1-11-2297 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-2297 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- veebruari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Z.B ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:
- Jätta Viru Maakohtu
- veebruari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.B ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused rahuldamata.
- Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9.60 eurot (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Z.B-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
- KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Z.B-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57.60 eurot riigituludesse.
- Z.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Z.B 1-112297 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 06.02.2012 määrusega jäeti Z.B temale Viru Maakohtu 02.06.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Maakohtu 02.06.2011 otsusega mõisteti Z.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 § 213 lg l-§ 25 lg 1, 2 § 215 lg 2 p 1, 2-§ 25 lg 1, 2 § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega vangistusega 1 aastat 11 kuud 1 päev. Karistuse kandmise aja algus on 30.12.2010 ja lõpp 01.12.
- Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri, leidis, et Z.B tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et Z.B on kriminaalkorras karistatud kaks korda, varasemal katseajal ei suutnud ta täita kontrollnõudeid ja sooritada nõuetekohaselt üldkasulikku tööd. Korduvate distsiplinaarsüütegude toimepanemine vanglas näitab, et kinnipeetav ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Vangla on hinnanud uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riski suhteliselt suureks ja ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Maakohus märkis lisaks, et Z.B on 23.01.2012 Pärnu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Z.B kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada Z.B vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et Z.B ennetähtaegsel vabastamisel tuleks arvestada asjaolu, et süüdimõistetu sotsiaalne võrgustik elukaaslase ja ema näol on toetav. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama enda elukaaslase juurde XXXX. Vabanedes toetavad teda elukaaslane ja tütar, samuti ema, kes muretseb kinnipeetava elukäigu pärast. Vangla dokumentidest nähtub, et Z.B on karistatud vähemtähtsate rikkumiste eest (vara rikkumisest mitteteatamine, elektriseadme mittesihipärane kasutamine, telefoni kasutamise kohta andmete mitteesitamine), kuid on ära märgitud, et ta suhtub ametiisikutesse tolerantselt ja aktsepteerib nende rolli. Konflikti nendega ei ole olnud. Antud asjaolust võiks järeldada, et Z.B saab ametiisikutega hästi läbi, aktsepteerib ka kriminaalhooldaja rolli ja järgib tema nõudmisi. Z.B on asunud oma elukorraldust muutma, ta on lõpetanud vanglas XXXX, osaleb sotsiaalsete oskuste treeningus. Tal puudub elukutse, kuid ta on avaldanud soovi asuda vabanedes tööle. Samuti on ta edaspidi võimeline täitma käitumiskontrolli nõudeid. Kaitsja leiab, et Z.B on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja on kindel, et Z.B on motiveeeritud ning tulenevalt lähedaste toetusest on ta võimeline läbima katseaega positiivselt. Z.B sitas ka iseseisva määruskaebuse, milles taotleb enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Z.B märgib, et ta on raskesti haige ja peab ravimeid tarvitama, kuid vangla ei võimalda talle vajalikke ravimeid. Z.B lubab asuda vabaduses tööle ja mitte suhelda vanade sõpradega. Veel märgib Z.B, et ta on vanglas aru saanud sellest, et käitus valesti. Tal on XXXX, kes vajab tuge ja hoolt. -2 - Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et Z.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Z.B näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Vangla iseloomustuse kohaselt on Z.B VangS § 65 lg 5 järgi käesoleval ajal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et isegi range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal ei ole Z.B suutnud õiguspäraselt käituda. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käitumine vangistuse ajal on oluline eelkõige selle tõttu, et süüdimõistetu suhtes, kes ei suuda isegi karistuse kandmise ajal järgida kinnipidamisasutuse sisekorra eeskirju ja norme, puudub üldjuhul alus eeldada, et vabaduses suudaks ta käituda õiguspäraselt. Ringkonnakohus rõhutab, et taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema ennekõike laitmatu, mida Z.F-i suhtes väita ei saa. Samuti ei ole väheoluline asjaolu, et Z.B suhtes on 23.01.2012 tehtud kokkuleppemenetluses süüdimõistev kohtuotsus KarS § 199 lg 2 p 7, p 8, p 9 ja KarS § 215 lg 2 p 1, p 2 järgi. Eeltoodu näitab, et tegemist ei ole seaduskuuleka isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus arvestab Z.B puhul asjaoluga, et tal on olemas toetav sotsiaalne võrgustik elukaaslase ja ema näol. Samas leiab ringkonnakohus, et toetav sotsiaalvõrgustik oli Z.B olemas ka enne kuritegude toimepanemist, kuid see ei hoidnud ära Z.B poolt kuritegude toimepanemist. Samuti ei nõustu ringkonnakohus Z.B väitega, et vanglas ei võimaldata talle vajalikke ravimeid. Vanglas on talle meditsiiniline abi tagatud. Samuti ei nähtu toimikumaterjalidest, et Z.B oleks tuvastatud selline terviserike, mille puhul on vältimatult vajalik süüdimõistetu ennetähtaegne karistusest vabastamine tema haiguse tõttu KrMS § 425 alusel. Sellise terviserikke tuvastamiseks ei piisa süüdimõistetu paljasõnalisest väitest. KarS § 425 lg 1 järgi on selleks vajalik arstliku komisjoni otsus ning karistust täitva asutuse juhi esildis. Antud asja materjalidest nimetatud tõendeid ei nähtu. Vangla materjalidest tulenevalt on Z.B raskusi kokkulepete ja kohustuste täitmisega. Z.B i ole ka varasemalt toime tulnud kriminaalhoolduse nõuetekohase täitmisega. Samuti peab vangla üheks riskifaktoriks uute kuritegude toimepanemisel Z.B varasemat sagedast alkoholi tarbimist vabaduses. Ringkonnakohus arvestab määruskaebustes toodud positiivseid asjaolusid, millest nähtuvalt on Z.B asunud oma elukorraldust muutma, on lõpetanud vanglas XXXX ning osaleb sotsiaalsete oskuste treeningus, kuid ainuüksi nimetatud positiivsed muutused ei anna alust -3 - Z.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Nimetatud positiivsed asjaolud määruskaebustes ei kaalu üles Z.B suhtes toimikumaterjalides esinevaid negatiivseid asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et seaduskuulekusele suunamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud vangistuses viibides, et nad on oma käitumist muutnud ning ärakantud vangistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. Kinnipeetava suhtes, kes on distsiplinaarrikkumisi vanglas toime pannud, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas ega ka seda, et sellise isiku suhtes on mõistetud karistus oma eesmärgi täitnud. Selline isik ei ole veel valmis ühiskonda integreeruma, kuna tema kuritegeliku käitumise riskid on maandamata. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Z.B peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 57.60 eurot määruskaebuse koostamise eest. Aarne Sarjas Maarika Kuusk -4 - Mati Kartau
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.