1-08-1695/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-1695 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu P.G (P.G) määruskaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu P.G määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud P.G mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 05.03.2008 otsusega KarS § 266 lg 2 p 1,3 § 199 lg 2 p 7,8, § 215 lg 2 p 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks KarS § 64 lg 2 ja KrMS § 238 lg 2 alusel 6 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 09.02.2007 otsusega KarS § 141 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse võrra, mõistes P.G-le liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 14.08.2007 ja lõpp 14.02.
4. Viru Maakohtu 16.01.2012 määrusega jäeti P.G tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et P.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuses on P.G 22 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab kohtu hinnangul tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. P.G on kriminaalkorras karistatud teist korda. Varasemalt on P.G karistatud esimese astme kuriteo (vägistamise) eest ning talle mõisteti tingimisi vangistus. Vaatamata varasemale karistusele P.G paranemise teele ei asunud ning pani katseajal taas toime uued kuriteod (varavastased), mis viitab kohtu arvates sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varem tema suhtes kohaldatud tingimisi vangistus ei andnud tulemusi. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Seega võib kohtu hinnangul järeldada, et P.G puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides ning omandada töökogemusi, mis käesolevaks ajaks ei ole küllaldane tema resotsialiseerimise võimalusi arvestades. Kohus leidis, et arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja iseloomu, ei ole P.G ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu P.G taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. P.G ei nõustu vangla koostatud iseloomustusega. P.G märgib, et vabanemise korral on tal elukoht ning tugiisik, kes on nõustunud teda toetama ja teda oma elukohta võtma. P.G soovib vabaduses jätkata õpinguid. P.G on vangistuses läbinud XXXX XXXX programmi. Lisaks märgib P.G , et vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist, kuid maakohus on märkinud, et vangla ei toeta. P.G selgitab, et ta on teinud oma karistustest järeldused ning ei soovi enam kunagi kuritegelikule teele asuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et P.G vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on P.G puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb kohus järgnevalt üksnes määruskaebuses esitatud väiteid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. -2 -
6. Määruskaebuses on P.G välja toonud, et vabanemise korral on tal elukoht ning tugiisik, ta soovib vabaduses jätkata õpinguid ning on vangistuses läbinud XXXX XXXX programmi. Ringkonnakohus peab eelnimetatud asjaolusid positiivseks, kuid leiab, et sellegipoolest ei ole P.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Siinjuures rõhutab ringkonnakohus, et kohtul tuleb süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hinnata KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis. Ringkonnakohtu hinnangul takistab P.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist vaatamata tema suhteliselt noorele eale tema varasem elukäik. Nii on P.G varasemalt toime pannud raske seksuaalse enesemääramise vastu suunatud kuriteo, mille eest mõisteti talle karistuseks tingimisi vangistus. Samas pani P.G katseajal toime mitmed varavastased kuriteod, mille eest kannab ta karistust käesoleval ajal. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et P.G ei ole eelnevatest karistustest teinud järeldusi. Nimetatud asjaolu ei anna alust olla veendunud P.G väites, mille kohaselt on ta teinud talle mõistetud karistustest järeldused. Lisaks takistab P.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist talle määratud hulgalised distsiplinaarkaristused, kuna distsiplinaarrikkumiste toimepanemine range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal muudab kaheldavaks, et P.G suudaks vabaduses järgida kehtestatud korda ning käituda õiguspäraselt. Ühtlasi tuleb P.G puhul pidada riskifaktoriks tema majanduslikku seisundit. Kuriteod, mille eest P.G käesoleval ajal karistust kannab, on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. P.G-l puudub vabaduses kindel töökoht ning seega ka igakuine sissetulek. Samas on P.G-l tasumata nõudeid. Seega säilib ringkonnakohtu hinnangul risk, et P.G võib majandusliku kasu eesmärgil toime panna jätkuvalt kuritegusid. Lisaks osundab ringkonnakohus, et enne vangistust oli P.G riiklikul ülalpidamisel, mistõttu on positiivne, et P.G töötab vangistuses, kuna see soodustab tööharjumuse teket, kuid sellegipoolest ei maanda see riske sellisel määral, et võimaldaks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga ning leiab, et osaliselt P.G käitumine vangistuses ja tema võimalused vabaduses ei kaalu üle tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid, mida kohus eelnevalt käsitles.
7. Ringkonnakohus leiab, et P.G on määruskaebuses põhjendatult viidanud maakohtu eksimusele, kuna vangla iseloomustuse kohaselt on vangla toetanud P.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Puutuvalt vangla toetusse peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et olenemata erinevate ametiasutuste arvamustest on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine KarS § 76 lg 3 kohaselt üksnes kohtu pädevuses.
8. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et P.G tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maarika Kuusk Mati Kartau -3 - Aarne Sarjas