1-12-9822/20

1-12-9822 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-9822 Kohtukoosseis D.H Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu P.Q määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu P.Q määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 13.03.2013 määrusega jäeti P.Q temale Tartu Maakohtu 15.10.2012 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tartu Maakohtu 15.10.2012 otsusega tunnistati P.Q süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (01.04.2012 ja 11.04.2012 toimepandud vargused) ning teda karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati P.Q-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 24.01.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja P.Q liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõisteti 1 aasta 10 kuud 26 päeva vangistust. P.Q tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (24.12.2011 toimepandud vargus) ning teda karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti P.Q lõplikuks liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse algus oli 11.04.2012 ja lõpp on 07.04.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus leidis, et P.Q tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus tuvastas, et P.Q on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud ühe kolmandiku ja rohkem kui 6 kuud ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 1 p 1 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuid süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ei võimalda kohtu arvates P.Q-d vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. P.Q-d on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures kahel korral on P.Q-le antud võimalus jätkata elu vabaduses. Olles Tartu Maakohtu 12.08.2010 otsusega karistatud vangistusega KarS § 74 sätteid kohaldades tingimisi, pani P.Q katseajal toime uusi kuritegusid. Olles Tartu Maakohtu 24.01.2012 otsusega karistatud vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga, jätkas P.Q kuritegude toimepanemist. Selline P.Q varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Seda enam, et tegemist on alkoholi kuritarvitava isikuga, millele viitab korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seonduvate väärtegude eest. Elektrooniline järelevalve pole selline meede, mis iseenesest maandaks kõik uue kuriteo toimepanemise riskid. Elektroonilisele valvele allumine eeldab kohuse- ja vastutustunnet. P.Q varasem elukäik annab alust arvata, et tal piisav kohuse- ja vastutustunne puudub. P.Q-l on ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ta ei suuda laitmatult käituda isegi vangla karmi järelevalve tingimustes. Maakohus leidis, et kindel elukoht ja perekonna toetus on P.Q-d positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid ei kaalu hetkel üles teda negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Määruskaebemenetluse poolte seisukohad
7. Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse P.Q , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. P.Q toob välja, et talle ei ole vangla poolt koostatud individuaalset täitmiskava. P.Q ei nõustu ka sellega, et kriminaalhooldusalusena rikkus ta registreerimiskohustust süstemaatiliselt, sest sellisel juhul oleks kriminaalhooldaja teinud selle kohta ettekande. Määruskaebuse esitaja leiab, et distsiplinaarkaristuste olemasolu ei tohiks olla takistuseks isiku tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel. P.Q viitab olukordadele, kus süüdimõistetuid on tingimisi ennetähtaegselt vabastatud nii distsiplinaarkaristuste kui ka kriminaalkaristuste olemasolul. P.Q leiab, et kohtupraktika peaks olema ühtlane. P.Q toob välja, et vabanemine elektroonilise valve alla distsiplineeriks teda rohkem kui vabanemine ilma selleta. Sellisel juhul oleks ka kriminaalhooldajal teda parem jälgida. P.Q on vangistuses esimest korda ning juba kantud vangistuse aeg on tema puhul šokivangistusena oma eesmärgi täitnud. Määruskaebuse esitaja palub arvestada, et tal on vabaduses korralik elukoht, toetav seadusekuulekas perekond ning tal pole keeruline leida lihttöid.
8. Prokurör vaidleb määruskaebusele vastu ja on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja selle tühistamiseks puuduvad alused. Prokurör viitab, et kriminaalhooldusametniku A. M poolt 29.11.2012 koostatud arvamuse kohaselt on P.Q varasemalt, 2010.a määratud katseajal rikkunud süstemaatiliselt registreerimiskohustust ja jätnud täitmata toonase kriminaalhooldusametniku poolt antud ülesanded ning lisaks pani ta katseajal toime uue kuriteo. Asjaolu, et nimetatud kohtuotsusega -2- mõistetud tingimuslikku vangistust ei pööratud täitmisele või ei asendatud üldkasuliku tööga mitte süstemaatilise käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu KarS § 74 lg 4 järgi, vaid moodustati liitkaristus teisel ja raskemal alusel, so KarS § 74 lg 5 järgi uute kuritegude toimepanemise eest, ei tee olematuks esimesel katseajal toimepandud kontrollnõuete süstemaatilisi rikkumisi, mis omakorda tõendavad P.Q esimese katseaja ebarahuldavat kulgemist. P.Q ei järginud ka peale uue liitkaristuse mõistmist üldkasuliku töö tegemise ajakava ja pani kaks kuud peale kohtuotsuse kuulutamist toime uue kuriteo. Prokurör sedastab, et kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui süüdimõistetu ei ole ka range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käitunud, siis ei ole ta suure tõenäosusega võimeline katseaega edukalt läbima ega alluma käitumiskontrollile. Siinkohal peab prokurör vajalikuks osundada näiteks ühele paljudest Riigikohtu lahenditest (3-1-1-91-06), milles rõhutatakse, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, määruskaebuse ja prokuröri seisukohaga, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et P.Q vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Maakohus on P.Q puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et P.Q-d ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka P.Q-d positiivselt iseloomustavate asjaoludega – elukoha ja toetava perekonna olemasolu –, ent sellele vaatamata on kohus leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtul ei tekkinud P.Q-d iseloomustava informatsiooni pinnalt piisavat veendumust süüdimõistetu seaduskuulekale teele asumise osas. Ringkonnakohus hindab ka P.Q soovi asuda vabanedes tööle, kuid sellegipoolest soostub maakohtu hinnanguga.
11. Maakohus on õigesti viidanud asjaolule, et P.Q-d on kolm korda kriminaalkorras karistatud, kusjuures kahel korral on talle antud võimalus kanda oma karistust vabaduses. Kahel korral on P.Q suhtes kohaldatud katseaega ja kriminaalhooldust, kuid mõlemal korral on ta katseajal toime pannud uue kuriteo. Samuti rikkus P.Q kriminaalhooldusel olles korduvalt registreerimiskohustust ning ei täitnud kriminaalhooldaja poolt antud ülesandeid. Nimetatud asjaolusid arvestades tekib ka ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumus, et kriminaalhooldus ning katseaeg ei avalda P.Q-le soovitud mõju. Kuna P.Q ei ole õppinud talle varasemalt mõistetud karistustest, ei pea kohtukolleegium võimalikuks vabastada teda tingimisi enne tähtaega vangistusest ligikaudu poole karistusaja pealt, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega.
12. Materjalidest nähtuvalt on P.Q-l üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtukolleegium nõustub maakohtu ja prokuröri seisukohaga, et kohtupraktika kohaselt on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks isiku õiguspärane käitumine vangistuse ajal. Seda kinnitab ka KarS § 76 lg-s 3 sätestatu, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel tuleb muuhulgas arvestada ka isiku käitumist karistuse kandmise ajal.
13. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest -3- tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid P.Q-d vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
14. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. D.H Kartau Aarne Sarjas -4- Maarika Kuusk