Toimik nr 1-08-9285 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.märtsil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-9285 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Aivar Lembit Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.L tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 31.03.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu S.L, isikukood: xxx, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:
- Vabastada S.L karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 4 kohaselt kohaldada katseaega kuni karistuseaja lõpuni ehk kuni 07.09.
- Katseaega hakata arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
- Elektroonilist valvet kohaldada alates katseaja algusest esimeseks 5 (viieks) kuuks.
- Määrata S.L katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- Kohustada S.L järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: − elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
- Kohustada S.L täitma katseajal KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustusi: 1
(5)- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal; asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas 2( kahe) nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ning omandada üldharidust
- septembriks 2011; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaaholldaja loata; osaleda kriminaalhooldaja pakutavates sotsiaalabiprogrammides.
- Vabastada S.L käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 14.07.2008 kohtuotsusega KarS § 121, § 266 lg 2 p 3, § 200 lg 2 p 7-§ 25 lg 4 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat. Karistuse kandmise algus 08.09.2008 ja lõpp 07.09.
- S.L-i andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 52). Elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 07.03.
- Kinnipidamisasutusest S.L kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 3 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on läbinud sotsiaalprogrammid: Viha juhtimise treening ja Eluviisitreening. On läbinud Convictuse grupitöö programmi. Vangistuses on töötanud majandustöödel juuksurina ja koristajana. On läbinud keskkonnatehnika lukksepa koolituse ja arvuti algkursuse. Vabanemisel asub elama ema juurde aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Vabaduses töötas ametlikult leivakombinaadis ja puidufirmas. Karistusregistri andmetel on tasumata trahve 31740 krooni ulatuses. Isik on kolmandat korda kriminaalkorras karistatud. Reaalset vanglakaristust kannab esmakordselt. Kaks korda karistatud alaealisena. Kuriteod on sooritatud kõik alkoholijoobes. Karistatud alkoholiseaduse alusel 27 korda. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab S.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelvalve alla. Vabanemisel valitud elukoht xxx on sobilik elektronilise valve aparatuuri paigaldamiseks. Justiitsministeeriumi 22.veebruari 2007 määruse nr 15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord § 4 eeltingimused on täidetud. S.L on vangistuses viibides osalenud neljas sotsiaalprogrammis, sealhulgas Eluviisitreening, ning käinud kahel koolitusel. Eeltoodu viitab sellele, et ta on motiveeritud enda mõtlemist ja käitumist muutma. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine distsiplineeriks teda, kuna talle kehtestatud kohustuste ja käitumiskontrollnõuete eiramine viiks ta uuesti ärakandmata karistuse täitmiseks vanglasse tagasi. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega säiliks järelevalve ja kontroll tema käitumise üle, mis aitaks kaasa seaduskuuleka eluviisi järgimisele. Elektroonilise järelevalve soovituslik tähtaeg oleks kolm kuud. S.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Elu- ja töökoht on talle garanteeritud. Garantiikiri on kohtule esitatud. Ta viibib 2
(5)vangistuses 1 aasta 6 kuud, mis ei ole lühike aeg. Saab aru, et alkoholi liigtarvitamine võis olla üks põhjustest miks ta ei käitunud seadusekuulekalt. Prokurör toetab süüdimõistetu vabanemist enne tähtaega. Isikul on vabanemisel kindel elu- ja töökoht. Elektroonilisel järelevelvel on ranged tingimused, mille mittetäitmisel läheb süüdimõistetu taas vangistust kandma. Elektroonilise valve pikkus peaks olema vähemalt 5 kuud. Süüdimõistetu varasem käitumine ei olnud seadusekuulekas. Kuid arvesse tuleb võtta see, et praegu viibib süüdimõistetu vangistuses poolteist aastat ja tegemist on suhteliselt noore inimesega ( sünd 1989), varasemad kuriteod olid toime pandud alaealisena. See on talle küll teine vangistus. Prokurör leiab, et siiski isiku võimalused vabaguses, elu- ja töökoht, isiku käitumine vanglas (aktiivne kasulik tegevus) kaaluvad üle kuriteo toimepanemise asjaolud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et S.L tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega õigustatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Maxim Minabutdinovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolmandat korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib teist korda. Varasemalt on S.L karistatud II astme varavasteste kuritegude toimepanemise eest. Isikut on varem karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab karistust kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi ja I astme röövimise katse eest. Tartu Maakohtu 14.07.2008 kohtuotsusest (lk 13-18) on näha, et tegemist on 4-episoodilise asjaga nendest kehalise väärkohtlemise episoode on
- Kuriteod on muutunud raskusastmelt tõsisemaks. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-15) nähtub, et S.L on 35 korral väärteokorras karistatud nendest 25 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahvidega. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga. Seega võib järeldada, et karistus ei ole S.L suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetut on vangistuse jooksul 3 korral distsiplinaarkorras karistatud. 23.12.2008 karistati noomitusega kambrist leitud isevalmistatud mängukaartide eest. 13.03.2009 karistati noomitusega kambrist leitud isetehtud veekeetja, tätoveerimisvärvi ja isetehtud lõikeriista eest. Samas on näha, et kinnipeetav tunnistas, et isetehtud värv on tema oma, mida kasutas palvehelmeste värvimiseks aga ülejäänud asjad ei kuulu temale. 25.06.2009 karistati 3 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna pritsis veepudeliga teisi kinnipeetavaid. Tuleb tunnistada, et nimetatud rikkumised ei ole niivõrd tõsised. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb tunnistada, et isik vangistuse ajal osales sotsiaalprogrammides Viha juhtimine, Eluviisitreening ja Convictuse grupitöös. On olnud hõivatud majandustöödel koristajana ja juuksurina. Samuti on läbinud arvuti algkursuse ja keskkonnatehnika lukkseppa koolituse, vastavad tunnistused on isiklikus toimikus. Isikul on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 05.06.
- Vabanemisel garanteerib xxxxx S.L-ile töökoha aknapaigaldajana ning viimisteja abilise kohale ning kindlustab asjakohase erialase väljaõppe (garantiikiri kohtu toimikus). Isikul on 3
(5)vabanemisel lähedaste (ema, vanavanemate) igakülgne toetus. Kinnipeetava ema, Ixxx S.L töötab xxx. Vabanedes on S.L kindel elukoht ema, IxxxHxxa juures aadressil xxx. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud ja vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning S.L ema, Ixxx Hxxxon elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 11). Arvestades S.L poolt toimepandud kuritegu, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head – töökoht, elukoht ning lähedaste toetus. Tema käitumine vanglas on olnud üldiselt hea. Ta on vangistuses viibinud praeguse seisuga 1 aasta 6 kuud 24 päeva, mis on üle poole karistusajast. Karistuse eesmärgid on seega sisuliselt täidetud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud neljas sotsiaalprogrammis, on tegelenud enesetäiendamisega (koolituste näol) ja on olnud hõivatud tööga, vabanedes on kindel töökoht mis soodustab tema adapteerumist ühiskonda. Kohus arvestab ka seda, et hoolimata sellest, et isik on juba kolmel korral kohtulikult karistatud ja vangistuses viibib juba teist korda, on tegemist suhteliselt noore inimesega ( sünd 1989 a.), tema elulised hoiakud, muuhulgas ka kuritegelik eluviis, ei ole veel lõplikult määratletud ega temasse juurdunud. Täiendavaks riskiks on see, et tema ema töötab Soomes, see tähenda, et enamus ajast viibib ta kodust ära, samas aga võib see näidata süüdimõistetule kuivõrd on tähtis tööhõive. Tema käitumine vanglas, nimel see, et ta on olnud aktiivne õppija, töötaja ja sotsiaalabiprogrammides osaleja ja seda kogu vangistuse ajal jooksul, näitab kohtu arvates, et süüdimõistetu ennetähtagne vabastamine võib tuua positiivseid tulemusi ja maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elukoht ja võimalus tööle asuda. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetavad ka prokurör ja kriminaalhooldaja. Süüdimõistetu on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus S.L temale Tartu Maakohtu 14.07.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga ja kolmekuulise elektroonilise valve kohaldamisega. Elektroonilise valve pikkus peab kohtu arvates olla vähemalt 5 kuud, sest tegemist on süüdimõistetuga, kelle puhul uue kuriteo toimepanemise riskid ikka säilivad ja ta vajab rangemat kontrolli. Lisaks tuleb süüdimõistetul täita katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-5 ja § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustusi. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 12.04.2010 №oremreferent Liivi Õun 4
(5)5
(5)