Obsah (5)

§ 403§ 438§ 230§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2021. a, Tartu kohtumaja, XXX, Tartu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-19-9230 Men

) §-de 438, 442 ja 164 lg 1 alusel

1. Rahuldada J.V B. - V. hagi T.K vastu ühisvara jagamiseks.
2. Jagada J.V B. - V. ja T.K ühisvara ühisomandi lõpetamise teel järgmiselt: 2.
3. Jätta kinnisasi aadressil xxxxx-xxxxxx-xxxxxxxxxxxxx nr xxxxxxx) J.V B. V. ainuomandisse; 2.
4. jätta AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr L070035341 tulenevad kohustused J.V B. - V. kanda.
5. Tuvastada T.K kohustus anda nõusolek poolte ühisomandis oleva kinnisasja jagamiseks selliselt, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxx- asuv kinnisasi, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxx, jääb J.V B. - V. ainuomandisse.
6. Tuvastada T.K kohustus anda nõusolek kinnisasja, mille kinnistusraamatu registriosa nr on xxxxxxx, teise jao omanikukande, mille kohaselt on pooled viidatud kinnisasja ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse J.V B. - V. .
7. Käesolev kohtuotsus asendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel T.K nõusolekut xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxx- asuva kinnisasja, registriosa nr xxxxxxx ühisomandi lõpetamiseks ja J.V B. - V. ainuomandisse jätmiseks ning kinnistusraamatusse vastavate kannete tegemiseks.
8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
9. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I. Hageja poolt esitatud asjaolud, nõue ja menetluse käik
10. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxxxxxxxx. a ning poolte varasuhtele kohaldus varaühisuse varasuhe. Abielu ajal 28.06.
11. a ostsid pooled korteriomandi asukohaga xxxxx-xxxxxx-xxxxxxxx, mille soetamiseks sõlmiti AS-iga SEB Pank ka laenuleping. Poolte abielulised suhted lõppesid 2017, aasta veebruarikuus, kuid abielu lahutati 29.05.
12. a. Juba aasta enne abielu lahutamist elas korteris hageja koos alaealiste lastega. Hageja on siiani oma lahusvara arvelt tasunud kinnisvara soetamiseks võetud laenumaksed, kommunaalkulud ning kinnisasja säilitamiseks vajalikud kulud. Kostja on avaldanud, et on nõus notari juures ühisvara jagama, kuid ei ole edaspidi enam ühisvara jagamise vastu huvi üles näidanud.
13. Hageja palub jagada poolte ühisvara selliselt, et korteriomand asukohaga xxxxx-xxxxxxxxxxxxxx jääb hageja ainuomandisse, hageja maksab ainuisikuliselt korteri soetamiseks võetud laenumaksed ning tasub kostjale hüvitise omandi kaotuse eest, arvestades sealjuures hageja lahusvara arvelt tehtud kulutusi. 10.02.
14. a seisuga oli laenujäägiks 39 475 eurot ja ühisvarasse kuuluva korteri väärtuseks 53 000 eurot. Hageja on teinud alates abieluliste suhete lõppemisest kuni 10.02.
15. a oma lahusvara arvelt kulutusi 15 868,77 euro ulatuses (laenumaksed, kommunaalkulud, kindlustus, küttekolde remont). Pool sellest summast tuleks hageja hinnangul kostjale makstavast hüvitisest maha arvestada.
16. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse koos lisadega, menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.11.
17. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohaselt Soome Vabariigis isiklikult kätte 02.12.
18. a. Hagiavalduse täiendus toimetati kostjale sama määruse alusel kätte 10.11.
19. a. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud asjaoludele ja ühisvara jagamise viisile ega esitanud menetluses enda seisukohti. 2 II. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
20. Kohus lahendab tsiviilasja

§ 403lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses.

Tulenevalt

§ 438

lg 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele, osundatud paragrahvi

1. lõike kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse.
2. Kuna kostja ei ole hagile vastust esitanud, loeb kohus hageja esitatud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks. Asjas puudub eeltoodust tulenevalt vaidlus selles, et pooled olid abielus xxxxxxxxxx. a kuni 29.05.
3. a. Vaidlust ei ole ka selles, et abielu ajal soetasid pooled pangalaenuga korteriomandi asukohaga Väike-Kuke 2-4 Pärnus, millele kohaldus varaühisuse režiim. Nimetatud asjaolu nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest korteriomandi, registriosa nr xxxxxxx kohta, mille ühisomanikena on 12.07.
4. a kinnistusraamatusse kantud T.K ja J.V T.K (praegu B. - V. ). Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et laenukohustus võeti perekonna huvides, s.t perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg-test 1 ja 2 ning § 29 lg 1 kolmandast lausest ja lg-st 4 tulenevalt on mõlemad pooled laenuandja suhtes nii solidaarvõlgnikeks kui ka solidaarvõlausaldajateks. Poolte varaühisuse õigussuhe lõppes abielu lahutamisel 29.05.
5. a. 6.

§ 230

lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Teine pool võib kaitsena kasutada vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud pool tõendeid pole esitanud. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel

§ 230lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 06.02.2008.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).

1. Kuna ühisvara jagamist nõutakse pärast 01.07.
2. a PKS-i jõustumist, kohaldub PKS § 211 lg 1 järgi ka varem soetatud ühisvara jagamisele kehtiv perekonnaseadus (Riigikohtu 26.04.
3. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17). Kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab ühisvara seega jagada ühel asjaõigusseaduse § 77 lõikes 2 sätestatud viisil. Osundatud sätte alusel otsustab kohus juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega otsustab kohus ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel ning saab valida üksnes nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Käesolevas asjas on kohtul võimalik otsustada üksnes selle üle, mida hageja on nõudnud - anda korter ja selle soetamiseks võetud laenukohustus hagejale ja panna talle kohustus maksta kostjale välja tema osa rahas.
4. Hageja hinnangul on ühisvarasse kuuluva korteri väärtuseks 53 000 eurot. Kostja kinnisasja väärtust vaidlustanud ei ole. 3 Hageja on kohtule esitanud tõendid ka laenulepingu nr L070035341 laenujäägi suuruse ning laenumaksete kohta alates
5. aasta veebruarikuust, samuti väljavõtted tasutud kommunaalteenuste ja küttekolde remondi eest. Nimetatud tõendite alusel on võimalik järeldada, et laenulepingu, mille alusel abikaasad said laenu ühisvaraks oleva korteriomandi soetamiseks, jääk on käesolevaks ajaks 39 475 eurot. Korteri väärtuse osas kohtule tõendeid esitatud ei ole, kuid kuna kostja ei ole korteri väärtust ka vaidlustanud, loeb kohus, et vaidlus korteri väärtuse osas poolte vahel puudub. Esitatud tõenditest nähtub ka hageja tehtud kulutuste suurus 15 868,77 eurot. Kohus selgitab, et PKS § 35 p 3 kohaselt lõppeb varaühisus abielu lahutamisel. Seega sai hageja oma lahusvara arvelt hakata laenumakseid ja korteril lasuvaid kohustusi täitma alles pärast abielu lahutamist, mistõttu ei saa
6. aasta veebruarist kuni sama aasta
7. maini tasutud makseid (kokku 1203,25 eurot) arvestada lahusvara arvelt tasutud makseteks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja oma lahusvara arvelt teinud kulutusi 14 665,52 (15 868,77 – 1203,25) euro ulatuses.
8. Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja poolte ühisvara jagada hageja taotletud viisil - vara jätmisega hageja omandisse. Kostjale hüvitise väljamaksmiseks puudub aga kohtu hinnangul alus, kuivõrd hageja lahusvara arvelt tehtud kulutused ületavad summat, mis kostjal olnuks õigus saada vara müümise ja laenu pangale tagasimaksmise korral ((53 000 – 39 475) : 2 – (14 665,52 : 2) = - 570 eurot).
9. Kohus märgib, et kuigi ühisvarana jagatakse PKS §-st 25 tulenevalt esmajoones ühisvarasse kuuluvaid esemeid ja abikaasade muid varalisi õigusi, tuleb vara jagamisel PKS § 38 kohaselt arvesse võtta ka ühisvaral lasuvaid kohustusi. Ühisvara jagamisel tuleb arvestada poolte ühiseid kohustusi ning ühe abikaasa selliseid isiklikke kohustusi, mis on seotud ühisvarasse kuuluva esemega. Kohustused saab vara jagamise käigus täita või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisel tuleb abikaasade solidaarkohustuste puhul arvestada, et kohustuste jagamisel saab reguleerida vaid omavahelisi suhteid solidaarvõlgnikena. Pärast solidaarkohustuse omavahelist jagamist jäävad abikaasad võlausaldaja ees endiselt solidaarselt vastutama, välja arvatud juhul, kui võlausaldaja on ühe abikaasa solidaarkohustusest vabanemisega nõus VÕS § 175 lg 2 mõttes (Riigikohtu 21.05.
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 14). Käesoleval juhul ei ole võlausaldaja AS SEB Pank avaldanud nõusolekut T.K solidaarkohustusest vabastamiseks. Seega vastutavad AS-i SEB Pank ees laenulepingust nr L070035341 tulenevate kohustuste täitmise eest pooled siiski solidaarselt, vaatamata sellele, et nende sisesuhtes on kohustus jäetud hagejale.
11. Hageja on taotlenud, et kohus asendaks kõik kostja tahteavaldused, mis on vajalikud omanikukande muutmiseks, kohtuotsusega. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. 4 Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (nt 29.09.
12. a lahend asjas nr 3-2-1-65-10 ja 29.05.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-42-13).
13. Seega tuleb kohustada kostjat andma nõusolek ühisomandis oleva kinnistu jagamiseks selliselt, et kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) jääb hageja ainuomandisse. Samuti tuleb kohustada kostjat andma nõusolek kinnistu teise jao omanikukande, mille kohaselt on pooled viidatud kinnistu ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. III. Menetluskulude jaotus 13.

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 14. Käesolevas asjas on menetluskuluks hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on pooled menetluses osalenud iseseisvalt, st ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole pooltel muid menetluskulusid tekkinud.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 5