Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 24.08.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-9285 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Pavel

§76lg.4 määrata F.L-ile katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada F.L-i katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada F.L-i katseajal järgima karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - asuma tööle või võtma end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhtlema kuriteokaaslaste K.O SIKUGA, T.M-iga ja Siim SERGEJEVIGA. Määrata F.L kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada F.L karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 14.07.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §266 lg.2 p.1, 3; §25 lg.4 - §200 lg.2 p.7 järgi ning karistatud KarS §60 lg.1, 3; §64 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud alates tema vanglasse ilmumisest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav asub avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening, OTO, Sotsiaalsed oskused ning psühholoogi vastuvõtul ja nõustamisel. Kinnipeetav on vanglas töötanud koristajana ja käinud ka tööl väljaspool vanglat, kuid ebaefektiivse töö pärast ei soovinud tööandja teda enam tööle. kinnipeetav on käinud kolmel korral probleemideta lühiajalisel väljasõidul. Majanduslikult toetab kinnipeetavat vanglas perekond, ise saab kinnipeetav samuti palka. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi summas 79 501,62 krooni. kinnipeetava suhted lähedastega on head, ta suhtleb nendega telefoni ja kirja teel. Kinnipeetava pereliikmetest on kriminaalse taustaga isa ja tädi, kes on tänaseks surnud. Kinnipeetaval on probleemid seoses alkoholi kuritarvitamisega, kuid ta tunnistab neid probleeme ja tal on motivatsioon neist vabaneda. Kinnipeetaval on 3- 2 aastane staaž narkootikumide tarvitamisel. Kinnipeetaval on raskused oma tegevuse põhjus-tagajärg vaheliste seoste märkamisega. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on käitunud vangistuses olles administratsiooniga ja teiste kinnipeetavatega rahuldavalt, tal on vabanedes olemas kindel elukoht ja toetav perekond. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht ja mitte suhelda endiste kuriteokaaslaste Kxxx xxx T.M Hxxx ja Sxxx Sxxx. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama emale kuuluvasse korterisse. Tegemist on 2-toalise korteriga ja seal elab ka kinnipeetava vanaisa. Perekonna sissetulekuteks on ema miinimumpalk ja vanaisa pension. Ema ja vanaisa on kinnitanud, et saavad materiaalselt hakkama ning on andnud nõusoleku toetada kinnipeetavat vabaduses rahaliselt. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja väärteo korras 40 korral. Vanglas viibib kinnipeetav esimest korda. Varasemal kriminaalhooldusel olles täitis kinnipeetav kontrollnõudeid kohusetundlikult, esitas vajalikud dokumendid õigel ajal, oli viisakas ja koostööaldis. Uue kuriteo toimepanemise riskiks võib olla asjaolu, et kinnipeetav hakkab suhtlema endiste tema käitumisele halba mõju avaldavate tuttavatega, samuti alkoholi tarvitamine. Maakohtu istung Kinnipeetav F.L taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi Pavel Grjazev toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja Monica Meristo toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viibib ta reaalses vangistuses esimest korda. Vangistuse ajal on talle määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 07.11.

1. 3 Kuigi korduvkaristatus ja kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise, arvestab maakohus käesolevas asjas järgmist. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb kahe ja poole kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb kahe ja poole kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht Võru linnas. Korter on 2toaline, heas korras, kuulub kinnipeetava emale ja kinnipeetav hakkab seal elama koos vanaisaga. Seega on võimalus järelevalveks kinnipeetava üle ka kodus. Vabanemise korral on kinnipeetavale taganud töökoha FIE Ülo Luhamets. Tegemist on abitöölise kohaga, miinimumpalgaga. Kuigi töökoht on kinnipeetavale tagatud 4kuulise katseajaga, on see aeg siiski piisavalt pikk, et tõestada kinnipeetava poolt oma valmisolekut seaduskuulekaks eluks. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et kui kinnipeetav vabaneb käesoleval ajal katseajaga 1 aasta, on ühiskond vähem ohustatud ja uute kuritegude toimepanemise risk madalam. Maakohus arvestab siinkohal ka kriminaalhooldusametniku arvamust selle kohta, et kinnipeetav sobib kriminaalhooldusele. Eeltoodu alusel on taotlus põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. 4 Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kuriteokaaslaste Kxxx Sxxx, T.M Hxxx ja Sxxx Sxxx. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud 3-aastast narkootikumide tarvitamise staaži ning pikkade joomaperioodide olemasolu. Alkoholiseaduse järgi on teda väärteokorras karistatud 31 korda. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 06.09.2010 №oremreferent Liivi Õun 5 6