Obsah (6)

§ 214§ 121§ 64§ 65§ 69§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja 10. septem

§ 214

lg 1 ja § 121 järgi advokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada A.L süüdi karistusseadustiku (

) § 214 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud ning tunnistada A.L süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuu;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista A.L-ile liitkaristus vangistusena 2 (kaks) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega A.L-ile mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 12. juuni 2008 otsusega A.L-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 kuud võrra ning mõista A.L-ile liitkaristus vangistusena 4 (neli) kuud;

§ 69

alusel asendada A.L-ile mõistetud vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga 240 (kakssada nelikümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 20. mai 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada A.L

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xxx xx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx.

1. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista A.L-ilt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Andrus A.L-ilt riigi õigusabi tasu 1 455 (üks tuhat nelisada viiskümmend viis) krooni 60 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1 455 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 140 (ükssada nelikümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 120 (ükssada kakskümmend) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Mart Sikutile; 2.3 tühistada A.L-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-14047“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Süüdistused Süüdistustest nähtuvalt on A.L toime pannud kuritegudena: 1) vägivalda kasutades varalise kasu üleandmise nõudmise

§ 214lg 1 järgi, mis seisnesid: 1) ühel päeval aprillikuus 2009.a kella 16.00 paiku tungis kallale Viljandi maakonnas Suure

Jaani vallas Lahmuse külas Lahmuse bussipeatuse juures alaealisele 14-ne aastasele Arti Kuusele, kellele lõi jalaga pähe ja kehasse, kui kannatanu kukkus, lõi ta jalaga kannatanut veel mitmeid kordi kehasse ja pähe ning nõudis 100 krooni maksmist ja ähvardas kasutada uuesti vägivalda; 2)

1. aprillil 2009.a kella 12.00 paiku tungis A.L jällegi kallale Arti Kuusele Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Lahmuse Kooli ühes ruumis, kus nõudis juba 200 krooni maksmist ning lõi kannatanule mitu korda rusikaga näkku ja peaga 2-3 korda vastu seina.
2. aprillil 2009.a Arti Kuuse maksiski A.L-ile 200 krooni, kuna kartis enda suhtes vägivalla kasutamist; 2) kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise

§ 121

järgi, mis seisnes selles, et ühel päeval aprillikuus 2009.a kella 16.00 paiku tungis kallale Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Lahmuse külas Lahmuse bussipeatuse juures alaealisele 17-ne aastasele Hendrik Venele, kellele lõi jalaga mitmeid kordi pähe ja kehasse tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 214

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud ning 2

§ 121

järgi ja karistamiseks vangistusega 1 kuu;

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 2 kuud vangistust;

§ 65

lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 12.06.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 4 kuud vangistust;

§ 69

alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (4 kuud vangistust = 120 päeva x 2), s.o üldkasuliku tööga 240 tundi; üldkasulik töö tuleb teha 8 kuu jooksul.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 214

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 335.60 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. 3 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades süüdistatava alaealisust ja tema majanduslikku seisu tuleb süüdistatav vabastada sundraha tasumisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb A.L-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 1 455.60 (1 335.60 + 120) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
4. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4