lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning koos Tartu Maakohtu 24.jaanuari 2012.a otsusega temale mõistetud karistusega moodustati liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
alusel arvati karistusaja hulka N.W eelvangistus ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 26 päeva vangistust alates 11.aprillist 2012.a. Kohtuotsus jõustus 31.oktoobril 2012.a. Tartu Maakohtu 13.märtsi 2013.a määrusega jäeti N.W temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 23.aprillil 2013.a. N.W karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 07.aprillil 2014.a. N.W-d on varem kriminaalkorras karistatud: 1. Tartu Maakohtu 12.augusti 2010.a otsusega
Tartu Maakohtu 24.jaanuar 2012.a otsusega
p 1, 4 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi 1-aastase vangistusega, mida suurendati
lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust, mis asendati
N.W-d on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on N.W-l uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 70% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 61%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on N.W-l olemas toetavad lähedased ja kindel elukoht. Lähedased on nõus süüdimõistetut materiaalselt toetama, kuid ootavad, et ka süüdimõistetu ise tööle asuks. Negatiivset mõju võivad avaldada sõbrad/kuriteokaaslased, kellega on koos alkoholi tarvitatud ja süütegusid toime pandud ning kellega ta on jätkanud suhtlust ka vangistuse ajal. N.W avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning jätkata oma elu seadusekuulekalt. Enda sõnul on ta vangistusest vajalikud järeldused teinud ning ei soovi enam endist eluviisi jätkata. N.W sõnul on ta valmis täitma kriminaalhooldusnõudeid ja lisakohustisi aastase katseaja jooksul. Prokurör toetab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses N.W vabastamist. tingimisi ennetähtaegset
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on N.W ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.W puhul on kohtu hinnangul käitumises näha positiivseid muutusi ja enesekriitika tekkimist. Vangistuses on ta tegelenud majandustöödega. Samuti on vabaduses tal olemas kindel elukoht enda perekonna juures ja toetavad lähedased. Tema X on avaldanud valmisolekut süüdismõistetut vabanemisel esialgu nii materiaalselt kui moraalselt toetama. Samas on nende sooviks, et N.W leiab kiiresti iseseisva sissetuleku. Ta on vangistuse jooksul, kuid viimati rohkem kui 8 kuud tagasi, karistatud 4 korral distsiplinaarrikkumiste eest. Samas arvestades rikkumiste sisu tuleb märkida, et ühegi nende puhul ei ole tegemist tõsiselt ohtliku rikkumisega. Võimalusel plaanib N.W asuda taas õppima varem alustatud eriala omandamiseks. Süüdimõistetut on kriminaalkorras varem karistatud kolmel korral. Reaalset vangistust kannab ta esmakordselt ja seega on alust arvata, et selle mõju isikule on oluliselt suurem kui korduvalt vangistust kandvate isikute puhul. N.W on varasemalt süüdi mõistetud eriliigiliste kuritegude eest, kuid viimane karistus on mõistetud varguste toimepanemise eest, seega on ohtlikkus jäänud väiksemaks. Tema kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja teiste mõjutusel. Seega tuleb süüdimõistetu peamiseks kuriteoriskiks pidada alkoholi kuritarvitamist. Süüdimõistetu sõnul on talle käesolev karistuse kandmine mõjunud ja ta ei soovi endist eluviisi jätkata võimalusega taas kinnipidamiskohta sattuda. Seega on kohtunikul tekkinud esitatud materjalide ja süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu põhjal piisav veendumus, et süüdimõistetu omab vajalikku motivatsiooni vabaduses oma probleemkäitumisega tegelemiseks ja edaspidiselt seadusekuulekalt elamiseks. Arvestades tema noorust, esmast kinnipidamiskohas viibimist ja ärakantud karistusaja pikkust võib eeldada, et karistuse mõju on talle olnud piisav andmaks võimalust ja põhjust teha oma senises eluviisis ja ellusuhtumises tõsiseid korrektiive. Tal on vabanemisel olemas kindel elukoht, igakülgselt toetavad lähisuhted, mis aitavad omakorda kaasa tema taasühiskonnastumisele ja riskikäitumist soodustavatest teguritest hoidumisele. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et N.W katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmane reaalse karistuse kandmine täitnud oma eesmärgi, ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline, et vabanemisel oleks tal olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna süüdimõistetu puhul on suureks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel alkoholi tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide absoluutse mittetarvitamise kohustuste panemist. Tulenevalt sellest, et süüdimõistetul puudub tal vabaduses töökoht ja vanemad eeldavad isiku kiiret iseseisvat tööle asumist, peab kohus oluliseks talle tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustuse panemist, et tagada tema majanduslik stabiilsus ning tööle asumisel ka mõtestatud tegevusega hõivatus. Samuti peab kohtunik vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kuna tema tutvusringkonda on varasemalt kuulunud sellise taustaga isikud, samuti on teadaolevalt ta kinnipidamiskohas mõningast suhtlust ka endiste tuttavatega jätkanud. Et võimalikult välistada ebasoovitavate isikute poolne negatiivne mõjutatavus tuleb kriminaalhooldusametniku poolt tagada kontroll isiku suhtlusvõrgustiku üle. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada N.W (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 15.oktoobri 2012.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
katseaega arvestama alates käesoleva määruse Määrata N.W katseajaks Tartu Vangla X linna (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada N.W-d katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.