1-08-9285/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-9285 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R.F määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu R.F määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud R.F tunnistati Tartu Maakohtu 14.07.2008 otsusega süüdi KarS §-de 121, 266 lg 2 p 3, 200 lg 2 p 7- 25 lg 4 järgi ja teda karistati liitkaristusega 3 aastat vangistust. Viru Maakohtu 31.03.2010 määrusega vabastati R.F karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni karistusaja lõpuni 07.09.2011, kohaldades elektroonilist valvet viie kuu jooksul. Tartu Maakohtu 15.02.2011 määrusega pöörati Tartu Maakohtu 14.07.2008 otsusega R.F-ile mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 4 kuud 25 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus on 23.03.2011 ja lõpp 17.08.
4. Tartu Maakohtu 13.04.2012 määrusega jäeti R.F vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on R.F karistuse kandmise aja jooksul kuuel korral distsiplinaarkorras karistatud. Maakohus võttis arvesse R.F-iga vangistuse jooksul läbi viidud vestlusi, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening osalemisest keeldumist, vangla hinnangut R.F poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning vangla toetust R.F ennetähtaegsele vabastamisele elektroonilise valve alla. Maakohus tuvastas, et R.F suhtes elektroonilise valve kohaldamise tingimused R.F ema elukohas on täidetud, kuid kindlaid väljavaated R.F töölesaamise osas ei ole ning R.F jääks oma ema poolt ülalpeetavaks. Maakohtu määruse kohaselt tarvitas R.F katseajal alkoholi ja eelmise kriminaalhoolduse ajal elektroonilise järelevalve tingimusi. Maakohus märkis, et kuigi R.F tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on formaalsed eeldused täidetud, ei võimalda R.F isik, tema eelnev elukäik ja käitumine vangistuse kandmise ajal, teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus tõi välja, et R.F on aastatel 2005-2008 kolmel korral kriminaalkorras karistatud ning tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga, millele viitab ka korduv karistatus erinevate väärtegude eest. Maakohtu määruse kohaselt pani R.F toime uue kuriteo ajal, mil ta oli Tartu Maakohtu 03.11.2005 otsusega vangistuse kandmisest tingimisi vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile. Samuti ei suutnud R.F , olles Tartu Maakohtu 14.08.2008 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ja käitumiskontrollile allutatud, täita temale pandud kohustusi, mistõttu karistus tuli pöörata hiljem täitmisele. Maakohtu hinnangul teeb R.F selline varasem käitumine äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Maakohtu määruse kohaselt on kohus varem juba korduvalt andnud R.F-ile võimaluse jätkata oma elu vabaduses, kuid ta on kuritarvitanud kohtu usaldust. Maakohus märkis, et R.F ei ole karistuse kandmise aja jooksul suutnud õiguskuulekalt käituda ning tema arvukate kehtivate distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab asjaolule, et R.F pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Kohus viitas seejuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele asjas nr 3-1-1-91-06, milles avaldatud seisukoha järgi on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Maakohtu hinnangul ei kaalu kindla elukoha olemasolu ja R.F kohtuistungil väljendatud motiveeritus jätkata elu õiguskuulekalt üles tema suhtes esinevaid eelnevalt nimetatud negatiivseid asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R.F taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. R.F hinnangul ei ole maakohus enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmisel tema puhul kõiki asjaolusid piisavalt kaalunud ning on keskendunud negatiivsele, jättes positiivsed asjaolud arvestamata. R.F märgib määruskaebuses, et on oma tegude tähendusest aru saanud, valmis kriminaalsetest sõpradest ja minevikust loobuma ning on motiveeritud vabaduses elama õiguskuulekalt. R.F toob välja, et tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks on kõik tingimused täidetud ning ta saab asuda elama ema juurde, kes teda majanduslikult toetab. R.F on määruskaebusele lisanud vangla isikukonto väljavõtte, mille kohaselt on ema teda ka vangistuse ajal rahaliselt toetanud. R.F märgib, et tema võimalused tööd leida on head, kuna tal on olemas varasem töökogemus ning ta on omandanud keskkonna tehnika-lukksepa eriala. R.F selgitab määrusekaebuses, et ei osalenud Tartu Vangla programmis XXX seetõttu, et ta on selle varasemalt neljal korral läbinud. R.F märgib, et on vanglas korduvalt avaldanud soovi osaleda muudes grupitöödes, kuid vangla pole seda võimaldanud. R.F -2 - toob välja, et temaga vanglas läbiviidud vestlused alkoholi kuritarvitamisest ja senisest eluviisist on talle mõju avaldanud ning andnud teadmisi vabaduses õiguskuulekaks hakkamasaamiseks. R.F hinnangul on maakohus tema suhtes kehtivaid distsiplinaarkaristusi üle tähtsustanud, kuna tegemist on olnud pisirikkumistega. Samuti on määruskaebuse kohaselt maakohtu määruses valesti märgitud, et R.F pani katseajal toime uue kuriteo, kuigi katseaja tingimuste rikkumine R.F poolt seisnes vaid alkoholi tarvitamises. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et R.F vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on R.F puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning käsitleb üksnes määruskaebuses esitatud väiteid.
6. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele nagu oleks R.F tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla kõik tingimused täidetud, et lisaks seaduses sätestatud formaalsete aluste olemasolule peavad isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulub süüdimõistetutele mõistetud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma määruses põhjalikult motiveerinud, et R.F suhtes pole varasemalt mõistetud karistused mõju avaldanud ning hoolimata R.F-ile antud võimalustest ennast positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada, on ta kuritegude toimepanemist jätkanud. Vastupidiselt määruskaebuses esitatud väidetele, on ringkonnakohtu hinnangul maakohus oma määruses õigesti tuvastanud, et R.F pani toime uue kuriteo ajal, mil ta oli Tartu Maakohtu 03.11.2005 otsusega vangistuse kandmisest tingimisi vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile. Lisaks eeltoodule ei suutnud R.F , olles Tartu Maakohtu 14.08.2008 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ja käitumiskontrollile allutatud, täita temale pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu karistus pöörati hiljem täitmisele. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et R.F arvukate kehtivate distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab asjaolule, et R.F ei suudaks vabaduses õiguskuulekalt elada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õigustatud määruskaebuses esitatud seisukoht nagu oleks tegemist pisirikkumistega, mis ennetähtaegset vabastamist ei tohiks mõjutada. Ringkonnakohus rõhutab, et R.F käesoleval ajal kehtivad seitse distsiplinaarkaristust on märgiks, et R.F käitumises pole piisavalt positiivseid muudatusi toimunud ning R.F peab vanglas karistust kandes oma käitumisprobleemidega tegelemist jätkama.
7. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et R.F on varasemalt karistatud varguste ja avaliku korra rikkumise eest ning käesoleval ajal kannab R.F karistust kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi ja röövimiskatse eest. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kuritegude toimepanemise asjaolud ja R.F senine elukäik, mis on koosnenud aina raskemate kuritegude ja ka arvukate väärtegude toimepanemisest, ei võimalda R.F vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebustes välja toodud kategoorilise väidetega, et R.F poolt varasemalt läbitud sotsiaalprogrammid ja vanglas vestluste käigus omandatud motivatsioon ja teadmised tagavad R.F edaspidise õiguskuuleka elu. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad R.F senised korduvad kuriteod, sh vägivallakuriteod, ja alkoholi -3 - kuritarvitamine, et R.F risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on suur ning R.F motivatsioon edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks ei ole piisavaks garantiiks õigustamaks R.F vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.
8. Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et R.F soovib hakata elama õiguskuulekalt, on varasemalt vanglas läbinud sotsiaalprogramme ning tal on vabanedes kindel elukoht ja ema toetus, kuid nõustub maakohtu seisukohaga, et R.F suhtes esinevad negatiivsed asjaolud (toimepandud kuritegude asjaolud, senistest karistustest, sh määratud vangistusest hoolimata kuritegude toimepanemise jätkamine, katseajal kuriteo toimepanemine, katseaja kohustuste rikkumine ja alkoholiprobleem) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.
9. Puutuvalt määruskaebuses esitatud argumenti, et vangla ja kriminaalhooldusametnik toetavad R.F tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, osundab ringkonnakohus KarS § 76 lg-le 3, mille kohaselt tuleb kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohtul anda hinnang nimetatud sättes märgitud asjaoludele. Siinjuures võtab kohus teiste ametiasutuste või menetlusosaliste seisukohti arvesse, kuid need ei ole kohtule lõpliku otsustuse tegemisel siduvad.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R.F tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Tiit Lõhmus Paavo Randma -4 - Mati Kartau