva iseloomu tõttu eelhaldusakti tunnused. Ringkonnakohtu tõlgendus, et kooskõlastus on siduv sõltumata selle tähtaegsusest, annab kohaliku omavalitsuse üksuse arvamusele veelgi suurema õigusliku mõju ja siduvuse.
  10. Kaebaja esitas
  11. septembril 2025 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  12. augusti
  13. a määruse resolutsiooni p 3 ja Tallinna Halduskohtu
  14. veebruari
  15. a määruse, millega kohus jättis kaebuse korralduse nr 429 õigusvastasuse tuvastamiseks ja kaevandamisloa taotluse kohta uut arvamust andma kohustamiseks läbi vaatamata, ning saata asi Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja väidab kokkuvõetult järgmist. 11.1.

§ 151lg 2 p-s 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud.

Ringkonnakohtu obiter dictum’i korras tehtud märkus ei ole käsitatav uue asjaoluna, mis õigustaks kaebuse läbi vaatamata jätmist, ega ole halduskohtule siduv. 11.2. Menetlusökonoomia ja kaebaja õiguste seisukohast ei saa pidada vastuvõetavaks olukorda, kus esmalt otsustatakse kaevandamisloa kehtivuse küsimus ja alles seejärel, pärast kohtuotsuse jõustumist 4

(6)3-23-1918 haldusasjas nr 3-23-595, saab anda õigusliku hinnangu kohaliku omavalitsuse üksuse keelduvale otsusele. Praktikas tähendaks see kaebaja jaoks aastatepikkust viivitust ja kahju, sh võimalikust kaevandamisest saamata jäänud tulu. Kaebuse läbi vaatamata jätmine viitega kaebuse ennatlikkusele ei lähtu menetlusökonoomiast ega kaebaja huvidest. Kaebaja huvides on lahendada kaevandamisloa kehtivuse küsimus ammendavalt. Kui kohtud asuvad seisukohale, et hilinenult antud korraldus nr 429 saaks välistada kaevandamisloa andmise, peaksid kohtud analüüsima ka seda, kas korraldus oli õiguslikus mõttes üldse antud, kehtiv ja õiguspärane. Kui kohtud on võtnud põhimõttelise seisukoha, et kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus on KeA-le siduv sõltumata selle tähtaegsusest, siis on tegemist

§ 45

lg-s 3 sätestatud teise alternatiiviga, st vastustaja arvamuse õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti (kaevandamisloast keeldumise) andmise. Korraldus on vaidlustatav juba praegu ja kaebuse esitamine ei olnud ennatlik.

  1. Vastustaja palus jätta kaebaja määruskaebused rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kaebaja
  3. veebruari
  4. a määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtud leidsid õigesti, et kaebus tuleb tagastada avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemise nõude ning korralduse nr 429 tühisuse tuvastamise ja tühistamise nõuete osas.
  5. Kaebaja
  6. septembri
  7. a määruskaebus tuleb rahuldada. Kohtud eksisid, kui jätsid kaebuse läbi vaatamata korralduse nr 429 õigusvastasuse tuvastamise ja vastustaja kohustamise nõuete osas. Tallinna Ringkonnakohtu
  8. augusti
  9. a määruse resolutsiooni p 3 ja Tallinna Halduskohtu
  10. veebruari
  11. a määrus tuleb tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule (

§ 238lg 2).

  1. Kaebuse nõude kohta tuvastada avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu, et Häädemeeste Vallavalitsus ei ole korraldust nr 429 andnud, leidis ringkonnakohus õigesti, et sisuliselt väidab kaebaja korralduse õigusvastasust menetlus- ja vorminõuete rikkumise tõttu. Kolleegium nõustub, et kaebaja väidet, et korralduse andmiseks ei ole vallavalitsuse istungit toimunud, ei pidanud kohtud pikemalt ja eraldi, korralduse olemasolu tuvastamise nõuet menetledes käsitlema. Vaidlustatud määruste kirjeldavas osas on ära toodud kohtute seisukoht, et korralduse on andnud Häädemeeste Vallavalitsus. Ei ole näha, et kohtud oleksid sellele seisukohale asudes rikkunud kohtumenetluse norme. Juba kaebusele lisatud Häädemeeste Vallavalitsuse
  2. augusti
  3. a istungi protokollist nähtub, et korraldus nr 429 on sellel istungil vastu võetud. See, kas vallavalitsus oli korralduse andmisel otsustusvõimeline, kui üks istungil osalenud vallavalitsuse liige viibis korralisel puhkusel, on korralduse õiguspärasuse, mitte olemasolu küsimus. Samuti on korralduse õiguspärasuse, mitte olemasolu küsimus see, milline abivallavanem pidi vallavanema asendajana korraldusele alla kirjutama. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et korralduse olemasolu tuvastamise nõue ei olnud asjakohane.
  4. Halduskohus tagastas õigesti ka korralduse nr 429 tühisuse tuvastamise ja tühistamise nõuded. Kolleegium nõustub kohtutega, et vaidlustatud korraldus on menetlustoiming, mitte haldusakt (vt geoloogilise uuringu loa kohta RKHKm 3-3-1-38-10, p 14). Seetõttu ei saa nõuda selle tühisuse tuvastamist ega tühistamist. Korralduses väljendas vastustaja seisukohta, et ta ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Korraldust tuleb pidada menetlustoiminguks vaatamata sellele, et oma seisukoha väljendamiseks kasutas vastustaja õigusakti andmiseks ettenähtud vormi. Korralduse kvalifitseerimisel haldusaktiks või menetlustoiminguks tuleb lähtuda selle sisust. 5

(6)3-23-1918 17. Kohtud leidsid, et kaebajal puudub kaebeõigus korralduse nr 429 õigusvastasuse tuvastamise ja vastustaja kohustamise nõuetes. Kohtute arvates ei saa korraldust eraldi vaidlustada seni, kuni kaebajale antud kaevandamisluba kehtib. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Menetlustoimingut saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada ainult koos lõpliku haldusaktiga (RKHKo 3-3-1-8-02, p 5). Ühe erandina saab menetlustoimingu peale ilma haldusakti vaidlustamiseta esitada kaebuse siis, kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise (

§ 45lg 3). Kui kohaliku omavalitsuse üksus on väljendanud seisukohta, et ta ei nõustu kaevandamisloa andmisega, tuleb Maa

PS § 55 lg 2 p 11 järgi kaevandamisloa andmisest keelduda. Seega tingiks kohaliku omavalitsuse üksuse mittenõustumine kaevandamisloa andmisest keeldumise. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse seisukoht on õigusvastane, rikuks kaevandamisloast keeldumine kaebaja õigusi (vrd RKHKo 3-21-1462/55, p-d 19 ja 20). Asjaolu, et käesoleval juhul ei toonud kohaliku omavalitsuse üksuse seisukoht tegelikult kaasa kaevandamisloa andmisest keeldumist, ei ole

§ 45

lg 3 kohaldamisel oluline.

§ 45

lg 3 tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb lähtuda menetlustoimingu ja haldusakti vahelisest õiguslikust, mitte tegelikust seosest. Samuti pole oluline, kas lõplik haldusakt on antud ja kehtib, sest selle asjaolu puudumine ei kuulu

§ 45lg 3 kohaldamise eelduste hulka.

Seega ei piira

§ 45lg 3 kaebaja kaebeõigust ja kaebust ei saanud jätta sel alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.